|
 |
|
| UUDISED |
|
|
Tootja vastutuse organisatsioonide loomisest
KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE
12. mai 2004
Tootja vastutuse organisatsioonide loomine on hädavajalik
Täna, 12. mail kogunevad keskkonnaministri kutsel Eesti ettevõtete katusorganisatsioonide ja erialaliitude esindajad keskkonnaministeeriumisse, et arutada erinevatele tooteliikidele tootja vastutuse rakendamist.
Nii uuenenud jäätmeseadus kui pakendiseadus kehtestavad nn tootja vastutuse põhimõtte, mille kohaselt peab tootja või kauba maaletooja hoolitsema enda poolt turustatud toodetest tulenevate jäätmete käitlemise eest. Suuremate koguste puhul on jäätmete kogumine ja taaskasutamine soodsam. Jäätmete taaskasutuse sihtarvud on küllalt kõrged ja ei ole tavapärase keskmise ettevõtte jäätmekoguste tasemel saavutatavad. Seetõttu on eraldiseisvalt tootja vastutusega kaetud toodete jäätmete kogumist ja ka taaskasutamist keeruline korraldada.
Uuest jäätmeseadusest ja pakendiseadusest tulenevat tootja vastutusega
kaasnevat osa tutvustavad tänasel kohtumisel keskkonnaminister Villu Reiljan ja keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek. Tootja vastutuse organisatsioonide loomisega on küllalt kiire, kuid sarnaseid organisatsioone ei saa moodustada (ega teha neile detailset äriplaani) valitsusasutused. Tootja vastutuse organisatsioonid peavad tekkima eelkõige tootjate initsiatiivil. Nii Pakendiseadus kui ja Jäätmeseadus näevad tootja vastutusest tulenevate nõuete mittetäitmisel ette juriidilistele isikutele kuni 50 000-kroonise trahvi. Riigi huvides on aga töötavad, seaduse eesmärke kandvad süsteemid, mitte laiaulatuslik trahvimine.
Tootja vastutuse organisatsioon peaks soovitavalt olema tootjate (s.h. maaletoojate) mittetulundusühing, mis on moodustatud ühe tootegrupi piires (näiteks rehvide) ja mille kohustuseks on jäätmete kogumine ja käitlemine. Organisatsioon sõlmiks ühelt poolt lepingud vastavat toodet turustavate ettevõtjatega, millest tuleneb tootjate kohustus edastada turustatud rehvide kogused ja MTÜ määratud taaskasutustasu järgi ka selle taaskasutuse eest maksta. MTÜ korraldab hangete kaudu turuosaliste vahel lepingutega jäätmete kogumise ja taaskasutamise. Lepingutest tulenevad kulud esitatakse MTÜ-le, turustatud rehvide ja kogumise-taaskasutamise arvete summa jagatisena saadakse ühe rehvi taaskasutuse tasu, mille tootjad maksavad lepingu alusel MTÜ-le. Riik ei määra ega ka kogu taaskasutuse tasu, seda teevad tootjate organisatsioonid. Sarnane skeem toimib edukalt näiteks Soomes (http://www.rengaskierratys.com/fi/).
Kirjeldatud põhimõttel toimiv, üks pikemaajalise kogemusega organisatsioone, on alates 1991. a. kaubamärgi Grüne Punkt all tuntud Saksa pakendiorganisatsioon Dual System. Sarnaseid näiteid leiab Euroopa Liidu erinevatest liikmesriikidest mitmeid: vanade rehvide osas näiteks Soome, Rootsi ja Holland, elektri- ja elektroonikajäätmete osas Rootsi, Norra, Úveits jt. Romuautode, elektri- ja elektroonikaromude osas on tegemist Euroopa Liidu direktiivi rakendamisega ja seetõttu tekivad tootja vastutuse organisatsioonid peatselt enamuses liikmesriikides.
Lisainfo:
Peeter Eek
Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja
GSM 516 5291
Monika Kopti
Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja
Tel 626 2993
GSM 521 2602
E-post monika.kopti@ekm.envir.ee
|
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
