Kõlab endastmõistetavana, et hea binokkel on looduses liikujale hädavajalik abiline. Kuid mida tähendab hea binokkel? Millist kaubamärki, suurendust või muud omadust eelistada? Otsustasime sellesse pisut selgust tuua: küsisime poodidest ja importijatelt võrdluseks eri omadustega binokleid ning uurisime nende omadusi välitingimustes.

Millistele binokli omadustele eeskätt tähelepanu pöörata? See oleneb suuresti kasutamise eesmärkidest ja sagedusest. Kui kasutate binoklit vaid ilusatel kuivadel suvepäevadel mõned korrad aastas, siis pole ilmselt mõtet soetada hirmkallist ilmastikukindlat tehnikat. Kui kasutate binoklit pidevalt, siis oleks õigem soetada kallim ja vastupidavam töövahend.

Suumiga binokkel pole välitingimustes kuigi sobilik: ebamugavam kasutada, mõõtmetelt suurem ja läheb kergesti katki. Seetõttu jätame sellise tehnika seekord vaatluse alt välja. Sama tuleb öelda stabilisaatorite kohta: see vähendab tõepoolest käte värinat, ent muudelt näitajatelt jäävad stabilisaatoritega binoklid tavalistele tunduvalt alla, ületades tavapäraseid eelkõige hinna poolest. Omaette teema on ööbinoklid ja öövaatluse riistad – enamasti pole need loodusehuvilistele ka kuigi vajalikud.

Kõigepealt tuleks endale selgeks teha, millist suurendust vajatakse, s.t. kas binoklit kavatsetakse kasutada peamiselt avamaal või metsas. Sageli arvatakse, et mida suurem suurendus, seda võimsam binokkel. Mõneti on see tõesti nii: seitse korda suurendava binokliga näeb näiteks merel kindlasti märksa vähem kui 15- või 20-kordse suurendusega. Samas kaasneb tugeva suurendusega ka kaotus valgusjõus ja vaadeldava ala laiuses. Loodusvaatlustel on enim levinud 8–12-kordse suurendusega binoklid. Üle 12 korra suurendavad binoklid nõuavad juba kindlat toetuspunkti – statiivi.

ähtis parameeter on objektiivi läätse ehk siis binokli suurema otsa läbimõõt. Mida suurem see on, seda rohkem valgust pääseb objektiivi, seda valgem pilt, mis eriti oluline hämaras ning seda laiemat ala saab binokliga korraga vaadata. Kuid suuremad läätsed eeldavad ka pikemat ja tugevamat binokli keret. Mida suurem binokkel, seda rohkem ta kaalub ning seda tülikam on teda tassida. Binokli kaal osutub iseäranis oluliseks siis, kui tahate midagi vaadata pikka aega: raske binokkel hakkab peagi käes värisema ning pildi kvaliteet halveneb, hoolimata läätsede headusest.

Binokli suurema ava läbimõõt ei või olla ka liiga väike: kui see on 20–25 mm, siis looduses käijal pole sellisega imekitsa vaatevälja ja väikese valgusjõu tõttu suurt midagi teha. Et vaadelda loodust, on sobivaim objektiivi suurus ilmselt 40–50 mm.

Binokli väljundava suurus on tihedasti seotud objektiivi suurenduse ja läbimõõduga. Näiteks 8 x 40 suurendusega binokli väljundava on 5 mm (40/8). Objektiivi kogu valgusjõu ja optiliste omaduste kasutamiseks ei pea binokli väljundava olema inimese silmapupilli läbimõõdust suurem. Pupilli läbimõõt oleneb palju valgusoludest, ühtlasi inimese vanusest. Kui lapse pupill võib olla 8 mm diameetriga, siis näiteks 50-aastasel inimesel on see umbes 4 mm. Kui pupill oleks näiteks 5 mm läbimõõduga, siis tegelikult ei näe 8 x 40 suurendusega rohkem kui 8 x 60 suurendava binokliga. Kuid see on märksa suuremate mõõtmetega ja raskem käes hoida. Samas on sellisega riistaga hämaras parem vaadata: valgusjõud on siiski suurem.

Ühtlasi ei maksa unustada käes hoidmise mugavust, kinnitusrihma laiust, okulaaride katteid ja muid tehnilisi näitajaid, mis osutuvad eriti oluliseks kauakestval loodusvaatlusel.

Binoklitel on veel üks väga tähtis parameeter, millest ei saa kuidagi üle: hind. Binokleid ja nende hindu võrreldes saab üsna ruttu selgeks, et siin kehtib ammu tuntud tõde: mida kallim, seda parem. Samas on kusagil siiski piir, kus hinna ja kvaliteedi suhe on enam-vähem paigas. Üllataval kombel on kallimatel binoklitel paremad ka sellised komponendid, mis tegelikult võtavad binokli hinnast tühise osa. Mida rohkem binokkel maksab, seda paremad on ka objektiivide katete kinnitused, rihmad on laiemad ja kas või vutlar on mugavam.

Binoklite hindamisel oleneb väga palju subjektiivsetest arvamustest ning ka siinseid tulemusi ei maksa võtta absoluutse tõena. Kindlasti on omad arusaamad binokli headusest nii linnuvaatlejatel, jahimeestel, astronoomidel kui ka teistel kasutajatel. Seekord olid hindajad kutselised ornitoloogid ja linnuvaatlejad, kelle jaoks on binokkel igapäevane töövahend: Leho Luigujõe, Margus Ots ja Hannes Pehlak. Juures viibinud botaanikul jäi üle vaid jutt kirja panna ning ühtlasi imestada, kuidas välibioloogid suudavad ligi kilo kaaluvaid binokleid käes hoides hoobilt õigesti öelda, milline neist kaalub 20 grammi rohkem või vähem.

Proovisime odavama hinnaklassi binokleid, mis on ka enamasti poodides müügil. Hind jäi 1000–6500 krooni vahele. Kallimaid, üle kümne tuhande krooni maksvaid binokleid edasimüüjad tavaliselt endale lattu või poodi seisma ei muretse ning neid poleks saanud proovimiseks vähese vaevaga hankida. Kõrvale jäid mitmed kallimad kaubamärgid (Zeiss, Leica, Zwarovski), kel isegi odavamate toodete hind algab 8000–10 000 kroonist. Siiski tuleks vältida väga odava optika soetamist, sest binokkel ostetakse ju ikkagi pikemaks ajaks.

Võrreldi eelkõige binoklite optilisi omadusi: värvide loomulikkust, vaatevälja serva teravust ja valgusjõudu. Muudest parameetritest hinnati kasutamise mugavust ja disaini. Jätsime kõrvale puhtfüüsikalised näitajad: usaldasime tootjate antud teavet ega hakanud binokleid näiteks üle mõõtma või kaaluma.

Hinnatavad binoklid pärinesid Deerhunteri jahitarvete poelt (Luger), Hong’i matkatarvetelt (x-optics), Maksifotolt (Nikon), Photopointilt (Pentax) ning Procamilt (Olympus).

Hindamistulemused ja hinnatava tehnika parameetrid on lühidalt kirjas tabelis. Allpool kirjeldame lähemalt binoklite omadusi kaubamärkide ja tooterühmade kaupa.

Luger on Saksa firma Wilgor Optik kaubamärk ning seda kandvaid binokleid on toodetud juba nelikümmend aastat. Võrdlesime Lugeri ST-, SC- ja SW-seeria binokleid. Paraku tuleb öelda, et linnuvaatluseks ei saa neid soovitada, kuid võib-olla sobivad need hästi teistele looduses käijatele, näiteks jahimeestele.

Kõigist kuuest Lugeri binoklist vaadates paistsid värvid rohkem või vähem sinakad, vaid SC ja SW värvidega võis tinglikult rahule jääda. Samas ei saa midagi ette heita ST 10 x 50 või 12 x 50 vaatevälja servadele, need olid piisavalt teravad. SC-binokkel oli vaadeldutest ainsana kahevärvilise korpusega: must ja hall. ST-seerial käivad objektiivi ja okulaari katted kõik ükshaaval ega ole kinnitatud rihma külge, mistõttu need kaovad ilmselt esimeste kasutuskordade ajal. Ka saab ST-seeriale ette heita kitsast rihma, mis hakkab kindlasti kaela soonima. Katted ja rihmad on SC ja SW Lugeritel märksa paremad. SW-binoklite objektiivikatted on kinnitatud väikese rihmaga binokli külge: tugeva tuule korral lendavad need kindlasti binokli vaatevälja.

Loomavaatlejate ja luurajate jaoks oleks parim võimalikult väike ja neutraalne peegeldus objektiividelt. Lugeri binoklite läätsed olid kaetud punast tagasipeegeldava kihiga ning see võiks kergesti vaadeldavat kergesti ehmatada. Igatahes binoklite hindajad paistsid neist punastest läätsedest küll ehmunud olevat.

Kõikide Lugeri binoklite teravustamiskruvi on ebamugav kasutada, kuna see on liiga kitsas. Pealegi kippusid need paarikraadise külmaga hanguma. Lugeri kõikidel binoklitel on kaasas puhastuslapp.

Nikoni toodetest vaatasime kolme: Action V CF 7 x 35 ja 10 x 50 ning Sporter I DCF 8 x 36. 7 x 35 binokli vaatevälja servad olid ebateravad, ent seda korvab väga lai vaatenurk. Sellele tootele võiks ette heita mõningast ebamugavust käes hoides. Kõigist kolmest Nikoni binoklist paistsid värvid küll loomutruud. Nikoni toodetel on väga hea lai kaelarihm, mille külge kinnituvad ka okulaari katted. Praktikud heidavad Nikonile ette vähest põrutus- ja veekindlust. Nikoni Action suurendusega 10 x 50 on Eesti välibioloogide seas küllap kõige levinud töövahend, kuna hinna ja kvaliteedi suhe on sellel binoklil üks parimaid.

Olympus DPS 1 binoklid on hinna ja kvaliteedi poolest mõeldud laiatarbekaubaks, seda näitab ka seeria nimetus “Standard”. Vaadeldud 7 x 35, 8 x 40 ja 10 x 50 binoklid on kõik suure vaateväljaga. Seetõttu on nendega hea jälgida kiiresti liikuvaid loomi või näiteks spordivõistlusi. Värvid paistsid binoklist loomutruud, kuid vaatevälja servad jäid pisut häguseks. 10 x 50 binokkel ei sobi lastele, kuna väikseim võimalik okulaaride vahe on liiga suur.

Olympus EXPS 1 seeria on mõeldud professionaalidele kasutamiseks välitingimustes, sellest ka tootel lühend PS. Binoklid pole kuigi veekindlad. Mõlema vaadeldud mudeli kohta, 8 x 42 ja 12 x 50, on raske midagi halba öelda. Suurema suurendusega binoklile võib ette heita kruvi külmumist juba mõne miinuskraadi puhul.

Olympus EXWP 1 sobib hästi tööks rasketes ilmastikuoludes. Binoklid on veekindlad ja seest lämmastikuga täidetud, mis hoiab ära udu ja läätsedele vee kondenseerumise. Mõlemad selle seeria binoklid, 8 x 42 ja 10 x 42 suurendusega, paistsid silma vaadelduist parimate omadustega: suurepärased, selged ja hästi teravustatavad optikaseadmed; kerged, neid on mugav kasutada. Binokli suurenduskruvi liikus hõlpsalt ka mõnekraadise külma ajal. Need binoklid sobivad hästi prillikandjatele: läätse lähim kaugus silmast on küllalt suur, et binokliga vaadates pole tarvis prille eest ära võtta. Kaheksakordse suurendusega binokli eelis on tugevam valgusjõud, mis võib olla väga vajalik videvikus vaadeldes.

Pentaxi XCF-seeriast proovisime 8 x 40 ja 10 x 50 binokleid. Tootja kinnitusel on mõlemad ideaalsed, parimate optiliste omadustega välitingimuste binoklid, mis istuvad käes kui kinnas. Tehtud vastupidavast kummimaterialist. Neid binokleid oli tõepoolest mugav käes hoida, ent vaatevälja servad olid siiski ebateravad. Värvid paistsid kõikidest Pentaxi binoklitest loomutruud, kuid pisut külmemad kui Olympusel. Rihmad võiksid neil binoklitel laiemad olla.

Pentaxi PCF V 8 x 40 suurendusega binokkel paistis silma vaatevälja teravuse ja loomulike värvidega. Võrreldud binoklitest kõige suurema valgusjõuga, sobib seetõttu videvikus vaatamiseks. Binokli teravustamine on lukuga: see hõlbustab vaatlusi näiteks merel või mujal, kus kogu aeg vaadatakse samale kaugusele.

Pentaxi PCF WP-seeriast olid vaatluse all 7 x 50 ja 8 x 40 binoklid. Kõik PCF WP-mudelid on veekindlad, lämmastikuga täidetud kere ja heade optiliste omadustega. Tänu veekindlusele ja udukindlatele klaasidele on need binoklid mõeldud kasutamiseks niiskes keskkonnas ja merel või rasketes ilmastikuoludes. Mõlema binokli teravustamine on lukustatav. Rihmad on küll laiad, aga Nikoni rihma mugavusele jäävad need alla. Okulaarikatted on kentsakalt suured, otsekui doominokivide karbid. Mõlema binokli miinus on ka suhteliselt väike vaateväli.

X-optics X-400, Hollandi päritolu toode. Kindel ja mugav käes hoida tänu libisemis- ja põrutuskindlale kummikattega korpusele. Gaasitäitega, vee- ja udukindel, valmistatud äärmuslikke ilmastikuolusid ja tingimusi silmas pidades. Okulaari katted väga head. Optilistelt omadustelt jääb alla Nikoni ja Olympuse analoogsetele binoklitele: vaateväli on kitsas, selle servad ähmased ning värvid tunduvad pisut sinised.

Kokkuvõtet tehes jäid hindajate lemmikuks Olympuse EXWP-seeria binoklid, mis paistsid vaadeldud binoklite hulgas silma parimate omadustega. Tõsi, need maksavad ka pisut rohkem kui teiste firmade sarnaste näitajatega optika. Siiski ei saa väita, et kõik teised binoklid on kehvad või neid pole mõtet osta. Kaugel sellest. Tegelikult oleneb kasutajate eelistustest ja ka rahalistest võimalustest, millist neist rohkem või vähem hinnata.

Enne binokli soetamist tasub kindlasti varuda aega ja tutvuda tootjafirmade kodulehekülgedega. Tavaliselt on seal kirjas mudelite tehnilised näitajad: see hõlbustab parima valiku tegemist tunduvalt.

Toomas Kukk (1971) töötab peale Eesti Looduse toimetuse ka EPMÜ zooloogia ja botaanika instituudis herbaariumi vanemkuraatorina.