Eesti Looduse fotovõistlus
2005/12



   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
EL küsib EL 2005/12
Mida näitas pendel Kurevere karstialal?

Sügise hakul Nabala kandis Paekna allikajärve uudistades saime kohalikelt teada, et järv saab vee viiest allikast. See toetas arvamust, et sealne maa-alune jõgi võib olla koguni viieharuline.

Kutsusime appi geobioloog Rein Hansteini, et teha kindlaks Kurevere maa-aluse jõe teekond looduses. Rein Hanstein kõndis pendli näitamist mööda maa-aluse jõe üht kallast pidi, tehes läbi tihnikute kaasa kõik käänud ja keerud. Aeg-ajalt peatudes määras ta maa-aluse jõe sügavuse maapinnast mõõdetuna, samuti paelõhe kõrguse ja jõe laiuse seal, kus vesi pidevalt liigub. Tunniga jõuab nii käia umbes kilomeetri.

Liikusime vastu voolu: Rein Hanstein pendliga ees, mina kaardiga järel. Nii sammusime veesoont järgides üle üheteistkümne kilomeetri, kaardistades seni teadaolevalt Eesti pikima maa-aluse jõe. Metsas oli näha, et loomade käigurada kulgeb (kuival ajal vett otsides?) kohati just piki maa-alust sängi. Ühtekokku jõudis salajõgi läbi minna ka viie elamu alt. Pärast pendlimehe lahkumist nendest majadest algas seal suurem mööbeldamine, sest jõe kohal magada on tervisele üpris kahjulik.

Alustasime Paekna allikajärve äärest Proosa allikatest ja üllatusena jõudsime välja Viira allikasoosse. Viira allikate juurest leidsime veel teisegi maa-aluse jõe haru, mis meid taas küla vahele juhtis. Uuringud jätkuvad kevadel. Loodame, et siis on Rein Hansteinil abiks juba GPSi-aparaat, mis maa-aluse jõe harud koorinaatide järgi arvutis kaardile joonistab.

Tuleval aastal algavad ka maa-aluse jõe geofüüsikalised uuringud: lepingu uurida põhjalikult Kurevere karstiala on Kiili vallavalitsus sõlminud Tallinna tehnikaülikooli geoloogia instituudiga.

Viieharulise Kurevere maa-aluse jõe kulg näitab kätte karstivälja ulatuse. On ilmne, et omal ajal see karstiala lihtsalt vaikiti maha: algul Tallinna veevarustuse huvides, hiljem aga paekarjääre silmas pidades.

Tuhala Nõiakaevu keemise võti asub just seal. Kui nüüd peaksid teoks saama Kureverest vaid mõne kilomeetri kaugusele planeeritud võimsad paekarjäärid (vt. lähemalt Eesti Looduse oktoobrinumbrist. Toim.), siis jääks veeta Kurevere maa-alune jõgi ning häviks ka Nõiakaev.



Ants Talioja, Tuhala looduskeskuse juhataja
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet