| artikkel EL 2009/11 |
 |
Karusnahk: kas lõplikult unustatud asi? |
| Üleliia paljunevaid karusloomi tuleb küttida nagunii, ent nende väärtuslikud kasukad jäetakse viimasel ajal tihtipeale lihtsalt metsa mädanema. Paljuski tingib seda karusnahatoodete järelemõtlematu halvustamine. |
Loomakaitseselts taotleb karusnahakasvanduste keelustamist |
| Tänapäeval ei ole karusnahk üldjuhul mitte hädavajalik tarbe-, vaid edev luksuskaup, samuti pole see keskkonnasäästlik. |
Loomaõiguslased: loomad ei ole inimeste jaoks |
| Karusnahakasvandus ja kütitud loomade nahkade kasutamine on kaks ise asja, mille mõju keskkonnale on erisugune. Eestis keskenduvad loomaõiguslased karusnahakasvandustes toimuvale. |
Karusnahavaldkonnast tänapäeval: tootja vaatenurk |
| Inimkond on loodusvarasid kasutanud oma algaegadest saati. Loomade ja mitmesuguste loomsete saaduste tarvitus on aidanud meie tsivilisatsioonil ellu jääda. |
Karusnahk ja inimeseks olemine |
| Aastatuhandeid on inimesed elanud koos loomadega. Loom ei ole asi. |
Läänemere kalanduse olukord pole kiita |
| Eesti rannakülades on aastasadu elatud kalapüügist, mis on saanud osaks ka meie kultuuriloost. Kuid nüüdisajal on järjest vähem kalureid, kelle sissetulekutest suurem osa tuleb kalapüügist, samuti on kalanduse roll majanduses väike: kalandusest tuleb alla 0,5% sisemajanduse kogutoodangust. |
Kui suured on Läänemere kalavarud? |
| Kalapüügiga tegelevate isikute heaolu oleneb eelkõige kalavarudest. Olgu siis tegemist kutselise kaluri või harrastuskalastajaga, kellel mõlemal on õigus kalavarusid kasutada. |
Järelevalve kalavarude üle |
| Riigikontrolli auditis toodud tähelepanekud järelevalve kohta olid üldiselt õiged ja ka keskkonnainspektsioon oli nendest puudujääkidest teadlik. Auditi ajal oli mitmeid järelevalvet parandavaid abinõusid juba asutud ellu viima (audit käsitles aastaid 2005–2007). |
Kalandus ei ole Eesti Nokia! |
| Eesti riigikontrolli kalandusauditis on põhjalikult analüüsitud meie kalanduse olukorda. Järeldused ei ole kahjuks rõõmustavad. |
Lõhelaste osa Läänemere kalanduses |
| Ajakirjanduses on tihti juttu sellest, et vanasti oli kalurite elu hea: kala oli palju, hind kõrge ja nõudmine suur, kuid praegu on olukord kehvaks läinud. Hinnates Eesti kalanduse perspektiive, tuleb küsida, mis määrab meie kalurite püügivõimalused. |
Kas Piirissaar ikkagi kahaneb? |
| Praegusaegset Peipsi järve iseloomustab põhjarannikul suhteliselt püsiv veetase ja rannajoone kuju ning lõunaosas aeglane veetaseme tõus. Seda seostatakse maapinna ebaühtlase neotektoonilise liikumisega. |
Piiludes põlevkivitööstuse hälli |
| Põlevkivi, üht Eesti tähtsamat maavara, on siinmail tuntud juba mitu sajandit. Kirjalikes allikates märgitakse seda esimest korda 1777. |
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
