| siit metsast |
 |
Aasta Puitehitis 2012” peaauhinna sai Kukemõisa talu Järvamaal |
| Rahvusraamatukogus kuulutati 8. novembril välja konkursi „Aasta puitehitis 2012” võitja. |
Detsembri algusest kadus metsanduse maakondliku tugiisiku amet |
| Erametsakeskuse kaudu metsaühistutele makstavate toetuste põhimõtted on muutunud. Alates 1. |
RMK-l valmis Lõuna-Eestis aasta suurim looduskaitsetöö |
| Novembrikuu 16. päeval võeti ametlikult kasutusse uus 11,3 km pikkune Laeva–Palupõhja tee, mille rekonstrueerimist rahastas 773 527 euroga Euroopa Regionaalarengu Fond. |
Kohilas rekonstrueeriti vineeritehas |
| Novembri algul avati Kohilas rekonstrueeritud vineeritehas, opereerijaks Läti ettevõtte Latvijas Finiers tütarettevõte Kohila Vineer. Tehas on rekonstrueeritud vastavalt kõige uuematele tehnoloogilistele standarditele ning projekti elluviimises osales ka maailma juhtiv kasespooni seadmete valmistaja, Soome firma Raute, vahendas „Aktuaalne kaamera”. |
|
| sealt metsast |
|
Sügis ei suutnud Saksamaa saetööstust elavdada |
| Sügiseks ei olnud Põhja- ja Ida- Saksamaa okaspuu saematerjali tootjad märganud mingit märkimisväärset nõudluse kasvu nii kodu- kui välisturul. Müügimahud olid sageli väiksemad kui sellele aastaajale tüüpiline. |
Venemaa palgiekspordi maht ei ole loodetud suurusega |
| Vaatamata vähenenud eksporditollidele on talve hakulgi olnud Venemaalt palkide importimisel rohkesti probleeme. Ehkki algul oli raskusi kvoodi jagamisega, on Euroopa Liit nüüdseks väljastanud umbes 150 impordilitsentsi. |
Poola ümarpuidu hind langes isegi kuni 35% |
| 2012. aasta teisel poolel on ümarpuidu hinnad Poolas esimese poolaasta hindadega võrreldes langenud kõikide sortimentide osas, mõnes piirkonnas isegi kuni 35%. |
|
| Ajalugu |
|
Roomas toimus ÜRO metsanduskomitee istung |
| 24.–28. septembril toimus Roomas ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni 21. |
140 aastat legendaarse Jaan Hellati sünnist |
Jaan Hellat oli sõjaeelses Eesti Vabariigis üks tuntuimatest metsaülematest.
Märkimisväärse sünniaastapäeva puhul meenutame tema elukäiku ja tööd. |
Nelikümmend aastat metsameeste koori |
Eesti rahvas ei ole laast
jändrikust männist,
vaid võidukas mastipuu
tuules ja tormis.
Neid Henrik Visnapuu sõnu, millised on viisistanud Alo Ritsing, on Eesti metsatöötajate meeskoor Forestalia kasutanud
motona juba alates 1977. aastast |
|
| artiklid |
|
Järvselja metsakorraldus ja LiDAR mõõtmine |
| Analüüsiti, milliseid LiDAR-i andmeid ning kuidas on võimalik kasutada, et leida erinevaid takseertunnuseid. |
Metsanduse hea tava |
Eesti ühiskonna muutudes on muutunud ka metsameeste roll. Sellega seoses on tekkinud vajadus arutleda metsanduse hea tava üle.
|
Kaks aastakümmet iseseisva Eesti metsandust |
Tänavu tähistame taasiseseisvunud Eesti metsanduse kahekümnendat aastapäeva. Esimesel aastakümnel Eesti metsanduse juhina tegutsenud Andres Talijärv meenutab metsanduse kujunemiskäiku.
|
Metsaomanikele Natura toetuste allikas lahtine |
Maaomanikke, sealhulgas erametsaomanikke, teeb tõsiselt murelikuks põllumajandusministeeriumi plaan lõpetada Natura 2000 kaitsepiirangutest tulenevate kahjude (näiteks metsa majandamisest saamata jäänud tulu) kompenseerimine.
|
Eesti ettevõtete puidu päritolu ja keskkonnasõbralikkus |
| Eestimaa Looduse Fond ( ELF) on uurinud 2011. aastal ja varemgi Eesti metsasektoris tegutsevate ettevõtete toormeallikaid ja keskkonnapoliitikat. |
Puidukasutuse keskkonnamõju ei saa alahinnata |
Puidu kasutamise roll on kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamisel oluliselt suurem kui seni arvatud.
|
Näoga looduse poole |
| Metsas veedetakse vaba aega, puhatakse, käiakse loodusretkedel. Hea loodusretke tagab tasemel retkejuht. |
Ma ei võõrista metsa, aga luuletama paneb jõgi |
| Poeet Indrek Hirv ütleb kõigepealt, et ta ei tea metsast midagi rääkida. Seda öeldes ta ei tea, millest ta räägib. |
Metsaühistud koonduvad |
Tänavu 22. augustil pandi Pärnumaa Kikepera metsaühistu eestvedamisel alus kolme maakonda liitvale mittetulundusühistule
Ühinenud Metsaomanikud. |
RMK kavatseb varuda 3,5 tonni kuuseseemet |
| Ülevaade sellest, kuidas RMK-s varutakse mitte ainult kuuse-, vaid ka männi-, kase- ja teiste meie oluliste metsapuuliikide seemneid. |
|
