2005/3



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
EL küsib EL 2005/3
Kas Eesti metsad suudavad anda Kundasse rajatava tehase tarvis piisavas koguses haavapuitu?

Haavapuitu hakati Norras ja Soomes puitmössi tootmiseks kasutama möödunud sajandi lõpukümnendil – ajal, mil Eesti tselluloositööstus lõpetas tegevuse. Haab on paljude omaduste poolest paberiks parem kui okaspuud: paber tuleb õhuke, kerge ja kannatab sellegipoolest kahepoolset värvitrükki. Samas on tootmine keskkonnahoidlikum: haavapuidu omaduste tõttu saab puitmössi keeduprotsessis vältida väävlit ja valgendamisel kloori.

Ehkki haaba on ammustest aegadest kasutatud mitmesuguste tarbeesemete valmistamiseks, eriti tikutööstuse toorainena, aga ka ehitusmaterjalina, on seda puud ikkagi sageli peetud metsa umbrohuks, kes üksikpuudena, nn. huntidena vähendavad “väärtuslikumate” puude kasvuruumi.

Niisiis tõotab Kundasse rajatav tehas tõsta haavad ja haavikud ausse. Et kummutada kartust, nagu muutuks haab nüüd Eesti metsades haruldaseks, toon mõned arvud: haavapuistute pindala on meil 121 000 ha, sellest riigimetsades 43 000; haavapuidu varu küünib 32,6 miljoni tihumeetrini, sellest riigimetsades 11,7 miljonit; aastane haavapuidu juurdekasv on 770 000 tm. Hinnanguliselt jõuab juurdekasvust raieküpsesse ikka 70%, ehk ligikaudu 540 000 tm. Kunda tehase vajadus ulatub 400 000 tm aastas, seega piisab tooraineks üksnes juurekasvust, arvestamata koguvaru.

Haavikute pindala, keskmise hektaritagavara ja keskmise vanuse (55 aastat) alusel on soovituslik aastane raiemaht praegu 1,5 miljonit tihumeetrit, sellest riigimetsas 548 000 tm.

Mitmesuguse kaitsereþiimiga (majanduspiirangutega) metsade pindala ulatub meil riigimetsades 31 ja teiste valdajate metsades 22, 8 protsendini. Surnud, murdunud ja lamapuitu oli 2003. aastal Eesti metsades arvestuslikult 1,8 miljonit tihumeetrit.

Riigile kuuluvad metsad on sertifitseeritud, seega vähemalt poolel Eesti metsapindalast kuritarvitused välistatud.

Aga meid haavapuidu kasutuse poolest edestanud soomlased on juba tõsiselt mõelnud ka varude täiendamisele: jõuliselt on hakatud paljundama ja kasvatama hübriidhaaba. Meilgi oleks aeg hakata rajama produktiivse hübriidhaava, samuti triploidse haava kultuure mahajäetud põllumaadele.



Heino Luik
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012