2006/4



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Kaitsealad EL 2006/4
Pähni looduskaitseala

Pähni looduskaitseala loomise algatas legendaarne metsamees ja looduskaitsja Vello Denks. Kaitseala asutati eelkõige vana metsa ning selle elustiku kaitseks.

Sel talvel rajatud uus looduskaitseala (pindala 277,8 ha) asub Võru maakonnas Varstu vallas Roosa metskonna maadel. Maastikuliselt paikneb see ala Võru–Hargla nõos, olles pinnavormilt enamasti tasane, laugete kühmude ja lohkudega.

Eeldused looduskaitseala loomiseks olid siin tänu Roosa metskonna kauaaegse (1966–2000) metsaülema Vello-Taivo Denksi pühendunud tegevusele: just tema hoolitses aastakümneid ulatuslike põlismetsade säilimise eest oma valdustes. Kahjuks lahkus ta meie hulgast enne (2004), kui tema ammune mõte looduskaitsealast teoks sai. Kaitseala rajamist soodustas ka Natura 2000 võrgustiku loomine Eestis.


Metsakooslustest valdavad Pähni looduskaitsealal mustikapalu- ja jänesekapsalaane-segametsad. Männienamusega puistutes leidub rohkesti ka kuuske ja kaske, veidi vähem haaba. Palju on rabastunud ning rabametsi.

Enamik siinseid metsi on üle 100 aasta vanad, kõige eakamad 160–170 aastat. Need on tõelised põlismetsad: sageli erivanuselised, rohkesti leidub eri lagunemisastmes lamapuid, seente viljakehade, samblike ja sammaldega kaetud jalalkuivanud puid ja metsarisu. Natura 2000 loodusdirektiivi kohaselt kuulub enamik Pähni looduskaitseala metsi esmatähtsaks peetavasse vanade loodusmetsade (läänetaiga) tüüpi. Just nende põlismetsakoosluste kaitseks ongi kaitsealal moodustatud sihtkaitsevöönd.

Vanadelt kaartidelt on näha, et ulatuslik metsalaam oli siin juba 1800. aasta paiku. Pähni jõe kallastel on praeguste metsade all kohati näha märke kunagistest põldudest ja inimasustusest: näiteks põlisteed, taluasemed, põllupeenrad, kivihunnikud, kraavinõod, miiliahjude asemed, tiigikohad jne. Asustus võis hävida ja põllud metsastuma hakata pärast Põhjasõda, mis siin kandis enim möllas 1702. aastal. Inimasustuse jäljed lisavad metsadele kultuuriloolist hõngu ja emotsionaalset väärtust [1].

Kaitseala läbib Mustjõe jõgikonda kuuluv 14 km pikkune Pähni jõgi, mis algab Krabi lähistelt ja suubub Peeli jõkke. Jõe ning selle lisaoja kallastel on kohati väikesi ajuti üleujutatavaid luhtasid. Koos luhtade ja metsaga mitmekesistab muidu mitte eriti märkimisväärne jõeke maastikku.

Kaitsealal kasvavad mõned erakordselt suured, ligi 40 m kõrgused haavad. Leidub ka aukartustäratavate mõõtmetega kaski, kuuski ja mände.


Elustik. Kaitsealal on metsise (II kaitsekategooria liik) mänguala [2], oleme seal näinud musträhni (III kat.), lendamas on nähtud isegi must-toonekurge (I kat.), kuigi tema pesa siin ei ole leitud. Pähni jõe kallastel on rohkesti kopra tegevusjälgi.

Kaitsealustest taimeliikidest on siin kunagi nähtud harulist võtmeheina (I kat.), kuid viimasel ajal pole seda leitud. Ülle Kukk on möödunud suvel registreerinud kaitsealal III kaitsekategooria liike: künnapuu, roheka ja kahelehise käokeele, suure käopõlle ja vööthuul-sõrmkäpa.


Loodushuvikeskus. Pähni külas ja selle lähiümbruses asub Vello Denksi eestvõttel rajatud loodushuvikeskus, mis hõlmab loodusõppemaja ja metsamuuseumi ning kaht õpperada [1]. Täielikult kaitsealal kulgev 3,3 km pikkune rada annab ülevaate metsakooslustest ja muust metsaga seonduvast. Tõrvandu metsaõpperada, mis läbib kaitseala vaid osaliselt, on mõeldud eelkõige metsaomanikele ja -huvilistele: tutvustab okaspuumetsade uuendamist ja hooldust. Kogu huvikeskuse eesmärk on anda loodusharidust, eriti teadmisi metsast eelkõige koolilastele, aga ka täiskasvanutele. Õpperajad suunavad ühtlasi huviliste liikumist kaitsealal.


Kaitsekord. Kaitseala jaguneb piiranguvööndiks ja Pähni sihtkaitsevööndiks. Rangemate piirangutega sihtkaitsevöönd on loodud eriti vanade ja väärtuslike metsaosade ning metsise mängupaikade kaitseks. Seal on lubatud vaid hooldusraied metsakoosluse kujundamiseks juhul, kui see on otstarbekas looduskaitse-eesmärkidel, näiteks tükati puhaskultuuridena rajatud noorte puistute arengu kallutamiseks looduslikuma poole. Enamasti peaks mets sihtkaitsevööndis jääma siiski looduse hoolde. Et tagada rahu lindudele, ei lubata inimestel liikuda väljaspool teid ja radu 1. veebruarist kuni 30. maini, jahti pidada ja metsatöid teha aga kuni 31. augustini.

Piiranguvööndis ja muul ajal ka sihtkaitsevööndis võivad inimesed käia kõikjal, korjata marju ja seeni.

Telkida ja lõket teha võib siiski vaid selleks ette nähtud kohtades. Üle 50 osalejaga rahvaürituste korraldajail tuleb luba küsida kaitseala valitsejalt – Võrumaa keskkonnateenistuselt. Piiranguvööndis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud loodussäästlik majandustegevus, ka turberaied.

Pähni looduskaitseala kaitse-eeskirja saab vaadata Riigi Teataja kodulehel.



1. Denks, Vello 2002. Pähni Loodushuvikeskus.

2. Viht, Ene; Randla, Tiit 2002. Metsis. Eesti asurkonna seisund ja säilimise väljavaated. – Hirundo Supplementum 5.



SILVIA PIHU, RAUL PIHU
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012