Eesti Looduse fotovõistlus
2005/2



   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
metsandus EL 2005/2
AS Stora Enso Mets ostab peenpalki

Kohaliku saetööstuse arengut on taasiseseisvunud Eestis tugevasti mõjutanud meie metsaraiete käekiri ja puidusortimentide osakaal ning maht. 1990. aastate alguses ja keskpaigas, kui hulgaliselt tagastati õigusvastaselt võõrandatud maid, reageeris sellele ka kohalik saetööstus. Paljud uued metsaomanikud raiusid turu nõudel oma metsa parima osa, st. kvaliteetsemad ja jämedamad puud. Ahvatlusi oli mitmesuguseid: nii aktiivne puidu (ka okaspuupalgi) eksport kui ka peadtõstev kodumaine saetööstus.

Kohaliku saetööstuse arengut on taasiseseisvunud Eestis tugevasti mõjutanud meie metsaraiete käekiri ja puidusortimentide osakaal ning maht. 1990. aastate alguses ja keskpaigas, kui hulgaliselt tagastati õigusvastaselt võõrandatud maid, reageeris sellele ka kohalik saetööstus. Paljud uued metsaomanikud raiusid turu nõudel oma metsa parima osa, st. kvaliteetsemad ja jämedamad puud. Ahvatlusi oli mitmesuguseid: nii aktiivne puidu (ka okaspuupalgi) eksport kui ka peadtõstev kodumaine saetööstus.

Peenpalk või paberipuu? Kui metsaomanik on otsustanud omale kuuluvas metsas mingit osa raiuda metsakasvatuseesmärkidel, on siiski ta esimene mure, mida ja millise hinnaga ta oma raiutud puidust müüa saab.

Millisest metsast raiutakse kõige rohkem peenpalki? Peenpalgi keskmine läbimõõt jääb vahemikku 11–18 cm, mõõdetuna ladvaotsast, koore alt. Peenpalgi mõõtu puitu varutakse ka lageraietest, eeskätt väikeseboniteedilistest männikutest ning puistutest, kus kuusk on kängu jäänud ehk II rindest. Kuid veel raiumata peenpalgivarusid on ka okaspuu enamusega või okaspuu-puhtpuistutes, kus harvendusraie peamine siht on luua allesjäävatele paremate tüveomadustega puudele sobivamaid kasvuolusid. Eesmärk on saada täisväärtuslik, suurimat tulu andev raieküps mets. See sarnaneb porgandipeenra suvise harvendusega.

Paljud metsaomanikud ei ole veel harjunud mõttega, et ka harvendusraiest saadava puidu müügist võib märgatavat tulu tõusta. Seetõttu võib Eestis ringi liikudes tihti näha pilti, kus metsakinnistutel on uuendusraiet küll tehtud, kuid kõrval olev noorem mets, mis vajaks arenguks ruumi ja valgust, on jäänud puutumata. Põhjus on selles, et kuna harvendusraie on metsakasvatusvõte, ei ole ta omaniku seisukohast eriti rentaabel. Harvendusraiel langetatakse ju enamasti väheväärtuslikke lehtpuid ja kasvujõuetuid vigastatud puid.


AS Stora Enso Mets pakub metsaomanikele nüüd võimalust puiduvarusid tõhusamalt ümber töötada ning müüa oma metsast raiutud okaspuupalki hulga soodsama hinnaga. Selle aasta algusest saadik on meie peenpalgi hinnad tunduvalt lähenenud jämepalgi hinnale.

Aasta alguse torm, mis laastas metsi eeskätt Pärnu-, Viljandi- ja Valgamaal, on metsaomanikele niisama oluline põhjus tunda muret oma metsade käekäigu pärast ning seetõttu kutsume omanikke üles otsima lahendusi ja kompromisse parima turusituatsiooni ja metsakasvatusvõimaluste vahel.

Veel ulatuslikumad olid tormikahjustused Lätis: ligi neli miljonit tihumeetrit. Rootsis möllanud torm murdis puid üle 70 miljoni tihumeetri. See mõjutab kindlasti paberi okaspuidu turuhinda, mis toorme pakkumise suurenedes langeb. Ning loomulikult annavad rootslased enesest kõik, et tormikahjustused kõrvaldada. Seega on alust arvata, et puiduturule tuleb seal väga suur hulk paberi okaspuitu, mis selgelt mõjutab ka Baltikumi paberipuidu hinda.

Metsaomanikel tasub kaaluda ja analüüsida, kas kõik need harvendusraiet vajavad metsatükid, mis eile vähese tulu või ebarentaabluse tõttu nii väga sellest täna enam kannataksid. Kuid medalil on ka teine külg, millega peaks iga metsaomanik arvestama, kavandades harvendusraiet: harvendatava metsa väljaraiet reguleerivad “Hooldusraiete normatiivid”, mis määravad ära minimaalse lubatud metsa täiuse ja tagavara. Kui normatiividega minnakse vastuollu, ootavad metsaomanikku ebameeldivused ning sageli keskkonnatrahv. Kuna raietel tehtud vigu ei saa hiljem korvata, tasub selliste raiete planeerimisel nõu pidada metsanõuniku või usaldusväärsete metsaspetsialistidega.

Huvi, küsimuste ja kahtluste korral on alati võimalik teavet saada ka AS-i Stora Enso Mets esindustest, kelle kontaktandmed leiate meie kodulehelt www.storaenso.com/mets.

Hea metsaomanik! Kui Sa avastad oma metsas tormimurdu, siis:

* esita kohe metsateatis kohalikule keskkonnateenistusele oma metsa kahjude ulatuse ja ligikaudse mahu kohta;

* võta arvesse, et tormimurdu raiutakse kehtestatud korra alusel, s.t. tuleb ära oodata metsanõuniku lubava märkega metsateatis;

* kuna tormimurru kõrvaldamine on ääretult ohtlik ning ekstreemne raieviis, ürita varakult leida korraliku tehnikaga raie- või metsafirma ning jätta see töö spetsialistide hooleks.

Kui Sa oled siiski otsustanud tormimurru ise kõrvaldada, siis pea meeles:

* kõige ohtlikumad on rippesse jäänud ning painde all olevad puutüved;

* kasuta kõiki metsatöö kaitsevahendeid ja nõua seda ka teistelt tormimurru alal viibijatelt;
* tutvu enne tormimurru-alade raietööjuhenditega (näiteks saemehe käsiraamatute peatükkidega)

Aitame omi targalt metsi – mets vastab meile samaga!



Indrek Tust
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet