2006/5



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Kaitsealad EL 2006/5
Ubari maastikukaitseala

Harjumaal Jõelähtme vallas Kaberneeme ja Haapse külas asuval Ubari maastikukaitsealal kaitstakse üht osa Põhja-Eesti klindist, ning vääriselupaiga tunnustele vastavaid metsi.

Kolga lahe läheduses paiknevale väikesele Ubari maastikukaitsealale (58,5 ha) pääseb Kaberneeme tippu viivaid teid mööda: enne mereni jõudmist tuleb pöörata metsavahelisele kruusateele ning peagi olete kaitseala loodepiiril. Ida–lääne suunas välja venitatud kaitseala hõlmab ligikaudu kahe ja poole kilomeetri ulatuses Põhja-Eesti klindiastangut, nii pangaesist kui ka pangapealset. Astang on üksiti kahe maastikurajooni – Soome lahe rannikumadaliku ja Harju lavamaa piir.

Klindiga seotud vääriselupaigad. Rannajoonest üle kilomeetri kaugusele jääva ligikaudu 40-meetrise absoluutkõrgusega [1] ja umbes kuni 15-meetrise suhtelise kõrgusega Ordoviitsiumi klindi nõlval kasvab liigirikas laialehine pangamets, mille puurinde moodustavad pärn, vaher, kask ja tamm [2]. Osa sellest panganõlva laialehisest metsast vastab vääriselupaiga (metsaseaduse mõistes – metsa võtmebiotoobi) kriteeriumidele. Vääriselupaiga tunnuseid kannavad ka metsaosad panga peal maastikukaitseala lääneosas. Seal kasvab väga liigirikas kuuse-lehtpuu segamets: saja-aastaste kuuskede kõrval leidub pihlakat, toomingat, pooppuud, sarapuud, pärna ja tamme [2].

Euroopa Liidu loodusdirektiivi elupaigatüüpidest kaitstakse Ubari maastikukaitsealal rusukallete ja jäärakute metsi ning vanu loodusmetsi ehk läänetaigat (siin peamiselt lookuusikud ja -sarapikud). Neid elupaigatüüpe on maastikukaitsealal peetud väga väärtuslikuks hoolimata sellest, et lookuusikus on kohati näha mõne aasta taguse raie jälgi.

Kaitsealal on leitud ka mitu kaitsealust liiki, näiteks mets-kuukressi, vööthuul-sõrmkäppa, laialehist neiuvaipa ning vanadele loodusmetsadele iseloomulikku harilikku kopsusamblikku [2].


Muud huviväärsused. Pangapealsel läbib kaitseala kitsas pinnasetee, mis sobib hästi ka matkajaile. Hea õnne korral võib sellel liikudes näha metskitse, kes eemal mõnda aega uudishimulikult otsa vaatab, enne kui metsa varjub. Teelt kõrvale astudes ja läbi lookuusiku jalutades jõuate aga peagi pangaservale, kust avaneb vaade üle metsade mereni välja. Otse klindiastangu alla jääb väike suvituskoht, selle lõunapoolsetest suvemajadest avaneb suurepärane vaade püstloodis kõrguvale pangale.

Paekaldas on Tallukmäe Tondiauguks hüütav koobas. Varem oli metsase paekalda alumises osas, oobolus-liivakivist kaljunukis pisike koopaava, kust mahtus parajasti käpuli läbi ja pääses kuni kahe meetri laiusesse ja meetri kõrgusesse koopasse [3]. Kahjuks on avaus nüüdseks kinni varisenud. Tallukmäe Tondiauk oli pärimuste järgi vähemalt sadakond aastat põnev mängupaik lastele ja vaatamisväärsus täiskasvanuile. Rahvajutu järgi viinud siit maa-alune käik Pirita kloostrisse [3].


Kaitsekord. Ubari maastikukaitseala loodi 2005. aastal Natura 2000 võrgustiku Ubari loodusalale. Lähtuvalt kaitsevajadusest kuulub kogu ala sihtkaitsevööndisse. Seal võib igaüks käia ning marju, seeni ja muid metsaande korjata, samuti jahti pidada. Seevastu telkida ja lõket teha tohib vaid selleks ettevalmistatud ja tähistatud paikades. Kui on soov korraldada alal rohkem kui 20 osalejaga rahvaüritusi, siis tuleb küsida selleks nõusolekut kaitseala valitsejalt – Harjumaa keskkonnateenistuselt. Ubari maastikukaitsealal kehtiva kaitsekorraga saab põhjalikumalt tutvuda Riigi Teataja kodulehel.


1. Arold, Ivar 2005. Eesti maastikud. Tartu ülikooli kirjastus, Tartu.

2. EELIS (Eesti looduse infosüsteem) www.eelis.ee

3. Heinsalu, Ülo 1987. Eesti NSV koopad. Valgus, Tallinn.



REIGO ROASTO
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012