|
 |
Eesti Loodus 07-08/2003 | SISUKORD
| kaitsealad EL 07-08/2003 |
|
Kaks kaitseala Piusal |
| Võrumaa ja Põlvamaa piiril asub kaks Piusa-nimelist kaitseala: ühel neist hoitakse nahkhiirte talvitusalana tuntud liivakivikoopaid, teisel kauneid jõemaastikke liivakivipaljanditega. |
|
| toimetaja veerg EL 07-08/2003 |
|
Keelekümblus Seto moodi |
| Käesoleva ajakirjanumbri kese on Setomaal. Erinumbri koostamine – minu jaoks esmakordne kogemus – pakkus küll rõõmu, ent ühtlasi parajat piina. |
|
| euroopa liit EL 07-08/2003 |
|
Meie räim ja kilu teel Euroopa Liitu |
| Selle aasta alguses nurjusid kilu- ja räimepüügiõiguste oksjonid osalejate puudumise tõttu. Vastne keskkonnaminister Villu Reiljan otsustas edaspidi püügiõigusega mitte kaubelda, kuna kalurid on nõus püügikvoote ostma ainult ajalooliste õiguste alusel. |
|
| reklaamtekst EL 07-08/2003 |
|
Rätsepakodu rajajad austavad tavasid |
| Otsime mõistlikku lahendust privaatsust hindavale keskklassi inimesele, kes soovib elada Tallinna lähedal. Mereäärsed väga kallite kruntide piirkonnad Kakumäel, Rannamõisas, Meriväljal ja mujal pole paljudele taskukohased. |
|
| TÖÖJUHEND EL 07-08/2003 |
|
On hapukurgiaeg |
| Piimhappebakterite kasulikkusest ja heategudest on viimasel ajal palju räägitud, nende menukust tõendavad ka eri biotoodetest kirendavad piimaletid. Kuid needsamad bakterid tagavad ka kurkide-kapsaste-õunte hapnemise. |
Valgusmõõdik võib alt vedada |
| Paljud loodusfotograafid eelistavad diafilmi negatiivmaterjalile. See on ka mõistetav, sest diamaterjalidel on omad eelised: suurem värvuste küllastatus ja teravus. |
|
| koopad EL 07-08/2003 |
|
Lõhest liivakivis saab koobas |
| Suuri looduslikke koopaid – peamiselt küll karstikoopaid – käime sageli imetlemas välisreisidel. Koduseid tunneme vähem. |
|
| matkarajad EL 07-08/2003 |
|
Eesti Looduse teekond müürist müürini |
Tegevuspaik: Piusa ürgoru matkarada
Tegevusaeg: 4. juuni
Tegelased: Helen, geograaf ja toimetaja
Toomas, diktofoniga uudistetoimetaja ehk uudistaja
Tom, botaanik ja vastutav toimetaja
Mart, autojuht ja looduskaitsja
Piusa jõe jalgsimatkarada on umbes 15 kilomeetrit pikk. |
|
| EL KÜSIB EL 07-08/2003 |
|
Kuidas tähistab Tartu ülikooli botaanikaaed oma 200. aastapäeva? |
| Juubeleid tähistatakse ikka pidulikult ja võimaluse korral püütakse neid jäädvustada sõnas ja pildis. Meil on hea meel, et mitmed ehitised ja rajatised botaanikaaias on korda saanud. |
Kuidas lõppes Balti väärtuslike metsade kaardistamise projekt? |
| Balti väärtuslike metsade kaardistamise (Baltic Forest Mapping – BFM) projekti eesmärk oli leida ja kaardistada metsad, mis on keskmisest suurema loodusväärtusega või mis suure tõenäosusega võivad areneda suure loodusväärtusega metsadeks. Vajaduse selleks tingis senini rakendatud metsade majandamise praktika, mille tagajärjel enamik Euroopa metsi on oma loodusväärtuse kaotanud. |
|
| SETOMAA EL 07-08/2003 |
|
Kagu-Eesti rikas põu |
| Kagu-Eesti maavaradele mõeldes tuleb ilmselt kõigil esmalt meelde Piusa valge klaasiliiv. Ehk meenuvad ka Värska vesi ja muda. |
Maa rajajoonel |
| Setomaa on maa Ida ja Lääne piiril, mis sajandeid on olnud eraldatud nii Eestist kui ka Venest. Liivimaast lahutas setosid usk ning administratiivpiir, vene rahvast aga keel, meel ja kombed. |
Piusa on Setomaa Emajõgi |
| Eestimaa kagunurgas voolav Piusa on Setomaa suurim ja tähtsaim jõgi, ühtlasi Setomaa piirijõgi. Piusale on tuntust toonud ka selle külm vesi ja suur langus, arvukad veskikohad, kaunid liivakivipaljandid ja haruldaseks muutunud kala – harjus. |
Setomaal kasvab huvitavaid taimi |
| Setomaa liivased männimetsad, eriti aga lagedamad nõmmealad on justkui varjupaik lõuna poolt sisse rännanud taimeliikidele. Siin võib näha stepist ja metsastepist pärit taimi, kes mujal Eestis on kas tundmatud või haruldased |
Keel kõneleb maastikust ehk Juudatarõst Raagotsina tsopini |
| Setomaal ringi sõites ja kohalike elanikega juttu puhudes võib ette tulla huvitavaid kohanimesid, mis põhjaeestlasele võivad jääda arusaamatuks, ent tegelikult on kindla tähendusega. Milliseid kohaliike tähistavad näiteks Rüvvirossõläpp või Paskatsoro, Mokornulk või Liinakands? |
Kas Setomaale rahvuspark? |
| Setomaast räägitakse sageli kui ainulaadsest paigast, kus omapärasele kultuurile on taustaks isemoodi loodus. Eeldused luua esinduslik kaitseala on olemas, ent siiani on asi jäänud peamiselt uurituse ja ettevõtlikkuse, aga ka kohalike elanike kõhkluste taha. |
Ristipuude teedel |
Küll oli metsas mõnda puuda –
Kõverada, õige´eda, ristilista, rästilista...
(Rahvalaulust)
Terase rändaja silm seletab Kagu-Eesti maanteede ääres puid, mis kannavad enda tüvel inimese käega lõigatud ristimärke. Mõne põlispedaja tüvel võib neid kokku lugeda üle sadakonna. |
Kes sa oled, palunõid? |
| Mõni suvi tagasi küsisin ühe kena Võrumaa vanainimesega juttu ajades muu hulgas, kas ta ka palunõiast midagi kuulnud on. Saadud vastus ajab mind veel praegugi mõnusalt muigama, kuid selles leidub siiski oma tõetera. |
|
| summary EL 07-08/2003 |
|
Eesti Loodus, July-August 2003 |
The prosperous earth of South-East Estonia
Ain Põldvere’s cover story features the underground wealth of South-East Estonia: mineral resources. The best-known of the resources of the area is the snow-white glass-sand of Piusa, but remarkable resources are also found in Imaru and Kaku sites. |
|
| reisikiri EL 07-08/2003 |
|
Jalotõh müüdä Petseremaad |
Joosõ müüdä Setomaad,
linda üle sünnümaa.
Koh oll nurm, sääl om mõts,
koh oll külä, sääl om võso,
koh oll motsil, sääl om nõgõs.
Kevväi ikõ-õi’,
suvi kaiba-ai’,
süküs tulõ umma muudu.
Inõminõ om õks tsuudastõ tett – õt nätä’ uma nõna ala, tuu jaost tulõ minnä’ kavvõndõhe ja midä inäp midägi olõ-õi’, sis tuud om väiga vaia, tuust om väiga hallõ. Setomaal, Petseremaal tulõ kõõ mano kotusit, midä panda-ai’ inäp kaardi pääle, nuid külli pidävä’ umast õnnõ tuu maa leeväga’ üles kasunu’ inõmisõ’.
|
|
| intervjuu EL 07-08/2003 |
|
Vana tiidmine ja loodusõ usk hoitvaq Setomaa loodust |
| Aare Hõrn (1959) om sündünüq Võro liinah ja elänüq Antkruva küläh Setomaal. Om op´nuq Tarto ülikuulih aoluku ni lõpõt´ Luua mõtsakooli mõtsanduse eriala pääl (1985). |
|
| essee EL 07-08/2003 |
|
Setomaa on Eesti varamu |
| See rahvakild on nii arhailine, eriline, ja imelisel kombel kandnud oma väga rikast ja iseäralist keelt ja kultuuri tänapäevani, jäädes püsima kahe keelepruugi, vene keele ja eesti keele vahele. Setode lähisugulased nii keele kui ka osaliselt kultuuri poolest on võrukesed. |
|
| euroharuldused EL 07-08/2003 |
|
Siniraag |
| Veel kolm-neli aastakümmet tagasi oli ereda sulestikuga tähelepanu köitev siniraag Eestis üsna tavaline. Nüüdseks on temast saanud peaaegu et unelmate sinilind. |
Mudakonn |
| Mudakonn tunneb end Setomaal koduselt. Ta ongi meil põhiliselt Kagu-Eesti liik: mujal puudub või väga haruldane. |
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
