| artiklid |
 |
Stratigraafia ja geokronoloogiline skaala on pidevas arengus |
| Sügisel lehesajus jalutades märkame, kuidas lehed mattuvad langemise järjekorras üksteise alla. Nõnda talletub kiht-kihilt looduse ajaloolisesse “mällu” sündmuste jada. |
Eestlased on tunnustatud Antarktika-uurijad |
| Lõunamandrist kaugel asuva Eesti teadlased on riigi väiksusest hoolimata hinnatud koostööpartnerid suurte riikide teadlastele. Esimese eestimaalasena jõudis Antarktikasse kuulus meresõitja von Bellingshausen; peale tema on Antarktikas talvitunud ja seda piirkonda uurinud veel ligi veerandsada eesti soost teadlast ja spetsialisti. |
Halljänes on meil uustulnuk |
| Kui varasele kevadesoojale järgneb külm, võib halljänese esimene pesakond hukkuda: põline stepiasukas laseb end ilmastikul ära petta. See on vaid üks viide tõsiasjale, et halljänes on meie mail tegelikult tulnukas. |
Puudele pühendatud elu. 100 aastat Eduard Viiroki sünnist |
| Eduard Viirok oli esimene eesti soost dendroloog, avara mõttelennuga teadlane, kes oma lühikese elu jooksul suutis palju, sest oskas näha loodust tervikuna ning ka ajalooliselt. Ta uuris nii meie kodumaiseid kui ka võõrpuid ja -põõsaid, olenemata sellest, kas nad kasvasid kultuur- või looduslikes kooslustes. |
Maalihked – looduslikud või inimtegevuse tagajärg? |
| 2002. aasta varakevadel toimus Pärnu maakonnas Pärnu, Reiu ja Audru jõe alamjooksul mitu märkimisväärset maalihet. |
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
