Räpina poldri hoiualal on märgatud linde kokku 202 liigist, ühel eriti linnurikkal aastal (2005) 177 liiki.
* Aastas läbib poldri hoiuala kokku üle 1 000 000 linnu.
* Poldrialal pesitseb ligikaudu 3000 linnupaari kuni 125 liigist.

Räpina polder on eriline selle poolest, et kunagi alistatud loodus on alistaja taandudes kujunenud elustikurikkamaks, kui see oli enne ümberkujundust.

Põlvamaal asuv Lämmijärvega külgnev Räpina polder on üle 1400 hektariga Eesti suurim. Kunagised soostunud ja üleujutatud lamminiidud eraldati eelmise sajandi 60.–70. aastatel järvest tammiga ja kuivendati, et luua söödabaas kahele suurfarmile. Praegusel poldrimaastikul valdavad rohumaad, mis vahelduvad võsaribade ja metsatukkadega. Nõukogude perioodil kasvatati osal poldrist ka tera- ja köögivilja. Mets pole siin majanduslikult eriti väärt, ent ta toimib puhveralana.

Minevik ja muutuste aastad. Poldrit hakati rajama 1967. aastal lahustükkidena ja praeguse pindalani jõuti alles 1985. aastal. Sisuliselt on siin kaks eraldi toimivat osa, mida välisel vaatlusel ei erista. Poldri aktiivne kasutus vähenes pärast Eesti vabariigi iseseisvuse taastamist, kui käivitus maareform ning saabus põllumajanduse madalseis. 1996. aastal oli Räpina poldril kasutuses veel umbes pool haritavast maast, 2000. aastal vaid viiendik.

Kui poldril ette nähtud veereþiimi hoidvad kaks pumbajaama majandusliku ebaotstarbekuse tõttu seisati, taastus ala sõltuvus Lämmijärve veetasemest. Sestpeale on suur osa poldrist olnud kevaditi vee all või märg, madalamates kohtades võib vesi püsida kesksuveni. Nii hakkas polder taas võtma looduslikku ilmet, millega kaasnes ka võsastumine ja kulustumine.

Eesti liitumisel Euroopa Liiduga on olukord aga taas muutunud. Kiirelt võeti suur osa võsastunud ja kulustunud maid uuesti kasutusse, otsitakse võimalusi korrastada kuivendussüsteeme. Eelmise aasta lõpuks oli Räpina poldril kasutuses juba ligi 90% haritavast maast, ka osa rohumaid on asendunud põllumaaga. Taas tuleb võidelda intensiivse põllumajanduse survega, et hoida poldril lindudele sobivaid üleujutusalasid ja rohumaid.

Rahvusvahelise tähtsusega linnuala. Põllumajanduse madalseisu aegsed muutused poldril on olnud meeltmööda lindudele. Nõukogude ajal oli siin üsna “steriilne” mürgitatud-väetatud põllumaa ning ala linnustik sarnanes tüüpilise põllumajandusmaastiku kooslusega. Praegu on suurem ja nähtavam osa linnustikust aga vee- ja poolveelise eluviisiga. Samas on alles jäänud ka endisi asukaid, mistõttu linnustiku liigiline mitmekesisus on suurenenud ligi kaks korda.

Sellised muutused on kujundanud Räpina poldrist rahvusvahelise tähtsusega linnuala ja see kuulub ka Natura 2000 võrgustikku. Möödunud aastal loodi siinsete loodusväärtuste kaitseks Räpina poldri hoiuala. Selle piirid kattuvad suures osas poldri piiridega, juurde on liidetud kaks metsakvartalit ja Lämmijärvega külgnev roostik.

Hoiuala väärtused. Räpina poldri hoiuala põhiväärtus ongi selle rikkalik linnustik. Kokku on siin läbi aegade registreeritud 202 linnuliiki 18 seltsist. Ühe aasta jooksul on enim liike nähtud 2005. aastal – 177. Nii väikse ala kohta on selline mitmekesisus tähelepanuväärne. Kõige rohkem on siin märgatud värvulisi (85 liiki), kurvitsalisi (38) ja hanelisi (20; vt. joonist).

Soodsa asendi tõttu on Räpina polder oluline rändepeatuspaik ja rändekoridor paljudele vee- ja rannikulindudele, aga ka metsalindudele. Aprilli lõpus ja mais peatub siin kuni üheksa tuhat suur-laukhane ning tuhanded pardid, vardid ja kurvitsalised, peale selle huigud, ruigad ja räägud. Veelindude rohkus oleneb muidugi otseselt veetasemest: ebasoodsatel aastatel võib neid siin olla vähe.

Sügisrändel valitsevad poldril värvulised, neist arvukamad on metsvint ja suitsupääsuke. Silmapaistev on sel ajal ka sookurg, keda on hoiualal loendatud kuni pool tuhat. Veelindudest võib siin sügisel näha nii hanesid, parte kui ka kurvitsalisi, ent liigiliselt ega ka arvuliselt ei ole pilt kaugeltki nii kirju kui kevadel. Kokku läbib Räpina poldri hoiuala aastas hinnanguliselt üle miljoni linnu.

Pesitsejatest on Räpina poldri hoiuala „vapiliigid” rukkirääk, väikekajakas ja mustviires, aga hulganisti pesitseb ka täpikhuik ning teised öise eluviisiga kurelised. Rääkusid on poldril loendatud kuni sadakond paari ning registreeritud ka seni teadaolevalt suurim asustustihedus Eestis: 44 laulvat lindu saja hektari rohumaa kohta!

Väikekajakaid on hoiualal loendatud samuti sadakond paari ning mustviireid kuni seitsekümmend paari, see on oluline osa Eesti asurkonnast. Nende liikide pesitsemine oleneb suuresti veeoludest. Eesti ulatuses on poldril olulised pesitsejad veel sooräts, mustsaba-vigle ja täpikhuik. Viimase arvukust hinnati 2005. aasta kevadel koguni kuni 200 laulvale linnule. Kokku pesitseb hoiualal soodsatel aastatel hinnanguliselt ligikaudu 3000 paari linde kuni 125 liigist.

I kategooria kaitsealustest liikidest pesitseb hoiualal püsivalt vaid väike-konnakotkas, võimalik, et ka tutkas. Toiduotsingul käivad siin sageli merikotkas ja kalakotkas, harvemini suur-konnakotkas, kaljukotkas ja väikepistrik.

Haruldasematest linnuliikidest on Räpina poldri hoiualal viimastel aastatel nähtud näiteks punajalg-pistrikku, väikehuiku, valgetiib-viirest ja vöötkakku. Varasematel aastatel ka valgesaba-kiivitajat, jääkajakat, naaskelnokka ja meriskit. Möödunud suvel leiti poldril kaks valgetiib-viirese kolooniat, kus loendati pesitsemas koguni kuni 37 paari. Varem on Eestis tõestatud vaid üksikud selle liigi pesitsusjuhud.

Räpina poldri hoiuala on väga väärt kudepaik meie kahepaiksetele. Kokku on poldrilt leitud kuus liiki kahepaikseid, kellest mudakonn kuulub kaitstavate liikide II ning ülejäänud liigid III kaitsekategooriasse. Kaks aastat tagasi tehtud inventuuril selgus, et siin koeb kevaditi hinnanguliselt kuni paarsada tuhat rabakonna ja sadakond tuhat rohukonna, palju on ka kärnkonna ja veekonna.

Inimeste jaoks ja inimeste eest. Et tutvustada hoiuala väärtusi ning ühtlasi suunata huviliste liikumist ja kaitsta linde, valmisid juba 2002. aastal Räpina vallavalitsuse eestvõttel matkarada ja linnuvaatlustorn.

Matkarada on üks osa pikemast Räpina ümbruse huviteest, mida on kõige sobivam läbida jalgrattaga. Viitadega tähistatud tee ääres on kolm teabetahvlit, kust matkaja leiab huvitavat ja vajalikku ala loodusväärtuste ning kujunemise kohta. Matkaraja peamine tõmbepunkt on poldri põhjaosas asuv linnuvaatlustorn. See on paigaldatud kõige märjema ja linnurohkema ala serva, kust avaneb vaade peaaegu poolele hoiualast ja ka Lämmijärvele.

Teine hoiuala tõmbepunkt asub lõunapoolses servas, kus nõukogude ajal oli supelranna, baari, vetelpäästemaja ja sadamaga puhkekoht. Nüüd püüab vallavalitsus koos kohalike ettevõtjatega taas paika korrastada. Taastatud on supelrand ja sadam ning rajatud puhkekohad. Möödunud aasta lõpus püstitati randa teine vaatlustorn koos teabetahvlitega. Siit avaneb vaade hoiuala lõunaosale ning paistab kätte kogu Lämmijärv Võhandu jõesuust Mehikoorma külani.

Parim aeg hoiuala kaema tulla on aprilli lõpp ja mai, mil elu on siin kõige rikkalikum ja häälekam. Sel ajal peatuvad poldril tuhanded rändlinnud ja kohale on jõudnud ka enamik pesitsejaid. Maikuu öil kaigub lakkamatu konnade koor, eksootilistest lindude ööhäältest rääkimata. Juunis loob helitausta rukkiräägu vali saagimine. Sügisel on sobivaim aeg hoiualale tulla septembris ja oktoobri alguses, mil kulmineerub lindude sügisränne.

Et hoida Räpina poldri loodusväärtusi ja toetada loodushoidlikku tegevust, käivitati 2003. aastal Põlvamaa keskkonnateenistuse juures LIFE-Nature projekt „Natura 2000 biotoopide kaitse Räpina poldril“. Lähemat teavet Räpina poldri ja LIFE-Nature projekti kohta saab Internetist aadressil www.envir.ee/rapinapolder.