Eesti Looduse fotovõistlus
1/2010



artiklid
Estonian Cell panustab keskkonnasäästlikkusse

Kunda linnas hakkas 2006. aastal tööle tipptasemel tehnoloogiaga puitmassitehas. Suurt rõhku pannakse keskkonnahoidlikkusele.

Ainulaadne tehas Euroopas
Estonian Celli tehas on tegutsenud alates 2006. aasta kevadest, see käitis on oma valdkonna moodsamaid. Tehases töötab 85 töötajat, tootmine käib terve aasta ööpäev läbi. Selline tehas on samm edasi: mööda sõites ei tunne haisu, korstnatest väljub keskkonnale kahjutu aur ning vett puhastab biopuhasti. Tegemist on maailmatasemel tootmisettevõttega, mis on terves Euroopaski ainulaadne. Väljast tundub tehas kui sipelgapesa: väravast sõidab iga päev sisse keskmiselt 40 palgiautot ning 25 kaubaautot. On välja arvutatud, et iga päev töötab lisaks tehase enda töötajatele ligi 300 inimest selle nimel, et tehasel oleks puitu, transport oleks korraldatud ja seadmed korras.

Ainult haava pärast ei lähe keegi metsa tegema
Uue tehase rajamine tähendas 2,4-miljardilist investeeringut, mis on suuruselt teine välisinvesteering Eesti tööstusesse. Estonian Celli siht on saada eelistarnija positsioon Euroopa tunnustatud paberitootjate seas ja siis seda kohta hierarhias hoida, austades loodust.
Missioonina väärtustab tehas kohalikku metsaressurssi, ettevõte pakub kvaliteetset ja keskkonnasäästlikult toodetud haavapuitmassi ning seeläbi aidatakse klientidel suurendada oma toodete kasumlikkust. Missioon väljendub tooraine hankimises. Haaba on Eestis 7,3% puistute kogumahust. Estonian Cell tarbib umbes 350 000 m³ haava paberipuitu aastas. Kunda puitmassitehasele sobib ka halvema kvaliteediga puit, st. mõningane värvimuutus ja südamikumädanik ei ole probleem. Vastu võetakse palke läbimõõduga 6–60 cm. Tehase juht Lauri Raid meenutab, et kümme aastat tagasi polnud metsaomanikul võimalik kasumlikult müüa haavapuitu, sest nõudlus selle järele puudus. „Haab kasvab ikka koos teiste liikidega ning haab tuleb teiste seast välja sorteerida. Metsaomanik teeb metsa ikka teiste puuliikide pärast, haava pärast üksi ei lähe keegi metsa,” selgitab Lauri Raid. Haab sobib küll hästi saunalavadele, ent ega neidki nii palju ei toodeta, et metsaomanik saaks müügi üle kõvasti rõõmustada. Umbes kolmandik metsast on mõeldud paberitööstuse või energeetika tarbeks. „Meie üheks eesmärgiks oligi elavdada kohalikku puidutarbimist nii, et ka madala kvaliteediga haavapuit leiaks tarbija, kelle läbi luua sellele lisandväärtust,” ütleb Raid. Eeskujuna toob Raid välja Kanada, kus on palju puitmassitehaseid, mis aitavad ära hoida puidu mädanemist metsas.

Puitmass ja tselluloos konkureerivad ühel turul
Kuna siht on efektiivselt ja keskkonnahoidlikult majandada, siis iseloomustavadki puitmassi tootmist just need sõnad. Raid rõhutab, et puitmassi tootjad on suure saagikusega puidulise toote tootjad, sest nad tarbivad kaks korda vähem puidu tihumeetreid ühe tonni toodangu tootmiseks kui tselluloositootjad.
Tselluloositootjad jagunevadki kaheks: keemilise tselluloosi tootjad ning puitmassi tootjad. Raid tunnistab, et puitmassi tootjatele ei meeldi, kui neid samastatakse tselluloosi tootjatega, sest tselluloosi tootmine kuulub keemilise töötlemise valdkonda, puitmassi valmistamine aga mehaanilise töötlemise sekka. Neid on samastatud, kuna puitmassitootjad on mehaanilise töötlemise kaudu saavutanud toote, mis konkureerib peamiselt keemilise tselluloosi turul. Siiski jääb põhiliseks paberitootmise tooraineks tselluloos, sest tselluloos annab paberile tugevuse, puitmass aga mahu. Igas paberis leidub mitut tüüpi puitmassi, ükski paber ei ole toodetud ainult tselluloosist.
Finantsdirektor Riia Ratniku sõnul saab puitmassi valmistamisel erinevalt tselluloosi tootmisest reguleerida kliendi soovi järgi pleegitus- ja jahvatusastet, et toota eri tüüpi tooteid. Estonian Cell pakub kolme põhikvaliteeti ning toodang läheb kas trüki-, pehmepaberi või kartongi tarbeks.
Keemilise tselluloosi puhul kulub keskmiselt kuni viis tihumeetrit palki ühe tonni tselluloosi valmistamiseks. Puitmassitehased kasutavad ühe tonni puitmassi valmistamiseks napilt üle 2,5 tihumeetri puitu. Vahe on ka mõjus keskkonnale: keemilise tselluloosi tootmisel kaasatakse väävliühendid protsessi puidus olev ligniini väljakeetmiseks, mille käigus vabanevad lõhnakomponendid erinevatest puidu keemilistest struktuuridest. Lõhna tugevus tehase ümbruses oleneb sellest, kui palju on tehasel väävli püüdmiseks filtreid.
„Meie eesmärk on kasutada iga toorainet ja ressurssi efektiivselt ja optimaalselt. Kui on vaja teha üks kilogramm paberit, siis miks kasutada selleks topeltkogust puitu, kui saab ka vähemaga hakkama?” küsib Raid.

Mullu investeeriti keskkonnaseadmetesse 10 miljonit krooni
Keskkonnahoidlikkus ei ole sõnakõlks, vaid seda soovi toetavad väga suured rahalised investeeringud. Lisaks rajamiskulule tehakse igal aastal investeeringuid arendusse ja keskkonnaseadmetesse. Eelmisel aastal investeeriti keskkonnaseadmetesse 10 miljonit krooni. Tänavu on selleks mõeldud 40 miljonit krooni, põhisiht on säästa energiat ja parandada kvaliteeti. Plaan on asendada energiamahukas seade mõne viimase aasta jooksul arendatuga, mis on energeetilises mõttes efektiivsem ja tänu teist tüüpi jahvatamismeetodile suudab tehas pakkuda paremaid kvaliteedinäitajaid, st. toota puhtamat massi ja muuta liini stabiilsemaks.
Parima võimaliku tehnoloogia kasutamist näitab ka kloorivaba pleegitus. Estonian Cellist väljuv puitmass saab oma heleduse töötluses peroksiidiga, mis muundab puidu tumedad pigmendid. Lagunedes on tegemist veega (H2O) ja hapnikuga (O2), mis on looduslikud komponendid.
10% rajamisinvesteeringust hõlmas veepuhastusjaama ehitus, sest tehasest väljuvale veele on kehtestatud väga ranged keskkonnanõuded. Tehase veepuhastusjaam on kolmeetapiline bioloogilis- keemiline puhasti suublaga Mahu lahes. Lõppheide on peamiselt keemiline ja bioloogiline hapnikutarve ning heljum. Sisuliselt tähendab see puidukiudu, mis meres laguneb, sidudes hapnikku merevees. Tehase ehitusel on arvestatud peale lokaalse mõju ka laialdast mõju Läänemerele. Arvesse on võetud hoovuste ja merevee liikumise mõju ning heitvee hajuvus. Just seetõttu ei suubu heitvesi lähedal asuvasse Kunda lahte, vaid liigub pärast puhastust kaheksakilomeetrises torustikus mööda maismaad, seejärel mööda merepõhja, et poolteise kilomeetri kaugusel rannast merre suubuda.
Veepuhastusjaamas tekkiv biomuda kompostitakse tehase territooriumil ning antakse piirkonnas tegutsevatele talunikele. Biomuda on hea huumuskihi tootja ning seega väetis, mis kulub marjaks ära eriti paestel ja mullavaestel Põhja-Eesti põldudel. Riia Ratniku sõnul saavad põllumehed biomuda tehasest tasuta. Enamasti viiakse see neile ka põllule, sest tehase jaoks on tegemist ebatarviliku jäätmega, mis on aga põllumehele kasulik. Et laiendada ja soodustada biomuda tarvitust põllumajanduses, on Eesti maaülikoolis mitu aastat tehtud uuringuid ja põldkatseid. Katsepõldudel võrreldakse erisuguste väetiste mõju mullastikule, saagi kvaliteedile ja kvantiteedile. Ratniku kinnitusel näitavad tulemused, et biomuda on suurepärane väetis – eelmise aasta odrasaak oli lausa rekordiline.

Peamised arenejad on Hiina ja Lõuna- Ameerika
Tööstusettevõtetele, mis hindavad innovatiivsust ja keskkonnasäästlikkust, on iseloomulik pidev areng. Toodetele leitakse uusi kasutusalasid ning teised hääbuvad. Raid siiski suuri hüppeid puitmassi turul ette ei näe: on küll tekkinud uusi regioone, kus paberi tootmine ja tarbimine areneb jõudsalt, ent paberi tarbimine Euroopas on aastate jooksul järjest kahanenud. Hiina, Lõuna-Ameerika ja Aafrika on paberituru elavdajad: ka nende maade elanikkond ihkab samasugust elustandardit nagu Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Näiteks kasutatakse kodutarbimises aina rohkem ühekorrapaberkäterätte jne. Raidi kinnitusel ilmnevad ka paberiturul „trendilained”: praegu on trend kasutada taastuvatest allikatest toodetud pakendeid.
Lauri Raidi sõnul areneb puitmassi-, tselluloosi- ja paberitootmine nüüdsel ajal peamiselt Lõuna-Ameerikas ja Hiinas. Kuigi Estonian Celli toodangu sihtriikideks on Euroopa Liidu maad, on Aasia turg vajalik nõudluse tasakaalustamiseks. Just Hiina põhjatu turg on peamine Estonian Celli Aasia väljund, sest Hiina tarbib rohkem toorainet, kui ta suudab ise toota. „Aasias toimub huvitav tehnoloogia areng. Puitmassi ja paberi tootmisel kasutatakse kõikvõimalikke tooraineid, näiteks pilliroogu ja erinevat liiki kiirekasvulist võsa,” räägib Raid. Siiski, kui Hiinas on mõistlik käsitsi lõigata ja kokku korjata kiirekasvulist puitu, mis meie mõistes näib võsana, siis Euroopas või Põhja-Ameerikas oleks see mõeldamatu eelkõige töökulu tõttu.
Kuna Eestis ei ole ühtegi paberivabrikut, mis tarbiks puitmassi, ekspordib Estonian Cell kogu oma toodangu tervesti ning tootmine käib tellimuste järgi. Estonian Cell peab oma siseturuks Euroopat: „Me ei taha toetada fossiilsete kütuste liigset tarbimist ehk liiga kaugele vedada. Meile on tähtsamad lokaalsed kasutused, seepärast ongi Euroopa meie prioriteet. Kui maailmaturul stabiliseeruvad tootmis- ja tarbimismahud, siis ei ole eelkõige energia aspektist mõistlik toota ühes maailmajaos ja transportida toodangut teisele kontinendile,” selgitab Raid.

Kliendid hindavad FSC sertifikaadi olemasolu
Estonian Celli varustavad puiduga kaks ettevõtet: RMK ja Nor-Est Wood: neist esimene hoolitseb riigimetsa eest, teine tarnib ka erametsadest pärit puitu. Eesti riigimets on sertifitseeritud FSC metsamajandusstandardi alusel, erametsast puidu tarniv Nor-Est Wood aga FSC tarneahelastandardi alusel. Seega on kogu tarnitav paberipuu FSC sertifitseeritud või kontrollitud päritoluga. See võimaldab Estonian Cellil toote müüki edendada, sest Euroopa suurtele klientidele on sertifikaadi olemasolu paljudele ülioluline. Estonian Cell toodangust 40% on FSC sertifikaadiga. „Osa kliente on seisukohal, et nad ostavad ainult sertifitseeritud toodet ning peavad seda tähtsaimaks tarnija valiku kriteeriumiks,” ütleb Raid. Peamine osa puidust pärineb lähipiirkonnast, eelkõige Eestist. Kõige mõistlikum on haaba tarnida kuni 150 kilomeetri raadiusest, ent lisa on tehasele vaja tuua ka lähiriikidest. Mõnda aega oli tarnetes suur osakaal Venemaalt pärit puidul, aga sealt tarnimine on mõne aasta jooksul tunduvalt vähenenud.
Suure tehase puhul ei saa mööda minna tootmiskuludest. Riia Ratnik nimetab kaht kõige suuremat kulu: puit ja elekter. Tehas tarbib umbes 3% kogu Eesti elektrikulust. Sellise osakaalu puhul võib tekkida küsimus: kas Eesti on liiga väike või on tehas liiga suur? Aga ei kumbagi. Ratnik selgitab, et maailmas toodetakse tavapäraselt ühes tehasesse keemilist tselluloosi ja puitmassi. Energiat, mis tekib tselluloosi valmistamisel, vajab puitmassi tootmine. Integreeritud tehastel ei ole vajadust osta energiat sisse, pigem toodetakse oma tarbeks.
Elektrikulu suure osatähtsuse tõttu tootmishinnas on tehasel oht täielikult sõltuda energia hinnast. Et Estonian Cell ei ole integreeritud tehas, siis oleks elektrimajanduse lahenduseks plaan rajada lähitulevikus endale biokütuste alusel elektri ja kütte koostootmisjaam. On alustatud uuringuid, et välja selgitada võimalused oma energiajaama rajamiseks. Ratnik hindab olukorda nii: „Stabiilsus on tööstusele väga tähtis ning avatud energiaturg paneb kõik tarbijad uude situatsiooni. Soovides elektrihinna tõusu kuidagi maandada, suureneb vajadus oma elektri tootmise järele. Seda enam, et meil tekib tootmisprotsessis biokütust, mida kasutada energiatootmiseks.”



Pille Rõivas, Eesti metsaseltsi kommunikatsioonijuht

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet