Eesti Looduse fotovõistlus
1/2005



Sealt metsast

Rootsi metsade suured tormikahjustused sunnivad rootslasi palkama metsakorrastusele lisajõudu välism
Tasuva töö pärast läheb sinna ka Eesti metsatöölisi ning saadetakse siit masinaid. Näiteks loodab oma metsaveomasinad Rootsi saata Pärnumaa metsaomanik Aivar Vene.
  • Loe lähemalt...

  • Puiduvood suunduvad Rootsi asemel Soome
    Tormikahjud Rootsis löövad alla puidu hinna ning muudavad nõudmise ja pakkumise vahekorda Läänemere regioonis. Puidu import Balti riikidest ja Venemaalt Rootsi võib peatuda, tõenäoliselt suundub see Soome turule.
  • Loe lähemalt...

  • Rootsi valitsus aitab tuulemurdu päästa
    Rootsi valitsus on valmis leevendama keskkonnanõudeid ja maksureegleid, et päästa hävingust võimalikult suur osa tormis murdunud metsa. Jaanuari algul Läänemerel lõõtsunud tormituul murdis peamiselt Rootsi lõunaosas ligi 80 miljonit tihumeetrit metsa.
  • Loe lähemalt...

  • Brasiilia metsade pindala väheneb
    Brasiilia keskkonnaminister Marina Silva teatas, et 2004. aastal vähenes Brasiilia vihmametsade pindala 20 000 km2 võrra (võrdluseks: Eesti pindala on ligi 45 000 km2).
  • Loe lähemalt...
  •  

    Siit metsast

    RMK müügitulu ulatus 2004. aastal 978 miljoni kroonini
    Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) 2004. aasta müügitulu oli esialgsetel auditeerimata andmetel 978 miljonit krooni, s.o.104% aastaeelarves planeeritud tuludest ning 28 miljonit krooni enam kui 2003.
  • Loe lähemalt...

  • AS-i Repo Vabrikud käive suurenes mullu ligi veerandi võrra
    Mullu kasvas AS-i Repo Vabrikud käive 2003. aastaga võrreldes 22,5% ja jõudis 495,4 miljoni kroonini.
  • Loe lähemalt...

  • Stora Enso Timberi Balti tootmisrühm sai FSC tarneahela sertifikaadi
    Stora Enso Timberi Balti tootmisrühm sai tänavu aasta algul FSC tarneahela sertifikaadi. Seega on sertifikaat ka Stora Enso Timberi Balti tootmisrühma saeveskitel Imaveres ja Näpil ning Lätis Launkalne saeveskil.
  • Loe lähemalt...

  • Kui tormikahjustusi on metsas üle 5%, peab esitama metsateatise
    Erametsaomanikel, kelle metsas murdis torm üle 5% puudest, tuleb langenud puude koristamiseks esitada keskkonnateenistusele metsateatis. Sinna peab olema märgitud, et tegemist on sanitaarraiega, samuti ala pindala ja raiutava puidu hinnanguline maht.
  • Loe lähemalt...

  • Esimene metsa omanike rühm Eestis sai FSC-sertifikaadi
    Rakvere metsaühistu kaheksa omaniku loodud metsaomanike rühm sai FSC-sertifikaadi, mis kinnitab head metsamajandamist. Sertifikaat kehtib 575 ha metsamaa kohta, kus keskmine aastane raiemaht on ligikaudu 3170 tihumeetrit.
  • Loe lähemalt...

  • Hiied vajavad kaitset ja tutvustamist
    Taara- ja maausuliste eestvõttel on riik hakanud tõsiselt tähelepanu pöörama hiite kaitsele ning hoidmisele. Taara- ja maausuliste maavalla koda on hiitega seotud probleemidega tegelenud juba kümme aastat.
  • Loe lähemalt...

  • Keskkonnakaitsjad koostöös politseiga hoidsid ära ebaseadusliku metsaraie
    Keskkonnainspektsioon koostöös keskkonnateenistuse ja politseiga tuvastasid tänavu veebruarikuus metsa raieõiguse dokumentide võltsingu. Nõnda õnnestus ära hoida ligi 300 tihumeetri metsa ebaseaduslik raie.
  • Loe lähemalt...

  • Kaitseministeeriumi metsatehing jõuab kohtusse
    Kaitseministeeriumi eestvõttel Võrumaal Sänna sõjaväebaasis müüdud riigimets läks prokuratuuri hinnangul müüki tunduvalt alla turuhinna. Müüki korraldanud kaitseministeeriumi nõunikku Sven Smitti süüdistatakse ametiseisundi kuritarvituses.
  • Loe lähemalt...

  • On aeg edendada metsa kõrvalkasutust
    Tänavu veebruaris kogunes esimest korda metsa kõrvalkasutust edendav töörühm, kus on esindatud oma ala eksperdid metsakaitse- ja metsauuenduskeskusest, RMK-st, erametsaliidust, Eesti metsatööstuse liidust, erametsa seltsist ja keskkonnaministeeriumist.
    Töörühma siht on selgitada välja, milline on praegu Eestis metsa kõrvalkasutuse maht ning milliseid tegevusalasid kõrvalkasutuses viljeldakse.
  • Loe lähemalt...

  • Eesti ja Läti metsandustegelastele tutvustati Tallinnas 18. veebruaril
    Ligna metsandusmessi, mis toimub 2.–6. mail Hannoveris.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Artiklid

    Tormi õppetunnid: kas hakkame lõpuks metsi kindlustama?
    Erinevalt maja- ja autoomanikest ei ole erametsaomanikud saanud tormikahjude eest mingit hüvitust. Erametsa kindlustus on üle jõu kallis ja seepärast ei olnud metsad kindlustatud.
  • Loe lähemalt...

  • Suurtormid Eesti ja Euroopa metsades
    Viimasel poolsajandil on Euroopa metsi räsinud mitu suurt tormi. Põhjalikumalt on vaatluse all tänavune jaanuaritorm ja selle võimalikud järelmõjud puiduturule.
  • Loe lähemalt...

  • Metsatööstus huvitub harvendusraietest erametsades
    Puidupuudus sunnib metsatööstust pöörama suuremat tähelepanu peenpalgi kasutusele. Peenpalki saab harvendusraietelt.
  • Loe lähemalt...

  • Maailma metsakasvatuse ja -kasutuse suundumusi
    Eri maades on metsakasvatuse ja -kasutuse areng sageli kulgenud eri teed. Siiski saab vaadelda ja välja tuua üldsuundumusi.
  • Loe lähemalt...

  • Hübriidhaab: lühikese raieringiga majandatav puu
    Hübriidhaaba, hariliku ja ameerika haava ristandit, on Euroopas kasvatatud juba üle poole sajandi. Eestis on tema kultuure rajatud ligi seitsmesajale hektarile ja saadud väärtuslikke kogemusi.
  • Loe lähemalt...

  • Säilikpuud raiesmikel: kelle jaoks ja kui palju?
    Viimasel aastakümnel on Eesti raiesmikele ilmunud sihvakate ja täies elujõus seemnepuude kõrvale vanad, surevad ja surnud,
    kõverad või pooleks murdunud puud. Need on tekitanud vastakaid arvamusi.
  • Loe lähemalt...

  • Geograafiliste katsekultuuride uurimine selgitab, kust hankida männiseemet
    Nelikümmend aastat tagasi rajati Järvseljale professor Endel Pihelgase juhendusel hariliku männi katsekultuurid. Seemned pärinesid eri piirkondadest.
  • Loe lähemalt...

  • Raplamaa metsavahtide eluolust enne Teist maailmasõda
    Jätkame mulluses Eesti Metsa sügisnumbris alustatud ülevaadet metsavahtide eluolust Raplamaal kahe maailmasõja vahel.
    Aluseks on peamiselt Käru ja Märjamaa metskonna arhiividokumendid.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Raamatud

    EESTI METSAKASVUKOHATÜÜBID
    Erich Lõhmus
    Kordustrüki toimetajad Jürgen Kusmin, Kalev Jõgiste, Toivo Meikar

    Tegemist on 1984. aastal välja antud kasvukohatüüpide raamatu täiendatud kordustrükiga.

  • Loe lähemalt...

  • METSAMEES JA LIND
    Interneti erametsaportaalis on nimeta metsaomaniku ülestunnistus, et ta on igaks juhuks maha saaginud puu kulli pesaga. See kiri peaks pälvima tähelepanu.
  • Loe lähemalt...

  • AASTARAAMAT “METS 2002”
    Metsakaitse- ja metsauuenduskeskus on 2004. aasta lõpus üllitanud 152-leheküljelise raamatu, mis annab detailse ülevaate Eesti metsadest 2002.
  • Loe lähemalt...

  • SÄÄSTVA METSANDUSE ALUSED
    Kirjastuse Ilo välja antud 104-leheküljeline raamat on ilmunud kutseõpikute projekti raames. Sissejuhatava osa pealkiri küsib üsna intrigeerivalt: “Kuidas loodus metsa majandab?” Raamatu põhiosa käsitleb säästva metsanduse aluseid ja vääriselupaiku.
  • Loe lähemalt...
  •  


    15/11/2012
    23/04/2012
    23/04/2012
    02/04/2012
    19/04/2010
    19/04/2010
    18/12/2009



    Mis see on?
    E-posti aadress:
    Liitun:Lahkun: 
    Serverit teenindab EENet