|
 |
Eesti Loodus 02/2004 | SISUKORD
| TOIMETAJA VEERG |
|
Kas tinistame tomatid ploomideks? |
| Geenmuundamise artiklit toimetades meenus miskipärast Annie Schmidti suurepärane lasteraamat “Viplala lood”. Peategelane Viplala oskas tinistada: muundada inimesi ja kasse kivikujudeks või endasarnasteks päkapikkudeks, samuti tomateid ploomideks. |
|
| LUGEJA KÜSIB |
|
Kaks küsimust põlevkivi kohta |
Eesti Looduse põlevkiviainelist numbrit (mullune novembrinumber, toim.) lugedes ei leidnud ma vastust kahele väga olulisele küsimusele:
1. Kui suurt kahju tekitab põlevkivi kasutamine Eesti loodusele? |
|
| TÖÖJUHEND |
|
Eesti Loodusega Eestimaad avastamas |
| Ajakiri Eesti Loodus kirjutab palju Eestimaa loodusest ja selle eri piirkondadest. Aegade jooksul on ilmunud artikleid enamiku Eesti piirkondade ja paikade kohta. |
|
| intervjuu |
|
Kuidas kilpkonn oma kilbi sai? |
| Scott Gilbert (1949), Swarthmore’ kolledži bioloogiaprofessor (Pennsylvania, USA), on üks maailma juhtivaid teadlasi evolutsioonilise arengubioloogia valdkonnas. Paljudes maailma ülikoolides on kasutusel tema arengubioloogia õpik, millest on ilmunud juba kaheksa trükki. |
|
| kaitseala |
|
Marimetsa looduskaitseala |
Avar laukaraba ja männimetsaga kaetud liivaluited – need on kaks olulist märksõna Marimetsa looduskaitseala kohta. Ent see pole kaugeltki kõik: kes võtab ette matka läbi siinsete loodusmaastike, leiab muudki eripärast ja hingekosutavat.
Marimetsa raba asub Lääne-Eesti madalikul Kasari, Vihterpalu, Taebla ja Martna jõe veelahkmealal. |
|
| EL KÜSIB |
|
Millist abi ootab Tallinna loomaaed inimestelt: kas nad näiteks saaksid aidata loomaaia asukaid toid |
| oiduga seoses pole eriti palju võimalusi. Sügiseti võib näiteks tammetõrusid koguda. |
Milliste loodusfilmidega Eesti geoloogiast rõõmustab filmisõpru Mati Viiul? |
| Niikaua, kui ma mäletan, on loodus ja looduses viibimine mulle alati meeldinud. Olen geoloogia instituudis töötanud ligi kolmkümmend aastat ja see asutus on mind õpetanud loodust sootuks teise pilguga vaatama; nägema seda osa, mida õpetamata silm ei märkagi. |
|
| summary |
|
|
Genetically modified plants do not pose a threat
Erkki Truve calls the readers to avoid blind fanatism as far as discussions over GMOs are concerned. He gives a thorough overview of the biology of GM-plants. |
|
| PANIN TÄHELE |
|
Soohiilakas ja soo-neiuvaip Tartu linnas |
| Teadsin Emajõe vasakul kaldal Tartu linna loodeserval üht märga niitu, kus kasvab käpalisi. Ei olnud seal üle kümne aasta käinud. |
|
| essee |
|
Kaht viisi loodust tunda |
| is on tarkus? Tublis tükis – oskus märgata sarnasusi, samuti kui oskus teha asjadel vahet. |
|
| reisikiri |
|
Chunra seljas Thari kõrbes |
| Esimene pilk Jaisalmerile ja ununeb fakt, et me müriseva tolmuse bussiga mööda asfaltteed selle ebamaise kõrbelinna poole kihutame. Liivakivist kuldne kindlus kasvaks justkui kõrbeliivast välja. |
|
| euroharuldus |
|
Kaljukotkas |
| Üsna sageli küsitakse: kas kaljukotkas pesitseb meil Eestis kaljudel? Küllap ta pesitseks, kui sobivaid kaljusid leiduks. |
|
| aasta puu |
|
Lepalt on toidulisagi saadud |
| Lepp toidutaimena? Esmahetkel teeb selline seos nõutuks. |
|
| artiklid |
|
Geneetiliselt muundatud taimed pole ohtlikud |
| Geenmuundatud ehk transgeensete organismidega (GMO-dega) seonduvaid potentsiaalseid ohtusid on ajakirjanduses nii palju analüüsitud, et tundub üleliigne teema juurde naasta. Ent avaldatavad artiklid kinnitavad vastupidist: olukorda peab bioloogi pilgu läbi kirjeldama üha uuesti ja uuesti. |
Geenmuundatud organismid jäägu laborisse |
| Maailmakuulus Inglise toiduuurija Įrpįd Pusztai pidi loobuma oma tööst pärast esinemist BBC televisioonisaates, kus ta teatas, et geneetiliselt muundatud toidutaimede (GM-taimed) ohutuse kontroll ei ole piisav. Seetõttu on võimalik, et turule lubatakse ohtlikke taimi. |
Kuuldused BKA surmast on tugevasti liialdatud. Lüüriliste ja asiste põigetega reportaaz |
| Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala, üheksakümnendail Hiiumaal agaralt, Vormsil vähem agaralt ja Saaremaal küsitavagaralt tegutsenud institutsioon, mille olemus jäigi vist lõpuni mõtestamata, on juba mõnda aega olnud varjusurmas. Sestap arvas loodusajakirjanik Hiiumaale BKA-konverentsile sõites, et selga tuleks tõmmata soliidne leinariietus. |
Kui võõrad saavad omaks. Ristumine linnuriigis |
| Eri liiki vanemate järglasena on lindudest vist küll tuntuim riiakas tedrekuningas, kelle isa on teder ja ema metsis. Ent ta polegi nii erandlik: ristandeid teatakse ligi kümnendikul tänapäeva linnuliikidest. |
Kadunud võtmeheinad |
| Võtmeheinad on väga omapärase, vanamoodsa näoga sõnajalgtaimed, keda leides saad emotsionaalse laengu päeva kordaminekuks. Huvi köidavad need arhailise välimusega taimed just harulduse ja tundmatusega. |
Kas uus orhidee – saaremaa sõrmkäpp? |
| Üllatav, et tänapäeval võib Eestis avastada seni tundmatu käpalise. Kuna tegu on vähemasti Saaremaa, kui mitte kogu Eesti jaoks uue liigiga, siis kirjeldan taime leidmise ja määramise käiku üksikasjalikult. |
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
