2006/10



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Kaitsealad EL 2006/10
Pihla–Kaibaldi looduskaitseala

Kui kogu aktiivne eluolu on Hiiumaal koondunud mere äärde, siis saare keskosa on sellele täielik vastand. Siin laiutab Pihla raba, seda ümbritsevad väiksemad sood, metsastunud luited ja eriilmelised loodusmetsad. Kõiki neid hõlmab Hiiumaa suurim – Pihla–Kaibaldi looduskaitseala.

Kaitseala (3760 ha) kese on Pihla raba, ent sinna on haaratud ka väiksemad Loopsoo ja Sakkasoo. Tegemist on Hiiumaa suurima sookoosluste alaga. Kui üldiselt valitsevad porsa-tarna madalsoo ja puisraba, siis põhja- ja kirdeosas võib näha haruldast liivaste vallidega nõmmraba.

Mitmekesised loodusmetsad. Soode ümbruses ja soosaartel kasvavad loodusmetsad: kuivadel liivamaadel liigivaesed valgusrohked nõmmemännikud, viljakatel kasvukohtadel segapuistud, mille koosseisus on ka laialehiseid puuliike, sooselgadel lausa pärnikud. Siit ei puudu ka Hiiumaale nii omased sanglepikud, vesisematel aladel on levinud ka kidurad sookaasikud. Valitsevad siiski puhtmännikud või männienamusega puistud.

Selle looduskaitseala sood ja metsad vastavad suures osas ka Euroopa Liidu loodusdirektiiviga kaitstavate elupaikade kriteeriumidele. Tähtsamad elupaigad on metsastunud luited, liivikud, luidetevahelised niisked nõod, rabad, siirde- ja õõtsiksood, vanad loodusmetsad, soostuvad ja soo-lehtmetsad ning siirdesoo- ja rabametsad.

Kokku hõlmavad metsad üle poole Pihla–Kaibaldi looduskaitseala territooriumist. Ja valdavas osas on need kõrges vanuses loodusmetsad. Kultuurpuistuid näeb vaid kunagiste põlendike alal.


Haruldased taimed ja loomad. See peaaegu inimasustuseta piirkond meeldib loomadele ja haruldastele taimedele. Siin on oluline haudelinnustiku elupaik ning suurulukite taastumispaik. Kaitsealale jäävad kaljukotka (I kaitsekategooria) ja kanakulli (II kaitsekategooria) elupaigad. Kaitsealustest taimeliikidest on olulisemad ainulehine soovalk, väike käopõll, kõdu-koralljuur, kärbesõis ja tume nokkhein (II kaitsekategooria). Peale selle võib siin leida mitmeid III kaitsekategooria taimeliike, eelkõige käpalisi.


Kaibaldi nõmm. Kaitseala põhjaosas, ulatuslike (15–20 ha) põliste nõmmemännikute keskel laiuvad lahtise liiva väljad. See liivik – Kaibaldi nõmm – on inimtekkene: kujunenud Teise maailmasõja ajal ja pärast seda lõõmanud metsapõlengute ning piirkonna hilisema kasutuse tõttu sõjaväe tankodroomina. Need on Eesti suurimad lahtise liiva alad (kokku umbes 12 ha).


Inimtegevuse jälgi on praegu sel kaitsealal üsna vähe. Kant meelitab kohalikku rahvast jõhvikate, mustikate, pohlade ja seentega. Räägitakse, et siin olevat kunagi põletatud Hiiumaa viimane nõid, kes lubanud, et nii kaugel, kuhu tema kisa kostab, pole enam võimalik elada. Ümbruskonna soosaartel olnud külad ja üksiktalud ongi suures osas tühjaks jäänud, nii et kaitseala naabruses polegi enam ühtegi püsivalt asustatud talukohta.

Praegu on kaitseala piiranguvööndis lubatud metsatööd. Et Pihla rabas on tüsedaim turbalasund Hiiumaal (2–4 m), siis kaevandatakse kaitsealast edelasse jäävatel turbakaevandusväljadel tänapäevalgi turvast. Õnneks ei ole kaevandatavad mahud nii suured, et mõjutaksid oluliselt ülejäänud piirkonna seisundit.

Pihla raba võib pidada peamiseks saare mageda vee reservuaariks ja seetõttu on see piirkond oluline ka veekaitse seisukohalt. Siit saavad alguse sellised Hiiumaa jaoks olulised vooluveekogud, nagu Pihlaoja, Armioja, Rima oja, Tammela peakraav ja Nuutri jõgi.


Kaitsekord. Piirkond võeti riikliku kaitse alla juba 1998. aastal, kui loodi Pihla–Kaibaldi kaitseala. 2006. aastal täpsustati ala kaitsekorda ja laiendati piire, liites sellega ümbritsevaid väärtuslikke soo- ja metsakooslusi. Praegu on looduskaitsealal kolm sihtkaitsevööndit (Kaibaldi, Pihlasoo ja Järvemägede) ning Pihla–Kaibaldi piiranguvöönd. Kaitseala on arvatud Natura 2000 loodusalade nimekirja.

Pihla–Kaibaldi huvitavad paigad on matkajaile avatud. Sakkasoo ning Kaibaldi nõmmemetsad ja liivikud jäävad vaid mõne kilomeetrise jalgsimatka kaugusele Kärdlast. Pikema matka eelistajad saavad kasutada kaitseala kagupiiril olevat RMK Kapasto metsaonni, kus on olemas kõik vajalik väikeseks puhkuseks ja ka ööbimisvõimalus. Sealt algab ka hiljuti rajatud metsanduslik õpperada.

Looduskaitseala valitseb Hiiumaa keskkonnateenistus. Kaitse-eeskirja kohaselt võivad inimesed viibida ning marju, seeni ja muid metsaande korjata kogu kaitsealal. Telkida ja lõket teha võib kohtades, mis on kaitseala valitseja nõusolekul ette valmistatud ja tähistatud. Võib korraldada ka rahvaüritusi; kui osalejaid on üle 50, siis tuleb enne küsida kaitseala valitseja nõusolekut. Kaitsekorraga saab põhjalikumalt tutvuda Riigi Teataja kodulehel.



TAIMO AASMA
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012