Leidsin 23. oktoobril Peipsi järve ääres Kodaveres veepiiril hulga järvekarpe mis olid ümbritsetud pisikestest karpidest. Minu jaoks oli see midagi uut.

Vastab zooloog Nikolai Laanetu: Tegemist on kahe liigiga: rändkarbid (Dreissena polymorpha) on kinnitunud järvekarpidele. Rändkarp kinnitub veekogu põhjas olevatele kividele ja puutükkidele, eriti meelsasti aga teiste karpide kodadele.
Rändkarbid asustavad väga tihedalt esmajoones rannavööndi liivakaid piirkondi ja kivivaresid, sest selle liigi eluvõimalused olenevad kinnitumiseks sobiva substraadi olemasolust. Mudastel aladel ei olegi kinnitumiseks muud võimalust kui mudast välja ulatuvad karpide tipud.

Kui mõnele karbile kinnitub rändkarpe suurel hulgal, siis ummistavad nad kasvades “peremehe” sifoonid: teistele sobiva elupaiga andnud karbil aeglustub kõigepealt juurdekasv, aga edaspidi võib ta ka nälga surra. Võimalik, et isegi hapnikunälga, sest kuni paarikümnest kojast koosnev sagar käib üle jõu isegi kiirekasvulisele järvekarbile.

Ükski heategu ei jää karistamata! Eks nõnda ole ka inimühiskonnas: kui annad kellelegi võimaluse pähe istuda, siis ta ka istub.