|
 |
Eesti Loodus 2004/07 | SISUKORD
| artiklid |
|
Pärandkooslused: kas pärandame nad tulevikule? |
| Parasvöötme põhjaosa asustanud inimesed leidsid siit eest üksnes metsad ja sood. Aastatuhandete jooksul on nad kujundanud asulakohtade ümbruse lagendikest niidud. |
Hiis kui pärandmaastik |
| Püha ja argine on pärandkultuuri kaks lahutamatut osa. Nende korrapärane seos tagab jätkusuutliku rütmi ajas ja ruumis. |
Rukkirääk kardab niidumasinat |
| Maailmas ohustatud linnuliik – rukkirääk – on inimsõltlane. Oma asju ajades on inimene loonud talle sobivad elupaigad ning oma asju ajades ta seda lindu ka ohustab. |
Palun pudel head vett! |
| Koolijütsid õpivad juba loodusõpetuse tunnis, et puhas vesi on värvuseta, lõhnata ja maitseta vedelik. Heites pilgu kaupluse müügilettidel troonivate veepudelite siltidele, võib julgelt väita, et maitseparadiis on saabunud ka veeriiki. |
Sõdadest räsitud Sinimäed |
| Südasuvel, keset kõige muretumat puhkuste aega, jõuab kätte üks ümmargune tähtpäev Eesti ajaloos – 60 aastat Sinimägede lahingutest. |
|
| summary |
|
|
Semi-natural communities: heritage for the future?
Toomas Kukk explains the current state of semi-natural communities and looks into the future that seems rather optimistic. He clarifies the definition and gives a brief history of the development of such unique communities. |
|
| TÖÖJUHEND |
|
Mõningaid nõuandeid veelindude pildistamisel |
| Mille poolest erineb veelindude pildistamine teiste lindude jäädvustamisest? Kindlasti eristab neid keskkond, kus veelinnud ja neid pildistav fotograaf viibivad. |
|
| PANIN TÄHELE |
|
Saage tuttavaks: suureõiene hiirehernes |
| Eesti taimestikku on üsna pikka aega ja põhjalikult uuritud, nii et uut liiki ei leia just sageli. Seda olulisem tundub iga esmasleid. |
|
| intervjuu |
|
Pärandkoosluste kujunemislugu saab üha selgemaks |
| Aivar Kriiska on sündinud 1965. aastal Mustvees. |
|
| euroharuldused eestis |
|
Harivesilik |
Harivesilik on üks neid väikseid loomi, keda ohustab elupaikade häving. Et teda päästa, peame hoidma ja taastama pisikesi puhtaid veesilmi ning hoolitsema ka nende ümbruse eest.
Harivesilik (Triturus cristatus) on üle 14 cm pikk, tume, sisalikku meenutav kahepaikne. |
|
| EL KÜSIB |
|
Mismoodi jätkub loodushoiutoetuste maksmine Euroopa Liidus? |
| Selle aasta 10. mail jõustunud looduskaitseseaduse järgi makstakse loodushoiutoetust kaitseala, hoiuala või püsielupaiga poollooduslike koosluste säilimiseks tehtud töö eest; vajalikud tööd on määratud kaitse-eeskirjaga või kaitsekorralduskavaga. |
Kas on veel lootust ohtlikest karuputkedest vabaneda? |
| Ohtlikest karuputke võõrliikidest on lootust vabaneda, kui hakata neid lähiajal järjekindlalt ja tõhusaid meetodeid kasutades tõrjuma. 2003. |
|
| toimetaja veerg |
|
Üks võimalusi – teeme pärandi rahaks |
| Poollooduslikud rohumaad, viimasel ajal peenema nimetusega pärandkooslused, on läbi aegade olnud kehvemas seisus kui vaeslapsed. Karja- ja heinamaaks jäeti sajandeid kõige viletsamad maad, mida ei andnud põlluks künda. |
|
| matkarada |
|
Teine kolmandik retkel Kuivastust Sõrve sääre otsa |
Jätkame ajakirja eelmises numbris alustatud retke Kuivastust Sõrve, tehes peatusi peamiselt kultuuriloolistes ja militaarobjektidega seotud paikades.
Vana postitee, millest on kujunenud uute vaatenurkadega peatuskohtade telg Saaremaal, ühildub uuema Kuivastu–Kuressaare magistraalteega Kõljala külas. |
|
| reisikiri |
|
Elu Karakorami “kiirteel” |
| Ilmselt on Karakorami maantee (Karakoram Highway, lühendatult ka KKH) üks inseneritöö suurim proovikivi. Tee kulgeb keerulises maastikus, mööda Induse jõe kallast, läbi Gilgiti ja Hunza oru kuni Hiina linna Kaxgarini. |
|
| lugeja arvab |
|
Kaevanduste tegelik mõju |
| Põlevkivi allmaakaevandustest põhjustatud muutused veere˛iimis ei muuda olukorda alati halvemaks. Sageli on see otse vastupidi. |
|
| poster |
|
Kadunud orhideed otsimas |
| Kui satute maikuus Gotlandi või Ölandi saare rannaniitudele, siis võtke kaasa sussid, sest te astute vaibale, mis on lõimitud sametistest kollastest ja punastest õitest. Neid kutsutakse Aadam ja Eeva. |
|
| kaitseala |
|
Mihkli looduskaitseala |
| Mihkli tammik on üks Eesti võimsamaid tammepuistuid, mis vajab erilist hoolt ja kaitset. Suurima tamme ümbermõõt küünib siin 383 sentimeetrini ja kõrgus 23 meetrini. |
|
| essee |
|
Kõrb võib valus olla |
| Mu viieaastane poja sai selle kohe selgeks, kui autost välja astus. Loomulikult oli vaja kohe ringi jooksma hakata. |
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
