| Sealt metsast |
 |
Rootsi metsade suured tormikahjustused sunnivad rootslasi palkama metsakorrastusele lisajõudu välism |
| Tasuva töö pärast läheb sinna ka Eesti metsatöölisi ning saadetakse siit masinaid. Näiteks loodab oma metsaveomasinad Rootsi saata Pärnumaa metsaomanik Aivar Vene. |
Puiduvood suunduvad Rootsi asemel Soome |
| Tormikahjud Rootsis löövad alla puidu hinna ning muudavad nõudmise ja pakkumise vahekorda Läänemere regioonis. Puidu import Balti riikidest ja Venemaalt Rootsi võib peatuda, tõenäoliselt suundub see Soome turule. |
Rootsi valitsus aitab tuulemurdu päästa |
| Rootsi valitsus on valmis leevendama keskkonnanõudeid ja maksureegleid, et päästa hävingust võimalikult suur osa tormis murdunud metsa. Jaanuari algul Läänemerel lõõtsunud tormituul murdis peamiselt Rootsi lõunaosas ligi 80 miljonit tihumeetrit metsa. |
Brasiilia metsade pindala väheneb |
| Brasiilia keskkonnaminister Marina Silva teatas, et 2004. aastal vähenes Brasiilia vihmametsade pindala 20 000 km2 võrra (võrdluseks: Eesti pindala on ligi 45 000 km2). |
|
| Siit metsast |
|
RMK müügitulu ulatus 2004. aastal 978 miljoni kroonini |
| Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) 2004. aasta müügitulu oli esialgsetel auditeerimata andmetel 978 miljonit krooni, s.o.104% aastaeelarves planeeritud tuludest ning 28 miljonit krooni enam kui 2003. |
AS-i Repo Vabrikud käive suurenes mullu ligi veerandi võrra |
| Mullu kasvas AS-i Repo Vabrikud käive 2003. aastaga võrreldes 22,5% ja jõudis 495,4 miljoni kroonini. |
Stora Enso Timberi Balti tootmisrühm sai FSC tarneahela sertifikaadi |
| Stora Enso Timberi Balti tootmisrühm sai tänavu aasta algul FSC tarneahela sertifikaadi. Seega on sertifikaat ka Stora Enso Timberi Balti tootmisrühma saeveskitel Imaveres ja Näpil ning Lätis Launkalne saeveskil. |
Kui tormikahjustusi on metsas üle 5%, peab esitama metsateatise |
| Erametsaomanikel, kelle metsas murdis torm üle 5% puudest, tuleb langenud puude koristamiseks esitada keskkonnateenistusele metsateatis. Sinna peab olema märgitud, et tegemist on sanitaarraiega, samuti ala pindala ja raiutava puidu hinnanguline maht. |
Esimene metsa omanike rühm Eestis sai FSC-sertifikaadi |
| Rakvere metsaühistu kaheksa omaniku loodud metsaomanike rühm sai FSC-sertifikaadi, mis kinnitab head metsamajandamist. Sertifikaat kehtib 575 ha metsamaa kohta, kus keskmine aastane raiemaht on ligikaudu 3170 tihumeetrit. |
Hiied vajavad kaitset ja tutvustamist |
| Taara- ja maausuliste eestvõttel on riik hakanud tõsiselt tähelepanu pöörama hiite kaitsele ning hoidmisele. Taara- ja maausuliste maavalla koda on hiitega seotud probleemidega tegelenud juba kümme aastat. |
Keskkonnakaitsjad koostöös politseiga hoidsid ära ebaseadusliku metsaraie |
| Keskkonnainspektsioon koostöös keskkonnateenistuse ja politseiga tuvastasid tänavu veebruarikuus metsa raieõiguse dokumentide võltsingu. Nõnda õnnestus ära hoida ligi 300 tihumeetri metsa ebaseaduslik raie. |
Kaitseministeeriumi metsatehing jõuab kohtusse |
| Kaitseministeeriumi eestvõttel Võrumaal Sänna sõjaväebaasis müüdud riigimets läks prokuratuuri hinnangul müüki tunduvalt alla turuhinna. Müüki korraldanud kaitseministeeriumi nõunikku Sven Smitti süüdistatakse ametiseisundi kuritarvituses. |
On aeg edendada metsa kõrvalkasutust |
Tänavu veebruaris kogunes esimest korda metsa kõrvalkasutust edendav töörühm, kus on esindatud oma ala eksperdid metsakaitse- ja metsauuenduskeskusest, RMK-st, erametsaliidust, Eesti metsatööstuse liidust, erametsa seltsist ja keskkonnaministeeriumist.
Töörühma siht on selgitada välja, milline on praegu Eestis metsa kõrvalkasutuse maht ning milliseid tegevusalasid kõrvalkasutuses viljeldakse. |
Eesti ja Läti metsandustegelastele tutvustati Tallinnas 18. veebruaril |
| Ligna metsandusmessi, mis toimub 2.–6. mail Hannoveris. |
|
| Artiklid |
|
Tormi õppetunnid: kas hakkame lõpuks metsi kindlustama? |
| Erinevalt maja- ja autoomanikest ei ole erametsaomanikud saanud tormikahjude eest mingit hüvitust. Erametsa kindlustus on üle jõu kallis ja seepärast ei olnud metsad kindlustatud. |
Suurtormid Eesti ja Euroopa metsades |
| Viimasel poolsajandil on Euroopa metsi räsinud mitu suurt tormi. Põhjalikumalt on vaatluse all tänavune jaanuaritorm ja selle võimalikud järelmõjud puiduturule. |
Metsatööstus huvitub harvendusraietest erametsades |
| Puidupuudus sunnib metsatööstust pöörama suuremat tähelepanu peenpalgi kasutusele. Peenpalki saab harvendusraietelt. |
Maailma metsakasvatuse ja -kasutuse suundumusi |
| Eri maades on metsakasvatuse ja -kasutuse areng sageli kulgenud eri teed. Siiski saab vaadelda ja välja tuua üldsuundumusi. |
Hübriidhaab: lühikese raieringiga majandatav puu |
| Hübriidhaaba, hariliku ja ameerika haava ristandit, on Euroopas kasvatatud juba üle poole sajandi. Eestis on tema kultuure rajatud ligi seitsmesajale hektarile ja saadud väärtuslikke kogemusi. |
Säilikpuud raiesmikel: kelle jaoks ja kui palju? |
Viimasel aastakümnel on Eesti raiesmikele ilmunud sihvakate ja täies elujõus seemnepuude kõrvale vanad, surevad ja surnud,
kõverad või pooleks murdunud puud. Need on tekitanud vastakaid arvamusi. |
Geograafiliste katsekultuuride uurimine selgitab, kust hankida männiseemet |
| Nelikümmend aastat tagasi rajati Järvseljale professor Endel Pihelgase juhendusel hariliku männi katsekultuurid. Seemned pärinesid eri piirkondadest. |
Raplamaa metsavahtide eluolust enne Teist maailmasõda |
Jätkame mulluses Eesti Metsa sügisnumbris alustatud ülevaadet metsavahtide eluolust Raplamaal kahe maailmasõja vahel.
Aluseks on peamiselt Käru ja Märjamaa metskonna arhiividokumendid.
|
|
| Raamatud |
|
EESTI METSAKASVUKOHATÜÜBID |
Erich Lõhmus
Kordustrüki toimetajad Jürgen Kusmin, Kalev Jõgiste, Toivo Meikar Tegemist on 1984. aastal välja antud kasvukohatüüpide raamatu täiendatud kordustrükiga. |
METSAMEES JA LIND |
| Interneti erametsaportaalis on nimeta metsaomaniku ülestunnistus, et ta on igaks juhuks maha saaginud puu kulli pesaga. See kiri peaks pälvima tähelepanu. |
AASTARAAMAT “METS 2002” |
| Metsakaitse- ja metsauuenduskeskus on 2004. aasta lõpus üllitanud 152-leheküljelise raamatu, mis annab detailse ülevaate Eesti metsadest 2002. |
SÄÄSTVA METSANDUSE ALUSED |
| Kirjastuse Ilo välja antud 104-leheküljeline raamat on ilmunud kutseõpikute projekti raames. Sissejuhatava osa pealkiri küsib üsna intrigeerivalt: “Kuidas loodus metsa majandab?” Raamatu põhiosa käsitleb säästva metsanduse aluseid ja vääriselupaiku. |
|
