2012/12



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2008/6
Looduskaitse Võrumaal

Võrumaa eristub oma vaheldusrikka pinnamoe, mitmekesise maastiku, kiirelt vahelduvate koosluste, suhteliselt mandrilise kliima ja aastasadade vältel välja kujunenud elulaadi poolest selgelt ülejäänud Eestist. Selleks, et looduse väärtus ei väheneks, on kõige kaunimad ja looduse seisukohast väärtuslikumad paigad võetud kaitse alla.

Võrumaa kaitsealused alad võtavad enda alla ühtekokku üle 36 000 hektari. 51 kaitstavat loodusobjekti kuuluvad Natura 2000 linnu- ja loodusalade võrgustikku. Kaitsealad jagunevad kaitsetüübi, s.t. kaitse eesmärgi ja majanduspiirangute ranguse põhjal järgmiselt: rahvuspark, looduskaitseala, maastikukaitseala (sh. looduspark. Kaitseala piiranguvööndi reþiim kehtib ka parkidele.

Karula rahvuspargi eesmärk on hoida, kaitsta, taastada, uurida ja tutvustada nii looduslikke kui ka pikaajalise inimmõju tulemusel kujunenud kooslusi ja maastikke. Kaitstakse Lõuna-Eestile omaseid metsa- ja järverikkaid maastikke ja pinnavorme, elupaiku ja liike, kelle seast nii mõnigi on tähtis ka Euroopa mastaabis. Erilist tähelepanu väärib siinne kultuuripärand: traditsiooniline pärandmaastik, taluarhitektuur, asustuse struktuur ning tasakaalus keskkonnakasutus.

Karula on üks huvitavamate pinnavormidega ala Eestis. Kõige iseloomulikumad pinnavormid on korrapärase kuju ja moreenkattega mõhnad – kuplid. Karula kõrgustiku kõrgeim mägi on Tornimägi (137 m).

Karula loodusmaastik – ulatuslikud metsa-alad koos looduslike järvede ja soodega – hõlmab Kagu-Eesti suurima metsalaama. Tüüpiline loodusmaastik jääb põhiliselt rahvuspargi lõunaossa ja katab umbes 70% rahvuspargi pindalast. Selles metsalaamas leiavad endale elupaiga suuri inimesest puutumatuid loodusmaastikke vajavad loomad, linnud ja taimed.

Karula pärandkultuurmaastik paikneb peamiselt kuplistikes, kus mullad on viljakamad kui ümberkaudu. Kuplid on tinginud pärandkultuurmaastiku suure mosaiiksuse, põllumaad ja niidud vahelduvad siin metsatukkade ja soodega. Selline maastik on elupaigaks paljudele liikidele, kes aastatuhandete vältel on leidnud oma koha inimese kõrval.


Haanja looduspark püüab hoida, taastada ja arendada Haanja kõrgustikule aegade jooksul inimese ja looduse koosmõjul kujunenud iselaadseid maastikke, looduskooslusi ning elulaadi. Haanjale on iseloomulikud hajakülad, väikesed põllulapid ning karja- ja heinamaad, künklikust reljeefist tingitud omapärased maaharimisvõtted ja kehvast põllumaast ajendatud käsitöötraditsioonid.

Haanja looduspark asub Võrumaa südames Haanja kõrgustikul Eesti kõrgeimas piirkonnas. Looduspargi põhiosa paikneb üle 200 meetri kõrgusel merepinnast. Siit leiame Baltimaade kõrgeima tipu Suure Munamäe, mille tornist avaneb imeline vaade. Loodushuvilisi paelub Vällamäe ürgmets, 120-aastane kuusik järsunõlvalisel ja suhtelise kõrguse poolest Eesti kõrgeimal mäel. Siin asub ka Rõuge ürgorg, mis hõlmab Ööbikuoru ja Rõuge järvede aheliku Eesti sügavaima järve Rõuge Suurjärvega. Teine kuulus org Kütiorg algab Haanja kõrgustiku põhjanõlvalt ja suubub Võru-Petseri ürgorgu. Järskude veerude ja rohkete uhtorgude ehk tsoridega kitsa oru pikkus on 4,7 km ja sügavus kuni 60 meetrit. Haanja kõrgustik on Eesti järverikkamaid alasid.


Hino MKA põhisiht on kaitsta linde, kuid vähem tähtis pole järve kui mageveekoosluse ja kauni loodusobjekti hoid. Hino järv on saarterikkaim ja suurim Haanja kõrgustiku järv. Siinne linnustik on rikkalik: kaitsealal on registreeritud 40 linnuliiki, kellest 15 on seotud vee- ja kaldaelupaikadega. Haruldasim on järvekaur, kelle kümnest Eestis pesitsevast paarist kaks elab Hino järvel. Kaitseala väärtustab ka vana looduslikus seisundis mets ja metsise mänguala.


Peetri jõe MKA on loodud Peetri jõe pae- ja liivakivipaljandite ning kauni jõeoru kaitseks, kuid siin elutseb ka palju haruldasi taime-, looma- ning linnuliike. Peetri jõe org on inimtegevusest moonutamata sälkorg, liivakivi-paljandite kõrval paikneb siin ainus Devoni lubjakivipaljand Eestis.


Verijärve MKA suurim väärtus on kuni 40 meetri sügavune järsuveeruline ürgorg ja selles asuv Verijärv. Järve põhja- ja loodekaldal püüavad pilku parkmetsad, mille ehteks on 120–140 aasta vanused männid.


Kisejärve MKA-l on tähelepanu keskmes peamiselt vähe- ja huumustoitelised looduskaunid järved ning vanad metsakooslused. Kisejärve järvestikku kuulub seitse järve: Kisejärv, Pahijärv, Sõdaalune järv, Mägialune järv, Luikjärv, Vuuhjärv ja Kõrbjärv. Pahijärve rikkus on üle 15 liigi haruldasi vetikaid, mis tavaliselt elutsevad vaid puhastes külmaveelistes järvedes. Kisejärvest on leitud kuni tuhande aasta vanuseid paate ja kalapüüniseid. Kaitseala Selsisoo lahustüki väärtuseks on rabakooslused ja kalakotka elupaik.


Paganamaa MKA väärtused on Piiriorg järvedeahelik ja Piiriojaga, ilmekad uhtorud ja hästi säilinud kaunite vaadetega pärandkultuurmaastik Tseamäe ja Kerekutsi ümbruses. Kaitseala kese on vaheldusrikka mõhnastiku ning sulglohkudega Paganamaa, mis on tuntud oma legendide poolest. Elupaikadest väärivad eelkõige tähelepanu vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved ja vanad loodusmetsad.


Väike-Palkna MKA keskmeks olev Väike-Palkna järv on ainus väga sügav kihistunud vähetoiteline järv Eestis. 32-meetrise suurima sügavuse poolest jääb see alla Rõuge Suurjärvele, keskmine sügavus 14 meetrit on aga Eesti suurim. Järve kõrgetel ja järskudel kallastel ja lähemas ümbruses kasvavad võimsad ürgilmelised saja-aastased kuusikud ja kaasikud, kus kohati leidub ka haaba ja mändi.


Piusa jõe ürgoru MKA on rajatud Piusa jõe väga liigestatud ja kuni 30 meetri sügavuse ürgoru kaitseks. Oru veerudel leiame 12 suurejoonelist Devoni liivakivipaljandit ehk nn. müüri. Jõel on alles kolm vana veskikohta. Ürgorus elutseb hulk väärtuslikke kooslusi ja liike. Kaitseala lõunapiiril paeluvad pilku 1342. aastal ehitatud ja Põhjasõjas hävinud Vastseliina ordulinnuse varemed ning 19. sajandist pärinev Piiri kõrts. Kaitseala lõunapiirile jääb Vastseliina mõisa park. Kaitset väärivad ka siinsed metsa- ja niidukooslused ning jõgi ise kui magevee-elupaik.


Luhasoo MKA põhieesmärk on kaitsta eriomast Lõuna-Eesti sood, mis on püsinud inimtegevusest peaaegu puutumatuna. Luhasoo on ehe järvetekkeline raba, kus on esindatud kõik sootüübid, kasvab palju kaitsealuseid taimi ja pesitseb sookurg. Kirikumäe MKA ilmestavad haruldusterikas ja suure teadusliku väärtusega Kirikumäe järv, Järvesuu raba ja järvest idas paiknev väga liigestatud pinnamoe ja väikeste metsajärvedega maastik. Andsu järve MKA-l tahetakse hoida looduskaunite järvede ja liigestatud pinnamoega puhkemaastikku.


Mõisamõtsa ja Pähni looduskaitsealal vajavad kaitset vääriselupaigad, looduse ja maastiku mitmekesisus ning ürgilmeline puistu. Pähni kaitsealal asub ka metsise mänguala. Timmase ja Parmu looduskaitseala on olulised metsa- ja luhakoosluste ning kaitsealuste liikide poolest: Timmasel elutsevad kalakotkas ja metsis, Parmul must-toonekurg, väike-konnakotkas ja metsis.


Hoiuala on elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala. Hoiualadel on lubatud vaid selline inimtegevus, mis ei kahjusta kaitstavaid liike. Võru maakonnas on viimastel aastatel tehtud mitu loodusinventuuri, näiteks aastatel 2001–2003 inventeeriti Natura 2000 liike ja kooslusi. Inventuuride põhjal on rajatud 20 hoiuala.


Püsielupaik on looduskaitseseaduses määratletud kui kaitsealuse looma sigimisala või koondumispaik (näiteks rände ajal), kaitsealuse taime või seene looduslik kasvukoht või lõhe ja jõesilmu kudemispaik. Lõhe ja jõesilm on seaduses eraldi välja toodud seetõttu, et need liigid ei ole Eestis kaitse alla võetud, kuid on kantud Euroopa loodusdirektiivi lisadesse. Võrumaal on kaitse all 22 väike-konnakotka, 13 metsise, 4 harivesiliku, 3 kalakotka ning 2 merikotka püsielupaika ja 1 must-toonekure püsielupaik ning 16 lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaika.


Parke on Võrumaal looduskaitse all üheksa. Peale Kreutzwaldi pargi Võru linnas on kõik vanad mõisapargid. Põlispuude rühmadena tuleb hoolt kanda veel seitsme endise mõisapargi eest. Ühtlasi on kaitse alla võetud üks Vastseliina mõisa-aegne lehisepuistu, Meremäe küla kaasik ja põlispuud Vana-Antsla mõisa kalakasvatustiikide juures.


Kaitstavate looduse üksikobjektidena on Võrumaal väärtustatud 37 põlispuud (nende seas Eesti tammede kuningas Tamme-Lauri tamm), viis rändrahnu, mis on Eesti mastaabis küll üsna väikesed, ja ainsa maastiku üksikelemendina Devoni paljandiga koobasallikad Uue-Antsla külas.


Eesti rekordid Võrumaal:


lõunapoolseim punkt: Karisöödi külas Naha talu lähedal, 57o30'34''N, 26o37'01''E.

kõrgeim punkt (Baltimaades): Suur Munamägi, 318 m üle merepinna;

kõrgeim mägi: Vällamägi, 82 m

pikim jõgi: Võhandu, 162 km;

sügavaim järv: Rõuge Suurjärv, 38 m;

jämedaim tamm: Tamme-Lauri tamm, tüve ümbermõõt 8 m (kõrgus 20 m);

kõrgeima lähte ja suurima languga jõgi: Piusa, vastavalt 242 m üle merepinna ja 213 m;

kõige kõrgemal asuv järv: Tuuljärv, 257 m üle merepinna;

kõige paksem turbalasund: Vällamäe raba, 17 m;

kõige paksema mudakihiga järv: Väimela Alajärv, 18 m;

kõrgeim liivakivipaljand: Härma müür Piusa jõe ääres, 19 m (oruveeru kõrgus 43 m).



Pille Saarnits
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012