| Artikkel EL 2007/9 |
 |
Idavirulased kui metsarahvas |
Looduse ja kultuuri suhteid võib uurida mitmel moel, küsides näiteks, kuidas saab inimkultuur loodust oma vahenditega mõtestada ja representeerida, millised võivad olla teatud paikkonna looduskeskkonna ja selles elava inimrühma vahelised suhted, mõjutused ja kohanemised, või millist rolli täidab loodus kui mõiste keele ja kultuuri tähendusvõrgustikus.” [5]
|
Geoloogilisi üllatusi Voka klindilahest |
| Ida-Virumaal Voka lähedal ulatub sisemaale Voka klindilaht, mida mere poolt ääristab kvaternaarisetetesse murrutatud astang. Hiljaaegu seal tehtud geoloogiliste uuringute tulemused näitasid, et setted on Vokas seniarvatust hoopis vanemad. |
Kes või mis on Gloeocapsomorpha? |
Eesti praegusele kiirele majanduskasvule pandi alus juba 450 miljoni aasta eest, kui nüüdsel Eesti alal loksunud madalmeres elutsesid mikroskoopilised organismid, kelle kuhjumisel ja mattumisel tekkis põlevkivi.
|
Joad ja joastikud mühavad suurvee ajal |
Ida-Virumaal asuvad Eesti võimsamad ning kõrgemad joa ja joastikud, kuid on arvukalt ka väiksemaid ning tagasihoidlikuma vooluga veelangusid. Kõik need on omamoodi huvitavad ja imetlusväärsed.
|
Ida-Virumaa linnuklubi ja linnupaigad |
| Kontrastirikkal Ida-Virumaal leidub kaunist ja põnevat kõrvuti muret valmistavaga. Siinne linnustik on kui indikaator, mis aitab tunnetada, kas tööstusest kurnatud loodus suudab veel tasakaalu hoida. |
Mis ühendab Narva ja Kongo jõge? |
| Geograafi pilguga vaadates võiks vastata – Atlandi ookean. Mõnigi riigimees võiks kosta: need on meie riikide suurimad jõed või meie piirijõed. |
Kolmandik Ida-Virumaast on looduskaitse all |
Ilmselt on väärilisemad ja omapärasemad loodusalad Ida-Virumaal välja selgitatud ja vähemalt lähitulevikus ei ole kavas luua uusi kaitsealasid. Nüüd on aeg keskenduda kaitse korraldamisele.
|
Unimudila lugu |
| Kaks aastat tagasi sai ametliku kinnituse kaugida unimudila ilmumine Eesti vetesse. Kuidas algas selle pisikese, kuid visa röövkala maailmarännak? |
Oru park ja promenaad |
| Oru park Toilas on küllap üks kuulsamaid Eesti parke oma värvika ajaloo ja kauni maastikuga. Kuigi Oru loss ootab endiselt ülesehitamist, ei jää nüüdisaegne Oru park alla kunagistele hiilgeaegadele 19. |
Kukruse mõis ja park |
| Ida-Virumaa mõisatest on Kukruse tähelepanuväärne liigirikka pargi, puiestee ja mõisakalmistu poolest, mis kokku moodustavad kultuurmaastikulise terviku. Samas on mõis tuntud ka põlevkivi esimese kasutaja ning Baltikumi suurima ja väärtuslikuma eraarhiivi koostaja Robert von Tolli (1802–1876) tõttu. |
Mis saab maast pärast kaevandust: Küttejõu karjääri lugu |
Kui inimene ei sekku, võib endistele põlevkivikarjääridele kujuneda üllatavalt mitmekesine ja põnev elustik. Paraku kannavad sellised paigad meie teadvuses “rikutud maa” pitserit ega pääse sellega seotud hädadest.
|
Kas Struuga pärandmaastikku saab veel päästa? |
Ida-Virumaa suurim luhaala laiub ligi 1300 hektaril Narva jõe ülemjooksul, Vasknarva, Jaama ja Karoli küla vahel. Karja- ja heinamaana kasutati Struuga luhta möödunud sajandi lõpuni.
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
