25.–30. septembril peeti Itaalias rahvusvahelise loodusharidusprojekti “KeyToNature” (tõlkes “Loodusevõti”) avaseminar. Projekti toetab Euroopa Komisjon ja selles osaleb partneritena 14 asutust 11 Euroopa riigist. Eestist osaleb Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituut.

Key tähendab eesti keeles küll “võtit”, kuid loodusteadustes märgitakse sama sõnaga ka määramistabeleid. Juba pikka aega kasutatakse nn. dihhotoomseid määramistabeleid, mis on üles ehitatud teesi-antiteesi põhimõttel. Määramisel tuleb valida kahe vastandliku väite vahel nii, et tabelis esitatud tunnused sobiksid uuritava isendi tunnustega. Seejärel liigutakse valitud teesi või antiteesi järel oleva numbriga näidatud uue väitepaarini, kus tuleb teha uus valik. Lõpuks jõutakse ühe liigini, kuhu uuritav isend tõenäoliselt kuulubki. Enamik meil saadaolevatest määrajatest sisaldavad just selliseid määramistabeleid. Paraku võib nende kasutamine osutuda mittespetsialistidele ülesaamatult raskeks.

Tänapäevased elektroonilised abivahendid võivad töötada kas dihhotoomia põhimõttel või võimaldada valikuid paljude etteantud variantide vahel. Interaktiivsetel määramistabelitel on teisigi eeliseid staatiliste, raamatuna esitatud määrajate ees: oluline ei ole tunnuste hindamise järjekord, saab alustada lihtsamatest või silmatorkavamatest tunnustest; suurem on illustratsioonide kasutamise võimalus; iga valikuga saab hõlpsasti jälgida, kui palju liike on veel sõelale jäänud, ning nendega lähemalt tutvuda.

Elektroonilised määrajad tuginevad määrajasse kaasatud liikide tunnuste andmebaasile. Selliseid andmebaase on eri riikides juba mitu, kuid nad põhinevad eri arvutiprogrammidel ega ühildu omavahel. Üks ülalmainitud projekti ülesandeid ongi muuta sellistes andmebaasides sisalduvad andmed vahetuskõlblikuks, mis võimaldaks luua palju rohkem interaktiivseid määrajaid.

Teine põhiülesanne on proovida elektrooniliste määrajate kasutuskõlblikkust eri õpitasemetel, põhikoolidest ülikooli magistriõppeni. Koolilapsi tahetakse õpetada märkama organismide tunnuseid ja looduse mitmekesisust tervikuna. Sellega on juba alustatud Itaalias, kus on olemas terviklik andmebaas kohalikest taimedest. Õpetajatel on võimalik botaanikute abil koostada oma lähiümbruse, nt. kooliaia või pargi taimede nimekiri ja siis tellida andmebaasi haldajalt just nende liikide elektrooniline määraja koolitunnis katsetamiseks.

Selliseid pisimäärajaid saab kasutada kas interaktiivsena arvutivõrgus, pihuarvutisse laadituna, CD-l või väljatrükina paberil. Itaalias on projekti juhi, professor Nimise sõnul nii lapsed kui ka õpetajad asjast vaimustunud ja ajakirjanduses ilmunud esimene pilapiltki: õpetaja näitab õpilastele looduses pihuarvutist kõige ilusama taime pilti, samal ajal kui õitsvat lille pisut eemal ei vaata keegi.

Ka Eestis on võimalik interaktiivseid määrajaid katsetada. Väikese näpuharjutusena võtsime ette loodava Ropka–Ihaste looduskaitseala võimaliku õpperaja soontaimede nimekirja (160 liiki) ja vaatasime, kui suure määramistabeli saab sellest Itaalia taimede andmebaasi põhjal. Selgus, et puudu jäi vaid kaks liiki. Eesti keelde tõlgituna on see katsetamiseks saadaval arvutivõrgus (http://dbiodbs.units.it/carso/estonia).

Järgneva kolme aasta jooksul ongi Eestis plaanis koostada mitu interaktiivset määrajat ja neid eri kasutajarühmadega katsetada. Kui bioloogiaõpetajates tärkab huvi selle vastu, palutakse ühendust võtta aadressil tiina.randlane@ut.ee.