Millised on meie metsanduse arengu võimalikud makromudelid järgnevaks aastakümneks? Uurimus on valminud metsanduse arengukava koostamise raames.

Makromudeli metoodika ja algandmed
Tänavu seatakse järgneva kümnendi sihid Eesti metsanduses: koostatakse uus metsanduse arengukava aastateks 2011–2020. Selle töö raames tellis keskkonnaministeerium EMÜ metsandus- ja maaehitusinstituudilt Eesti metsasektori makroökonoomilise analüüsi, mille üks osa oli metsasektori makromudeli põhjal tehtud mudelid. Lähteülesandes sooviti seejuures võtta aluseks tulundusmetsa ja rangelt kaitstava metsa erisugune osakaal, raiemahtude muutused, impordi ja ekspordi mõju maksulaekumisele. Modelleerimine pidi andma vastused sisemajanduse kogutoodangu muutumise, maksude laekumise ja tööjõu kohta ning seeläbi kergendama majandus-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitiliste otsuste langetamist. Mudeli koostamisel lähtuti metoodikast, kus nii majandus, sotsiaalvaldkond kui ka looduskeskkond on omavahel seotud metsa(puidu)varu ja selle kasutamise kaudu. Muutes ühe valdkonna sisendeid, muutuvad mudelis määratud seoste kaudu teise valdkonna väljundid. Mudel koosneb viiest, üle poole tuhande muutujaga allmudelist.

Allmudelid
Makromudelis on kasutatud metsamajanduse, metsavarumise, transpordi, bioenergeetika ja puidutööstuse allmudelit. Metsavarumise allmudelis käsitletakse kõiki metsavarumistöödega seotud olulisi tegevusi: raie, kokkuvedu, tööde korraldamine ja juhtimine. Transpordi allmudelis on võetud arvesse ümarpuidu väljaveo ja puidutööstustoodangu autotranspordiga seotud tegevusi. Vaatluse alt on välja jäänud tegevus sadamates ja raudteel. Metsamajanduse allmudel hõlmab kõiki olulisemaid metsamajandustöid (metsauuendustööd, noorendike hooldamine, kasvavate puude laasimine, metsaparandus, -valve ja -kaitse, metsamajandustööde juhtimine), välja arvatud metsavarumine, mis on iseseisev allmudel. Mudelis on arvestatud, et rangelt kaitstavatel aladel metsamajandustöid ei tehta.
Bioenergeetika allmudel peab silmas kõiki puidust saadavaid bioenergeetikatooteid (soojus- ja elektrienergia, halud, graanulid, puusüsi) ja nende tootmiseks tarvilikke olulisemaid tegevusi. Puidutööstuse allmudeli puhul on lähtutud olulisematest valdkondadest: saematerjali, puitkiudplaadi ja -laastplaadi, vineeri, tselluloosi, puitmassi ja paberi tootmine. Väiksema tootmismahuga valdkonnad on ühendatud „muu tootmise” alla. SKP (lisandväärtuse) allmudel on koostatud sissetuleku meetodil, s.t. ta sisaldab töötasusid ja sellega seotud makse, põhivara kulumit ja tegevuse ülejääki (kasumit).
Mudeli abil arvutatakse tegevuse mahtude ja valdkondade alusel järgmised maksud: maamaks, tulumaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustusmaks, kütuseaktsiis, elektriaktsiis, käibemaks ja raskeveokimaks. Arvestuse aluseks olid kehtivad maksumäärad. Maamaksu puhul on eraldi välja toodud maamaks majandatavalt ja majanduspiiranguga metsalt, kusjuures majanduspiiranguga metsa puhul on arvestatud keskmiseks maksuvabastuseks 50%. Rangelt kaitstavatelt metsadelt maamaksu ei arvestatud. Elektriaktsiisi arvutamisel lähtuti ainult puidust toodetud elektrienergia müügil laekuvast aktsiisist, mitte metsanduses kasutatud elektrienergia eest makstud aktsiisist, kuna selle arvutamist takistas usaldusväärsete andmete puudus.

Puidukasutuse mudelid
Puidu pakkumise stsenaariumid ehk võimalikku puidukasutust käsitlevad arvutused põhinevad Eesti maaülikooli metsateadlaste esitatud kolmel mudelil:
1) aktiivne puidukasutus, 2) mõõdukas puidukasutus ja 3) vähenev puidukasutus.
Igaühe kohta loodi omakorda kolm võimalikku puidutarvituse skeemi:
1) maksimaalne puidukasutus – eeldatakse, et kõik praeguseks küpsusdiameetri/ küpsusvanuse saavutanud puistud raiutakse kümne aasta jooksul;
2) optimaalne puidukasutus – jätkusuutlik kasutusmäär lähima 40 aasta jooksul (2010–2050). Tagab stabiilse, kuigi aastakümnete vältel mitte täiesti võrdse puidupakkumise; puidukasutuse leidmiseks kasutati metsakorraldamise juhendi lisas toodud arvestuslangi arvutamise valemeid;
3) pikaajaline puidukasutus – keskmine aastane kasutusmäär kogu raieringi jooksul. Arvutus põhineb ühtlase kasutuse langi arvutamise valemil.
Arvutused on teinud metsakaitse- ja metsauuenduskeskus eesotsas Enn Pärdiga. Tulemused on koondatud tabelisse 1 (vaata trükiväljaanne!).

Maksutulu ja lisandväärtuse mudel
Stsenaariume iseloomustasid järgmised sisendnäitajad:
• aktiivne stsenaarium, optimaalne puidukasutus: rangelt kaitstavad alad 190 700 ha ehk 8,6% metsamaast, raiemaht 12,6 mln. tm, uuendusraiete pindala 480 00 ha;
• mõõdukas stsenaarium, optimaalne puidukasutus: rangelt kaitstavad alad 221 270 ha ehk 10% metsamaast, raiemaht 10,895 mln. tm, uuendusraiete pindala 32 400 ha;
• vähenev stsenaarium, optimaalne puidukasutus: rangelt kaitstavad alad 265 524 ha ehk 12%, raiemaht 6,84 mln. tm, uuendusraiete pindala 20 100 ha.
Tabelis 2 (vaata trükiväljaannet!) esitatud mudeli tulemused näitavad, et maamaksu osakaal oleneb puidukasutuse aktiivsusest suhteliselt vähe. Enamiku, üle 4/5 maksutulust hõlmavad tööjõumaksud, mis vähenevad mõne protsendi võrra, kui puidutarvitus kahaneb. Mõistagi vähenevad sel juhul ka teised maksud.

Kui mõõduka puidukasutuse korral hõlmavad maksud veel ligi 88% aktiivse puidukasutuse tõttu laekuvatest maksudest, siis vähese tarvituse korral kahaneb maksude kogumaht 62%-ni.
Maksu- ja tolliameti aruannete järgi on nii metsamajanduses, metsavarumisel ja neid teenindavatel tegevusaladel kui ka puidutöötlemisel sisendkäibemaksu kogusumma suurem kui ettevõtete käibelt arvestatud käibemaks. Kindlasti on üks põhjusi see, et meie metsandus on ekspordi lipulaev, väga suure osa käibest annab puittoodete väljavedu.

Tööhõive
Tööhõive ja tööjõumaksude modelleerimisel võeti samuti aluseks eelnimetatud kolm puidukasutuse stsenaariumi. Tulemused on esitatud joonisel 2. Mudelid annavad tööhõive puhul mõnevõrra väiksema tulemuse, kui on aastate 2000–2008 keskmised ja ka praegused tööhõive näitajad. Statistikaameti andmetel oli 2008. aastal metsamajanduses ja metsatööstuses hõivatud 22 600 töötajat (raiemaht 7,4 mln. m³ ja puidu näivtarbimine 6,5 mln. m³). Modelleerimisel saadud väiksemad tööhõivenäitajad on tingitud asjaolust, et muutujatevaheliste seoste aluseks olevate näidisettevõtete efektiivsus on üldjuhul suurem.
Aktiivse puidukasutuse korral saaks metsanduses tööd 29 400 inimest. Mõõduka kasutuse korral kahaneks see hulk 25 500-ni ja vähene puidutarvitus vähendaks seda veel enam kui 8500 inimese võrra. Kõige suurem kaal tööhõives on puidutööstusel. Märkimisväärset rolli mängib ka metsavarumine. Samas on töökohad metsamajanduses vähem tundlikud puidukasutuse vähenemise suhtes. Põhjus peitub selles, et metsamajandustööd ei ole nii otseselt seotud raiemahuga kui teiste valdkondade tööd. Kui ei raiuta, pole tööd ei metsavarujal, vedajal ega puidu kasutajal. Paljusid metsamajandustöid tuleb aga teha raiemahust olenemata.

Väliskaubandus ja puidu importimise mõju
Metsandusel on Eesti väliskaubanduses ning maksebilansi tasakaalustamisel olnud viimastel aastakümnetel oluline roll, kuna see on üks väheseid tegevusvaldkondi, mille netoeksport on positiivne. Puidu ja puittoodete osakaal koguekspordist on vähenenud võrreldes sajandialgusega, kui raiemaht oli suur ja lisaks töödeldud puidule oli suur ka ümarpuidu väljaveo maht.
Samal ajal on netoekspordi rahaline väärtus kasvanud seitsme miljardi kroonini, kusjuures Eesti väliskaubandusbilansi defitsiit oli 2008. aastal statistikaameti andmetel 37,6 miljardit krooni. 2005. aastal sai Eestist töötlemata ümarpuidu netoimportija, s.t. puitu veeti rohkem sisse kui välja. 2006. aastal küündis netoimport 200 000 kuupmeetrini, pärast seda on väljaveetavad kogused taas ületanud imporditava puidu mahu. 2006. aastal imporditi töötlemata puitu 1,4 miljardi krooni eest. Osa sellest on puit, mida Eestis ei kasva, kuid ka imporditud kuuse ja männi saepalkide väärtus oli 981 miljonit krooni. 2007. aastal oli okaspuu saepalkide sisseveo rahaline väärtus juba 1,14 miljardit krooni.
Et selgitada kodumaise puidu asemel importtooraine tarvitamise mõju, koostati mitu mudelit. Siinkohal võtame aluseks ühe vähese raiemahu stsenaariumi (maht 6,84 mln. tm). Sel juhul on puidukasutust suurendatud ühe miljoni tihumeetri imporditud palgi võrra. Stsenaariumi põhjal on hinnatud palkide kui viimaste aastate olulisima sisseveoartikli kasutamise mõju. Kui võtta tarvitusele miljon tihumeetrit imporditud palki, lisandub maksutulu 63 miljonit krooni, s.t. 63 krooni ühe tihumeetri kohta. Kasutades ja töödeldes Eesti puitu, saadakse maksutulu 140 kr/tm kohta. Seega annab kodumaiste palkide tarvitus maksutulu ühe tihumeetri kohta 77 krooni rohkem kui importpalkide korral.
Eksporditava ümarpuidu keskmine hind on olnud madalam võrreldes imporditava ümarpuidu hinnaga, kuna välja veetakse ennekõike paberipuitu, sisse tuuakse aga esmajoones palke saetööstuse jaoks ning pakke spooni ja vineeri valmistamiseks. Üldjuhul on palkide keskmine hind vahelaos (transpordituna teede äärde) olnud kõrgem kui imporditud puidu keskmine hind (erandiks on kuusepalkide hind 2007. aastal). Ettevõtted vedasid puitu sisse tooraine saamiseks, kuid samas ei olnud keskmine hind kõrgem kui kodumaalt ostetaval toorainel.
Seega ei ole importtooraine kasutamine ärimajanduslikult kulukam kui kodumaise tooraine puhul. Makromajanduses aga väljendub kodumaise, senise tootmisressursi asendamine välismaisega vähenevas lisandväärtuses ja maksutulus ning suurenevas maksebilansi defitsiidis.

Range kaitse mõju metsamajanduse tulule ja maksulaekumistele
Makromudeli abil arvutatud tulemused iga 10 000 hektari rangelt kaitstava metsa kohta on järgmised:
• maksutulu väheneb potentsiaalselt 5–6 miljonit krooni aastas;
• lisandväärtus väheneb 20 miljonit krooni aastas;
• tööhõives kaob 90 töökohta (arvestatud metsamajanduse, -varumise, transpordi ja puidutöötlemisega).
Kui võtta range kaitse alla üks protsent (22 000 ha) metsamaast, kajastub saamatajääv potentsiaalne tulu järgmistes näitajates: 12 miljonit krooni maksutulu, 44 miljonit krooni lisandväärtust ja umbes 200 töökohta.
Kokkuvõttes tuleb rõhutada, et rakendades mõõdukat puidukasutuse stsenaariumi, annab ühe tihumeetri puidu kasutus ja töötlemine metsanduse kogu väärtusahelas Eestis 140 krooni maksutulu ja 540 krooni lisandväärtust. Sellesama stsenaariumi korral on ühe miljoni tihumeetri Eesti puidu väärindamisega seotud 1493 töökohta. Kui imporditud palkide asemel kasutatakse kodumaiseid palke, saadakse potentsiaalselt lisamaksutulu 77 krooni ühe tihumeetri kohta.
Kirjandus
• Pärt, E. 2010. Puidu pakkumise stsenaariumid metsanduse arengukavale 2011–2020. http://www.envir.ee/orb.aw/ class=file/action=preview/id=1113626/Puidupakkumine. doc.