|
 |
| siit metsast |
|
Metsaomanikud said investeeringuteks 27,4 miljonit krooni |
| Erametsakeskus tegi veebruaris teatavaks otsused meetme 1.5.1 toetuse saajate kohta. Metsaomanikud said metsa majandusliku väärtuse parandamiseks 27,4 miljonit krooni. |
Pärast madalseisu on puidu hind kerkimas |
| Puiduturu hinnad meil ja terves maailmas näitavad, et eelmise aasta sügis jättis hindade kevadise madalseisu seljataha. Erametsakeskuse tellitud viimatine puiduhindade kvartaliülevaade andis koostaja Heiki Hepneri hinnangul pildi, mis on metsakasvatajale meeltmööda. |
RMK korraldas talvise perepäev |
| Tänavu 6. märtsil oodati metsasõpru talvisele „Metsaga mestis” perepäevale RMK Aegviidu-Kõrvemaa puhkealale. |
Mullu laekus palju hundikahjustuste hüvitamise taotlusi |
Keskkonnaameti menetluses on 1,2 miljoni krooni ulatuses eelmisel aastal huntide tehtud kahju hüvitamise taotlusi. 29 000 krooni taotletakse hüvitust karu ja 20 000 krooni ilvese tekitatud kahju eest.
Mullu sügisel laekus märkimisväärselt palju hundikahjustuste hüvitamise taotlusi, kõige rohkem Jõgeva maakonnast (680 000 krooni eest). |
Avinurme puiduaidast kujuneb turismikeskus |
| Pikkade puidutraditsioonidega Avinurme kerkib puiduait, kus leiavad omamoodi kodu kõik kohapeal tehtud käsitöö- ja puidutooted. Omal ajal rahvakunstimeistrite koondisest Uku välja kasvanud Avinurme puidutoodete firma E. |
|
| sealt metsast |
|
Mets on madalahinnaline kliimat parandav vahend |
| Metsasektoril on suur potentsiaal leevendada kliimamuutuste mõjusid madala hinnaga. Selle põhjus on asjaolu, et puud eemaldavad atmosfäärist CO2 otstarbekal moel. |
Soome ei saanud Vene puidutollides järeleandmisi |
| Soome metsatööstuse lootused, et Venemaa teeb puidutollide puhul järeleandmisi, jooksid jälle liiva. Peterburis mullu peetud tippkohtumise järel loodeti, et Venemaa kaotab kasepuu eksporditollid sootuks või siis vähemalt suurendab tollivaba puu läbimõõtu praeguselt 15 sentimeetrilt 24 sentimeetrini. |
Mullu vajasid maailma tselluloosi- ja paberitootjad energiatootmiseks 75 miljonit tonni puitbiomassi |
| Tselluloosi- ja paberitööstuses on viimastel aastatel suurenenud puitbiomassi tarvitus energiatootmises, seetõttu on vähenenud nende sõltuvus fossiilsetest kütustest. Alates 2006. |
|
| metsanädal |
|
Tänavu saab metsapealinnaks Tartu |
| 23.–30. aprillil peetakse juba kaheksateistkümnendat korda metsanädalat. |
|
| artiklid |
|
Metsaselektsioon, osa teadmistepõhisest metsamajandusest |
Teadmised metsakultiveerimise algmaterjali omaduste kohta võimaldavad suurendada uue metsapõlve väärtust. Praegu Eestis
kasutatava metsauuendusmaterjali geneetilise väärtuse kohta meil aga teavet pole.
|
Veerand sajandit geenireservimetsi Eestis |
| Geenireservimetsi hakati Eestis rajama 1985. aastal. |
Metsade mõjust süsinikuringele ja kliimamuutustele |
| Kliima muutumine inimtegevuse tagajärjel on paari viimase aastakümne üks olulisemaid keskkonnaprobleeme, mis mõjutab üha enam ka metsandust. Kirjutis on omamoodi jätk 2008. |
Kõneisikud murravad müüte metsandusest |
Kuigi Eesti metsavarud on tõsiselt alakasutatud, kardab üldsus, et meie mets saab otsa. Seda ja teisigi müüte aitavad kummutada 15 värvikat metsanduse kõneisikut, kel igaühel oma isiklik side metsaga.
|
RMK pikaajalised majanduskavad |
| RMK koostab lähiaastatel metskondade kaupa pikaajalised metsa majandamise kavad. Mida selline kava kirjeldab? |
Estonian Cell panustab keskkonnasäästlikkusse |
| Kunda linnas hakkas 2006. aastal tööle tipptasemel tehnoloogiaga puitmassitehas. |
Vääriselupaigad: probleeme ja võimalikke lahendusi |
Juba 13 aastat on vääriselupaigad olnud lahutamatu osa Eesti metsandusest.
Metsanduse arengukava koostamine annab meile hea võimaluse selle temaatika üle mõtiskleda ja probleemidele lahendusi otsida.
|
Muusikalised puud |
Kui ma oma muusikatöö „Neeruti süit” valmimise ajal suvekodusesse Neeruti metsa kõndima läksin, hakkasin seal märkama „muusikalisi puid”. Neid pildistades sain endalegi märkamatult kokku fotonäituse.
|
Metsandustöötajate talimängud peetud |
| Veebruari keskel osales talimängudel ligi kolmsada metsandustöötajat. Omavahel võrdlesid võimeid nii üksikvõistlejad kui ka meeskonnad. |
|
| ajalugu |
|
Kaheksakümmend aastat metsaühingute liidu asutamisest |
Eesti metsaühingute liit loodi 1930. aastal, organisatsiooni tegevus hääbus lõplikult 14 aastat hiljem.
|
|
| raamatud |
|
Teodor Krigul. Elu ja töö |
Koostaja Heino Kasesalu
Toim. Ü. |
Ülevaade Eesti metsandusest 2005–2008 |
| Koostajad Liis Kuresoo, Kaupo Kohv Mullu publitseeris ülevaate eesti metsandusest ka Eestimaa Looduse Fond. Trükise 40 leheküljel on vaatluse all eelkõige puiduvarumisettevõtete keskkonnakaitseline aspekt. |
Eesti metsad 2008 |
Metsavarude hinnang statistilisel valikmeetodil
Koostaja Veiko Adermann Mullu metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse välja antud trükis koosneb kahest osast. Esmalt jagatakse 17 leheküljel selgitusi ning siis järgneb 74 tabelit. |
Metsaalmanahh 2009 |
Koostaja Toivo Meikar
Eesti metsaselts andis möödunud aasta lõpus välja traditsioonilise aastaraamatu, mis seekord on 130-leheküljeline – kaks korda tüsedam kui aastatagune. Tavapäraselt on antud ülevaade metsanädalast, metsandusharidusest ja -teadusest, konverentsidest, õppepäevadest ja võistlustest, metsaseltside tegevusest. |
Kitsikus paneb pea tööle |
| Liisingumasinate müümise platsil pole ühtegi metsamasinat ja neid oli eelmise aasta vältelgi müügis vähe, kirjutas veebruari Metsaleht. Samas jäi just eelmisesse aastasse puiduturu suurim madalseis. |
|
|
|
|
