1/2003

Toimetaja veerg

Hoia metsa, mitte iga puud!
Eesti metsandus peab olema jätkusuutlik. Selles on ühel nõul kõik metsaga tegelevad huvirühmad.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Siit Metsast

    Metsandusprogrammid saavad 10 miljonit
    Keskkonnainvesteeringute keskuse KIK nõukogu otsusega on metsandusprogrammide tänavune
    eelarve 10,2 miljonit krooni. 16.
  • Loe lähemalt...

  • Satelliit fotografeeris metsade lageraiet
    23.jaanuaril tutvustati keskkonnaministeeriumis
    Eesti metsadest tehtud satelliidipilte, kust on
    näha paari viimase aasta jooksul tehtud lageraied. Kaardistamise projekti juhtis keskkonnaministeeriumi tellimusel Tartu observatoorium.
  • Loe lähemalt...

  • Looduskaitse esimene maaost
    LIFE-Nature metsaelupaigatüüpide kaitse projekti raames osteti novembris esimest korda
    looduskaitse sihiga maad: loodavale
    kaitsealale jääv eramaa läks Metsahoiu sihtasutuse omandusse. Metsahoiu sihtasutuse juhataja Kaili Viilma ning maaomanik sõlmisid
    Rapla notari juures ostu-müügilepingu
    16,7 hektari metsamaa ostuks loodava Pajaka looduskaitseala sihtkaitsevööndis.
    Tegu oli teadaolevalt esimese maaostuga looduskaitse eesmärkidel.
  • Loe lähemalt...

  • RMK eelarve kinnitatud
    16.jaanuaril kiitis riigimetsa majandaja RMK nõukogu heaks RMK 2002. aasta eelarve täitmise aruande, kinnitas 2003.
  • Loe lähemalt...

  • Võistlus Eesti parimate puitehitiste leidmiseks
    Metsatööstuse liidu juures tegutsev
    puidukasutust propageeriv Puuinfo kuulutas jaanuaris välja võistluse, mille eesmärk on Eesti parimate puitehitiste leidmine aastaist 1997–2002. Eesti metsatööstuse liit loodab
    võistlusel oma liikmete kaasabile nii
    teadete hankimisel õnnestunud puitehitistest
    kui ka eriauhindade väljapanekul näiteks parima puitfassaadi, parima liimpuidu või vineeri kasutuse eest.
    Võistluse tulemused tahetakse välja kuulutada messil "Eesti ehitab"
    2.
  • Loe lähemalt...

  • ELF ostab rüüstatud metsamaad
    Eestimaa Looduse Fond alustas läinud aastal projekti, mille käigus ostetakse lageraielanke ja rüüstatud metsamaad ning antakse inimestele võimalus puid istutades lunastada loodusele
    tehtud kahju.
    Eestimaa Looduse Fondi
    (ELF) projektijuhi Jüri-Ott Salmi sõnul kavatsetakse ostetud lageraielangid taasmetsastada.
  • Loe lähemalt...

  • Saematerjali tootmine kasvas üheksa protsenti
    Statistikaameti andmeil suurenes
    Eesti puidutöötlemisfirmade saematerjalitoodang
    2002. aastal üheksa protsenti ja ulatus kokku
    1,39 miljoni kuupmeetrini.
    Vineeri tootmine kasvas möödunud aastal 31 protsenti – 38 400 kuupmeetrini.
    Puitlaastplaatide toodang püsis umbes 2001.
  • Loe lähemalt...

  • Sylvesteri enamusosaluse müük Stora Ensole lõpusirgel
    Eesti suurim metsatööstusettevõte AS Sylvester allkirjastas 19. detsembril aktsiate müügilepingu Soome-Rootsi metsatööstuskontsernile Stora Enso.

    Müüki läksid kõik Sylvesteri metsavarumisfirmad ja 66 protsenti metsatööstusettevõtete aktsiatest.
  • Loe lähemalt...

  • Eesti metsatööstuse liidu juhatusel uus juht
    Eesti metsatööstuse liidu (EMTL)juhatus valis detsembris oma esimeheks AS-i Rait ja AS-i Aegviidu Puit juhatuste esimehe Ivar
    Dembovski.
    Metsatööstuse liidu juhatuses on 15 liiget, peale liikmeskonna esindajate
    kuuluvad sinna veel keskkonnaministeeriumi,
    majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi
    ning Riigimetsa Majandamise Keskuse esindajad.
    Eesti metsatööstuse liit on mittetulundusühing,
    kes esindab 58 metsatööstusega tegeleva ettevõtte huve soodsa ning stabiilse ettevõtluskliima kujundamisel.
  • Loe lähemalt...

  • Jõulupuud riigimetsast
    Riigimetsade majandaja RMK eelmise aasta lõpul korraldatud teavituskampaania tõttu müüdi riigimetskondadest eraisikutele üle 4500 jõulukuuse. Kampaania eesmärk oli selgitada, et jõulukuuski peab metsast varuma kokkuleppel omanikuga.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Sealt Metsast

    Läti riik loobub osalusest tselluloosiprojektis
    Läti valitsus otsustas loobuda osalusest
    tselluloositehase projektis ja müüa 33-protsendilise osaluse Baltic Pulpis vähemalt nominaalse 66 000 lati eest. Läti loobub projektist eeldatavate suurte investeeringute tõttu tulevikus, ka ei ole firmade asutamine valitsuse peamine ülesanne, ütles asepeaminister Ainars Slesers.
    Baltic Pulpi aktsiakapital on 198 000 latti, Läti riigi osalus selles on 33 protsenti, 33 protsenti aktsiatest on Rootsi Södra Cellil ja 34 protsenti Soome Metsäliittol, kes jääb tõenäoliselt projekti ainsaks teostajaks.

    Metsäliittol ei ole vastuväiteid Läti riigi loobumisele.
  • Loe lähemalt...

  • Palkide hind Saksamaal tõuseb
    Internationale Holzbörse teatel põhjustas suurte okaspuusaeveskite suurenenud puidunõudlus Saksamaal palgihindade tõusu.

    Põhja-Saksamaa metsaomanike arvates ületab 25-sentimeetrise keskmise läbimõõduga kuusepalkide hind 2003. aasta esimeses kvartalis 60 euro (939 krooni) taseme.

    Kuigi Saksamaa ehitusturg on rahulik, on suurtel saeveskitel palju eksporttellimusi.
    Saksamaa saetoodang koos hööveldatud materjaliga kasvas mullu jaanuarist septembrini ligi 600 000 tihumeetrit ehk üle veerandi.
  • Loe lähemalt...

  • Rootslased ajavad Lätis ausat metsaäri
    Kaks looduskaitseorganisatsiooni,Taiga Rescue Network (TRN) ja maailma looduse fond WWF, avaldasid raporti ja broshüüri Responsible trade in the shadow of illegal logging, milles käsitletakse Rootsi puidu ja puidutoodete importi Lätist.
    Rootslaste puidu ja puidutoodete väljaveo maht Lätist on viimase viie aasta jooksul tublisti kasvanud.
  • Loe lähemalt...

  • Hinnatuim, aga kahjumit teeniv
    Jaanuar tõi puidu- ja paberikontserni
    Stora Enso kohta nii häid kui ka halbu uudiseid.
    Nii selgus Financial Times'i jaPriceWaterHouseCoopers'i küsitlusest, et Stora Enso on maailma hinnatuim metsandusfirma.
  • Loe lähemalt...

  • Kriitikat AFS ja FSC sertimisskeemide kohta
    Peaaegu ühel ja samal detsembripäeval jõudsid keskkonnaajakirjandusse teated sügavatest kahtlustest kahe puidu ja metsade sertimise skeemi, sealhulgas ka meil populaarsust võitva FSC suhtes.
    Esmalt andis maailma looduse fondi WWF metsaspetsialist Michael Rae hävitava hinnangu Rohelise Mandri metsatööstuse ettepandud skeemile AFS(Australian Forestry Standard): see "ei väärivat paberit, millele ta on kirja pandud".
  • Loe lähemalt...

  • Udehed kaitsevad püssidega metsa
    Sihhote-Alini mägede taigapiirkonna põlisrahva udehe kütid ei ole sedapuhku relvi haaranud mitte ainult jahile minekuks, vaid ka oma territooriumi kaitseks teeehitajate eest. Metsa väljaveoks vajalikku tuhandekilomeetrist teed rannikult Ida-Siberi sisemaale on alustatud kahest otsast.
  • Loe lähemalt...

  • Venemaal saab LID-Er tuletõrjujate abimeheks
    Firmas Multitech Ltd. töötavad Vene teadlased on konstrueerinud laserseadme, mis teatab puhkenud metsatulekahjust varakult.
    Teadagi on põlengule seda lihtsam piiri panna, mida varem talle jaole saadakse.
  • Loe lähemalt...

  • Istuta planeedi heaks
    8.veebruaril oli Kenyas suure puuistutuskampaania Plant for the Planet (Istuta planeedi heaks) avaüritus, millel lõid kaasa poolsada 16- kuni 25-aastast noort inimest 45 riigist ning ÜRO keskkonnaprogrammi UNEP valitsusnõukogusse kuuluvad keskkonnaministrid.
    Juba jaanuari lõpus Kenya pealinnas Nairobis alanud noorte keskkonnakohtumine polnud sugugi juhuslikult plaanitud keskkonnaministrite arupidamisega samasse kohta ja samale ajale, sest UNEP-i juhtide seekordsete arutusteemade seas oli ka laste ja noorte kaasamine keskkonnaalgatustesse.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Artiklid

    Juubelihõnguline metsanädal
    Tänavu möödub 85 aastat metsateenistuse loomisest, 75 aastat metsapäeva ja metsanädala traditsiooni algusest ning 10 aastat
    metsanädalate algusest taasiseseisvunud Eestis. 1928.
  • Loe lähemalt...

  • VÄÄRISELUPAIGAD: mets putuka ja rohulible pilguga
    Vääriselupaikade inventeerimine vältas neli aastat. Nüüd on võimalik teha esimesi kokkuvõtteid.
  • Loe lähemalt...

  • Patrick Moore: “Hoidkem metsa, mitte iga puud”
    Viimasel ajal on avalikkuses palju räägitud Björn Lomborgist ja tema raamatust “Skeptiline keskkonnakaitsja”. B.
  • Loe lähemalt...

  • Pikknurme hiidhaavad hävimas
    Mäletan elevust, kui tulin 1999. aastal Jõgevamaale Puurmanni valda Pikknurme metskonda mõõtma arvatavat Eesti jämedaimat haaba.
  • Loe lähemalt...

  • Hübriidhaab – armastus ja hirmud
    Katseid aretada hariliku haava ja ameerika haava ristand – hübriidhaab – alustati Saksamaal 1920. aastal.
  • Loe lähemalt...

  • ERAMETSAOMANIK – kas metsakasvataja või ühepäevaärimees?
    Praegust metsaomanikku võiks võrrelda kingituseks saadud uue auto omanikuga. Ta ei pruugi teada, et paaki tuleb aeg-ajalt
    täita ning autot hooldada.
  • Loe lähemalt...

  • Milliseid lehtpuukultuure rajada endistele põllumajandusmaadele?
    Üks Eesti metsanduse probleeme on põllumajandusmaade metsastamine. Kase, tamme ja saare kultiveerimisel on saadud
    pikaajalisemaid kogemusi, hübriidhaavaga alustati 1999.
  • Loe lähemalt...

  • Okaspuukultuure ähvardab männikärsakas
    Algamas on kevad, parim aeg metsaistutuseks. Kõige tõsisemad värskelt istutatud okaspuukultuuride ohustajad raiesmikel on
    männikärsakad.
  • Loe lähemalt...

  • METSATAIMEKASVATAJAD peaksid hoomama perspektiive
    Metsataimlate toodangut vajavad värsked ja vanad raiesmikud, kus metsauuendus puudub. Kuid metsastamist ootavad ka põllumajanduslikust kasutusest välja
    jäänud maad.
  • Loe lähemalt...
  •  

    In Memoriam

    Aadetega metsamees ANTS KASE 03.1944–08.12.2002
    Otepää kaunite kuplite vahel paiknev Mustalätte talu suutis vaevu mahutada lähedasi, sõpru ja kolleege, kes jõulueelsel ajal olid tulnud hüvasti jätma elupõlise metsamehe Ants Kasega.
    Haridusevajadus oli talle selge juba noorena ja nii siirduski Ants pärast keskkooli lõpetamist EPA-sse metsandust
    õppima.
  • Loe lähemalt...

  • Kauaaegne metsaülem UUDO PILTS 30.12.1930–08.01.2003
    Uudo Pilts sündis 30. detsembril 1930.
  • Loe lähemalt...
  •  


    15/11/2012
    23/04/2012
    23/04/2012
    02/04/2012
    19/04/2010
    19/04/2010
    18/12/2009



    Mis see on?
    E-posti aadress:
    Liitun:Lahkun: