2011/06-07



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Looduskaitse EL 2011/06-07
Euroraha aitab taastada jõgesid endisel kujul

2009. aastal kinnitati projekt, mille järgi taastatakse Euroopa ühtekuuluvusfondi toel 11 Eesti jõe looduslikku seisundit [4]. Muidugi rõõmustab see iga loogiliselt mõtlevat kala- ja loodusmeest. Viimase sajandi ulatuslikud maaparandustööd, liigväetamine ja reostamine on teinud kõvasti kahju kalade kude- ja elupaikadele [vt. ka 1]. Nüüd saab Homo sapiens oma jõhkrusest ja võhiklusest korda saadetud kuritöid veidigi leevendada.

On välja arvutatud, et ainuüksi Sindi paisu tõttu saab kalamajandus aastas umbes 700 000 eurot (10 miljonit krooni) kahjumit. Kui aga võtta arvesse kõiki inimese rajatud paise ja tõkkeid Maarjamaa jõgedel, paisuks kahjusumma nähtavasti üüratuks.
Projekti tarbeks ette nähtud 20 miljoni euro eest on plaanis kaotada jõgedel paise ja tõkkeid, aga ka ühendada õgvendatud jõelõike endiste looduslike sängidega. Peaeesmärk on soodustada kalade pääsu kudealadele.
Muuseas, arusaamatul kombel ei hõlma projekt Jändja paisu, mis on üks olulisemaid tõkkeid forellide kuderännakuil Pärnu jõel. Kuigi pais on eraomanduses, kuulub veekogu ikkagi riigile ja riigil on õigus nõuda Euroopa Liidu juhiste täitmist. Kui me sellega hakkama ei saa, võib meid oodata suhkrutrahviga sarnane karistus.

Esna jõe näide. Projekti on kaasatud ka Esna jõgi, mille valdavat osa on 1970. aastate maaparandustööde käigus süvendatud. Nii mõnigi lõik on õgvendatud: juhitud endisest looduslikust sängist tehissängi. Selle tulemuseks oli midagi mudastunud ja kinnikasvanud magistraalkraavi sarnast. Toona oli eesmärk laiendada põllumaad ja kuivendada metsa. Ometi ümbritsevad jõe keskjooksu siiani sood: looduslik boniteet pole karvavõrdki muutunud. Tohutu töö ja kulu on läinud raisku.
Nüüd on plaanis jõge puhastada ja rajada veevoolu aeglustamiseks kärestikke, et tekiks juurde kalade kudekohti. Kuigi juhtprojekti on juba aastaid ellu viidud, tundub, et midagi märkimisväärset pole veel ära tehtud.
Sedalaadi tööd on SA Eesti Forell kuue-seitsme aasta jooksul teinud näiteks Vodja jõe ülemjooksul: jõkke on paigutatud sadu suuri maakive ja sadu tonne sobiva fraktsiooniga kruusa, et voolukiirust ja jõesängi mitmekesistada. Oleme turgutanud ka Prandi jõge: kitkunud välja vesikasve ja nende juuremugulaid, nii et paljandus nende alla mattunud kruusane põhi. Ülejäänud puhastustöö on teinud juba vool ise, tulemuseks on ideaalsed forellide kudekohad.

Tehissängi juhitud lõikude puhul tekib küsimus, kas neisse üldse on mõtet lõputult kruusa kühveldada, ehk oleks otstarbekam hoopis taastada endine voolusäng. Esna jõe keskjooksul on see enamjaolt säilinud, tuleks lihtsalt võsast puhastada ning osalt ka lahti kaevata. Seejärel tuleks tehissäng sulgeda võimsa tammiga, nii et vesi suunduks vanasse sängi.
Nõnda tekiksid taas meandrid, jõgi muutuks käänuliseks. See muudaks voolukiiruse piisavalt vahelduvaks, nii et pikki mudastunud lõike ei teki. Ei piisa üksnes sellest, et jõel pole paise jms. levikutakistusi: magistraalkraavi sarnaseks muudetud ning seetõttu mudastunud ja kinnikasvanud jõgedes on vaja taastada ka elupaigad.

Looduslikud sängid on säilinud ja vääriksid taastamist teistelgi Järvamaa õgvendatud forellijõgedel. Näiteks Pärnu jõe puhul tuleks kõne alla umbes kahekilomeetrine lõik Sillaotsa sillast (Mäo poolt tulles umbes pool kilomeetrit enne linnapiiri) Esna jõe suudmeni.
Samas paigas vääriks üksiti taastamist Vodja jõe viimane kilomeeter enne suuet Pärnu jõkke Vallimäe all: siingi on nn. ürgne säng säilinud peaaegu täies ulatuses. Kuigi omal ajal suubus Vodja jõgi Pärnu jõkke suisa kahe haruna, piisaks nüüd arvatavasti ühest harust, sest põhjavee tase on tunduvalt langenud ning kahe haru toitmiseks vett lihtsalt ei jätkuks.
Et neid ideid ellu viia, on sihtasutus Eesti Forell juba võtnud ühendust keskkonnaministeeriumiga. Vastused on andnud lootust.

Kasutage võimalust! Kuuldavasti on Eesti vesikondade veemajanduskavade [3] eesmärk tagada hiljemalt 2015. aastaks Eesti pinna- ja põhjavee hea seisund.
Seega, kes näeb vajadust teha oma maakonnas midagi (forelli)jõgede ja ojade kaitseks, taastamiseks, parema seisundi heaks, peaksid nüüd kinni haarama Euroopa Liidu lausa kandikul pakutud võimalustest. Näiteks saab toetust taotleda Euroopa territoriaalse koostöö programmide raames [6]: selle kogusumma oleneb taotlejate aktiivsusest.
Siiski, kuna Eestis loetakse kokku umbes 150 forellijõge ja -oja, pole lootustki, et nende kõigi jaoks nn. euroraha jätkub. Eelistada tasuks neid veekogusid, kus jõeforell on elanud juba sajandeid, näiteks Järvamaa eristaatusega forellijõed, mõned põhjaranniku ja Lõuna-Eesti jõed. Pigem võtta ette vähem veekogusid, aga taastada korralikult, kui teha paljudel jõgedel poolikut tööd.
Kuna eurorahaauk pole põhjatu, kehtib siingi ilmselt seaduspärasus: kes ees, see mees. Härjal tasub sarvist haarata kohe.

1. Mae, Ralf 2009. Toimetaja lehekülg. – Kalastaja 53: 3.
2. Keskkonnaministeerium. Veemajanduskavad. www.envir.ee/vmk
3. Keskkonnaministeerium. EL toel paranevad kalade rändevõimalused. www.envir.ee/1101305
4. Euroopa Liidu struktuuritoetus. www.struktuurifondid.ee
5. Euroopa Liidu struktuuritoetus. Euroopa territoriaalne koostöö. www.struktuurifondid.ee/euroopa-territoriaalne-koostoo

Kaido Krass (1951) on sihtasutuse Eesti Forell asutajaliige, veendunud looduse- ja kalamees üle poole sajandi.


LISAKAST:

Kommenteerib keskkonnaministeeriumi veeosakonna projektide büroo peaspetsialist Peep Siim:

Kõnealust projekti (ühtekuuluvusfondi tehnilise abi projekt 2003/EE/16/P/PA/012 „Vooluveekogude ökoloogilise seisundi parandamine”) hakati keskkonnaministeeriumi veeosakonna juhatusel ette valmistama 2006. aastal. Projekt lähtus Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivist, mille järgi peab 2015. aastaks olema veekogude seisund hea.
Valmisid tehniliste lahenduste kavandid (eelprojektid) 12 Eesti vooluveekogu seisundi parandamiseks ning hinnati võimalike eri lahenduste keskkonnamõju. Tulemustega saab tutvuda: www.envir.ee/vooluveekogud. Kõnealused veekogud on Emajõgi, Esna, Kasari, Kunda, Loobu, Mustoja, Õhne, Pirita, Piusa, Pärnu, Valgejõe ja Vasalemma jõgi.

Miks ei ole projekti kaasatud Pärnu jõe Jändja paisu lammutamist?

Pärnu jõe puhul tõdeti, et jõe head seisundit takistavad paisud: Sindi pais, Kurgja pais, Jändja pais ja Türi-Särevere pais. Kuigi projekt selgitas välja keskkonnakaitse mõttes parimad lahendused, ei olnud kõigi, sh. Jändja paisu omanikud nendega nõus. Samal põhjusel langesid projektist välja ka Valgejõgi ja Vasalemma jõgi: omanike vastuseisu tõttu ei saanud neid edasiste investeeringute kavasse võtta.
Paisuomanikud, kellega kokkuleppele ei jõutud, peavad siiski järgima veeseadust. Selle kohaselt (§ 401 lg 13) tuleb 2013. aasta alguseks tagada kalade läbipääs lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu (keskkonnaministri 15.06.2004 määrus nr. 73,) veekogude paisudel. Keskkonnainspektsioon on asunud paisude omanikke nimetatud kohustusest teavitama.

Kalade läbipääsu avamiseks saab taotleda toetust ühtekuuluvusfondi rahastatava meetme „Vooluveekogude seisundi parandamine” avatud taotlemise korra järgi. Taotlus tuleb esitada keskkonnainvesteeringute keskusele (KIK), tingimused leiab veebist (www.kik.ee, www.kik.ee/et/vesi/veekogude-tervendamine, www.riigiteataja.ee/akt/13339732). Täpsemat teavet saab KIK projektikoordinaatorilt Ööle Jansonilt (627 4191, oole.janson@kik.ee).
Alanud teises taotlusvoorus võib saada toetust, et lammutada paise või paisuvaresid, parandada või rajada kalapääse, taastada lõhilaste kudemispaiku, parandada kalade rännet soodustavaid truupe, avada soote ja taastada endisi jõesänge lõhilaste jõgedes, hävitada koprapaise, eemaldada jõkke varisenud voolutõkkeid ning kujundada mosaiikset kaldapuistut. Juhul kui projekt mõjutab kehvas seisundis looduslikku veekogu, toetatakse ka maaparandussüsteemi eesvoolule või ühiseesvoolule settebasseinide ja lodude rajamist.
Teine taotlusvoor algas 18. aprillil ning taotluste esitamise tähtaeg on 27. juuni, eelarve on 6,3 miljonit eurot. Kolmas taotlusvoor on planeeritud korraldada tänavu aasta lõpus või järgmise aasta alguses.

Toetust võivad taotleda avalik-õiguslikud juriidilised isikud, kohalikud omavalitsused, riigiasutused, äri- ja mittetulundusühingud. Seega peavad eraomanikud, kes soovivad oma valduste heaks toetust kasutada, tegema mõne säärase asutusega koostööd. Abikõlblikud on ka projekti juhtimise ja ettevalmistusega seotud kulud (eelprojekti, keskkonnamõju hindamise või keskkonnamõju eelhinnangu kulud). See peaks suurendama kohalike omavalitsuste ja muude sobilike ühingute huvi eraomanikele abikätt ulatada. Säärane huvi on keskkonnaministeeriumi hinnangul eduka veekogude taastamise jaoks äärmiselt oluline.

Nii et toetust saab taotleda ka selleks, et suunata mõni õgvendatud jõelõik tagasi endisesse sängi?

Jah, ülalnimetatud lõhilaste elupaikade nimistu veekogude puhul küll. Ent vanajõgesid taastada on juriidiliselt väga keerukas. Vaja on maaomanike nõusolekut, kes aga tihtipeale ei ole asjast sugugi huvitatud, sest tegu on nende metsa- ja põllumaadega.



Kaido Krass
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012