Tänavu tähistame Eesti looduskaitse sajandat aastapäeva. Seetõttu on RMK kooostanud aasta lõpuni kestva programmi
„Loodusega koos”. Mis programm see on? Kui teadlik on nüüdne metsas puhkaja?

Iga algus on raske
Eesti esimene looduskaitseala – Vaika linnukaitseala – asutati 14. augustil 1910. Oluline isik seejuures oli Vilsandi saare majakavaht ja suur linnusõber Artur Toom, kes korraldas merelindude kaitset Vaika saartel. Tema töö osutus niivõrd mõjukaks, et Riia loodusuurijate selts rentis Vaika saared, et tagada sealsetele lindudele turvalised pesitsusvõimalused ja takistada munade korjamist. Nii loodigi Eesti ja Läti koostöös Eesti esimene kaitseala, mis praegu kuulub Vilsandi rahvuspargi koosseisu.

Sajand tagasi käis eestlane looduses eelkõige selleks, et oleks toit laual ja katus pea kohal. Kindlasti tundusid looduskaitseideed rahvale alguses üsna võõrad. Artur Toomi mälestustest võib lugeda, et paljud inimesed ei tahtnud uusi looduskaitsepõhimõtteid kuidagi omaks võtta. Näiteks meenutas ta: „Esimesel aastal vaadati minule kui väga ahnele inimesele, kes saared selleks rentinud, et sealt üksi mune korjata. Järgmisel aastal vaadati aga minu peale kui juba kuritahtlikule isikule, kes ei võta ise linnu pesadest mune, ega lase ka teisi võtta. Küsiti, mis õigus on minul keelata võtmast jumalaloodud vabade lindude mune. Vihasena tuldi öösiti ja udustel ilmadel saarele, purustati minu kaitseehitused ja leitud pesad. Selline ümbruse suhtumine ja alalised pilked tekitasid mitu korda meelepaha ja mõnigi kord tahtsin kõik jätta, aga ikka algasin uuesti, igakord mõttega veel viimast korda katsuda ja lindude kaitseks sisse seada valve, kui aeg seda vähegi lubas.”

Praegu on kaitse all 18% Eestist
Sajandi möödudes on Eestimaast kaitse alla võetud 18%. Et võimaldada mitmekülgset metsakasutust, on RMK üle kümne aasta arendanud riigimetsas igaüheõiguse alusel toimivat looduskasutuse süsteemi. Nüüdseks on välja kujundatud 13 RMK puhkeala, millele kaks aastat tagasi lisandus Elistvere loomapark. Eelmise aasta algusest on täienenud ja mitmekesistunud viie rahvuspargi ning kümnete kaitsealade huviväärsused.
Matkajate ootel on ligi 2000 km loodusradu, 26 metsaonni, 15 metsamaja ja 41 telkimisala, kuhu juhatavad 23 teabepunkti ja RMK koduleht. Asjalikke õpetusi ning kasulikke kogemusi loodusest jagavad 18 looduskeskust ja 5 loodusmaja. Alanud on suvi ja ühtlasi aktiivne metsapuhkuse hooaeg. Eelmisel aastal käidi riigimetsa puhkealadel ja kaitsealadel umbes 1,45 miljonil korral. Selle põhjal võib järeldada, et Eesti inimesed armastavad looduses käia.

Puhkealasid on vaja teadlikult majandada
Suur külastuskoormus ja samas looduse piiratud vastuvõtuvõime tingivad vajaduse majandada teadlikult: peab olema ülevaade matkajatest ja nende soovidest, tuleb hinnata loodushuviliste tegevuse mõju puhkealadele, vaja on teada nende alade külastusmahtu. Puhkealade arendamisel tuleb teada ka üldsuse ning kohalike elanike seisukohti. Selleks teeb RMK alatasa mitmesuguseid uuringuid.
Näiteks sotsiaalse taluvuse uuringu siht on selgitada RMK puhkealadel ja nende mõjupiirkonnas elavate inimeste, samuti kohalike omavalitsuste suhtumist ja hoiakuid. Uuringu järgi on puhkealadega piirnevate alade elanikud üldjoontes RMK tegevuse suhtes positiivselt meelestatud, samuti leiab enamik vastajaid, et puhkeala tuleb vallale kasuks, väärtustab piirkonda ning teeb elu huvitavamaks. Probleemidena on põhiliselt esile toodud prügi ja sageli ülekoormatud teed.
RMK korraldatavate uuringute eesmärk on ühelt poolt tagada külastajate rahulolu ning teiselt poolt hoida puhkemaastike seisundit. Samas võimaldavad uuringute käigus kogutud andmed mõõta, kui tõhusalt, jätkusuutlikult ja mitmekülgselt on puhkealasid majandatud. Nende andmete toel on RMK korrigeerinud on teavitustegevust, täiustanud jäätmekorraldust, rekonstrueerinud käimlaid ning rakendanud kaitsemeetmeid intensiivse kasutusega maastikel. Oma „teadliku majandamise” kogemust on RMK tutvustanud ka mitmetel rahvusvahelistel konverentsidel ning sealt saadud positiivne tagasiside kinnitab, et valitud on õige tee.
Nagu öeldud, on alates eelmise aasta algusest RMK hallata eestimaalaste jaoks olulise tähtsusega alad ehk rahvuspargid ja kaitsealad üle Eesti. RMK jaoks tähendab külastuskorralduse tagamine kaitsealadel lisavastutust. Peame veelgi suuremat rõhku panema tegevuse süsteemsele korraldusele ning kasvatama inimeste loodusteadlikkust ja vastutustunnet, et looduses ei lõõgastutaks sellesama looduse arvelt.
Et matkajad toimiksid targalt ja loodushoidlikult, selleks nõustatakse neid RMK teabepunktides ning korraldatakse teavituskampaaniaid. Ka uuringud on kinnitanud, et inimesed peavad seda tööd tähtsaks.
OÜ Faktum & Ariko tegi RMK tellimusel 2009. aasta septembrikuus Eesti elanike hulgas küsitluse, mille käigus uuris ühtlasi, kui teadlikud ollakse võimalustest, mida pakub RMK.

Kes kus käib?
Uuringu tulemuste põhjal võib öelda, et üldine suhtumine riigimetsas puhkamise ja liikumise võimalustesse on positiivne: nii on meelestatud 91% 15–74-aastastest elanikest. Tervelt 95% elanikest, kes on viimase 12 kuu jooksul käinud mõnel RMK puhkealal või rahvuspargis, peavad selliste võimaluste olemasolu vajalikuks (sh. 68% hindab seda väga vajalikuks).
Kui 2006. aastal ei olnud mitte ühelgi RMK puhkealal käinud 55% elanikest, siis tänavu on neid 46%. Täpsustusena tuleb märkida, et erinevalt varasematest aastatest on puhkealade nimekirja seekord hõlmatud ka rahvuspargid. Seega ei saa olukorda otseselt võrrelda varasemate aastate tulemustega.
Kõige enam on viimase 12 kuu jooksul matkatud Tallinna ümbruse puhkealal, sellele järgnevad Põhja-Eesti puhkeala ning Peipsi põhjaranniku puhkeala. Lahemaa rahvuspargis on uuringu järgi viimase aasta vältel käinud 10% 15–74-aastastest Eesti elanikest.
Nagu varasematelgi aastatel on omane tendents, et puhkealadel käivad sagedamini ümberkaudsete piirkondade elanikud, näiteks Tallinna ümbruse puhkealal veedavad kõige sagedamini aega tallinlased (27%), Haanja-Karula puhkealal aga Lõuna-Eesti elanikud (30%) jne.
Mõnevõrra sagedamini on puhkealadel käinud vanim vanuserühm (55–74-aastased) – 58%; samuti Lääne-Eesti ja Virumaa elanikud, vastavalt 55% ja 53%. Keskmisest rohkem on puhkealadele või rahvusparkidesse loodusretki teinud ka noorim vanuserühm (15–34-aastased) – 63%, Kesk- Eesti ja Lõuna-Eesti elanikud, vastavalt 63% ja 66%, ja kõrgema sissetulekuga sihtrühm – 72%.
Mõned aastad tagasi tehtud uuringu järgi on RMK puhkealade suurim külastajarühm 25–44-aastased, 2/3 matkajatest on kõrgharidusega või keskeriharidusega. Umbes kolmandik loodusretkelistest elab Tallinnas ja Tartus ning tüüpiliselt tullakse puhkealale kahekesi sõiduautoga. Pooled loodushuvilised on saanud infot puhkeala kohta tuttavatelt, sõpradelt või sugulastelt, 41% on koht varasemast tuttav, 16% on leidnud infot viitadelt looduses ja 21% RMK kodulehelt. Tähelepanu väärib interneti kodulehe suhteliselt suur osatähtsus; eelmisel aastal sisult uuenenud ja mahult kasvanud koduleht lubab eeldada veelgi suurenevat osakaalu info hankimises.
Eelkõige kutsuvad loodusesse ilusad maastikud, tahetakse tunnetada loodust, olla eemal mürast ja leida meelerahu. Põhitegevused on jalutamine, looduse vaatlemine, ujumine ja lihtsalt metsas olemine.
Üldiselt hinnatakse puhkealadel pakutavat ja ümbruse seisukorda heaks. Parimateks ehitisteks peetakse peatus- ja tuletegemiskohti, matkaradu, metsamaju ja -onne ning looduskeskusi ja nende teabepunkte. Küsitletute arvates vastavad puhkealad üldiselt ootustele, kuid tasuks arendada harrastusvõimalusi.

Aasta lõpuni saab osaleda programmis „Loodusega koos”
Eesti looduskaitse saja aasta juubeli puhul keskendub RMK oma teavitustegevuses looduskaitseteemadele. Kuigi olukord pole halb, saab teadlikkust alati parandada. Inimese ja looduse rahuliku kooseksisteerimise mõtestamine on aeganõudev protsess.
RMK on koostanud aasta lõpuni kestva programmi „Loodusega koos”, millest võib igaüks osa võtta. Looduskaitse juubeli puhul soovime lähendada inimest loodusele, mõtestada looduse rolli inimese jaoks ning juurutada käitumisjuhiseid, mis aitavad loodust hoida. Selleks korraldab RMK tänavu loodussõpradele üle saja ürituse kogu Eestis.
Üritused on väga mitmekesised ja sobivad igale vanusele: näitused, matkad, kontserdid, filmiõhtud. Ehkki mõni üritus on tagasihoidlik ja pakub looduselamusi vaid mõnekümnele inimesele, hõlmatakse aasta jooksul nõnda tuhandeid loodushuvilisi. Ühtlasi korraldatakse viis suuremat võistlust, mis pakuvad osalemis- ja kaasaelamisrõõmu erisuguste annetega inimestele. Võistlus „100 soovi ja palvet” kutsub edastama sõnaosavaid lausungeid, „100 metsapilti” looma visuaalseid teoseid, „100 tordiretsepti” valmistama omaloomingulisi torte, „100 looduse postkaarti” annab koolilastele võimaluse joonistada võistu postkaarte ja „100 lemmikut looduses” kutsub kõiku avaldama arvamust ja hindama lemmikpaiku.
Esimesena alanud võistlus„100 soovi ja palvet” on mai keskpaigaks RMK veebilehele mõtteid avaldama toonud juba üle saja inimese. Jaanipäevaks on selge, millised sõnumid rahvale ja þüriile enim meeldisid. „100 soovi ja palvet” kogus mõtteteri – lausungeid, mis lähendavad meid loodusega ja loodust meiega, nendes ütlustes kajastub looduse väärikas kohtlemine, neis on mõtestatud inimese ja looduse vahelisi suhteid. Mõne jaoks on need soovid, mõnele käsud.
Selle võistluse þürii esimees, luuletaja Doris Kareva on öelnud: „Ootame elavaid, kõlavaid, haljaid lausungeid, mis tuletaksid meelde, et loodust on vaja hoida.” Parimaid sõnumeid, soove või lausungeid kasutatakse kokkuleppel autoriga RMK teavituskampaaniates, info- ja õppematerjalides.
Alanud on ka koolilaste postkaartide joonistamise võistlus, looduses liikumise reegleid visualiseerivate teoste ja tordiretseptide võistlus.
Eraldi tuleks välja tuua tänavune matka- ja muusikaürituste sari rahvusparkides. 22. maist 28. novembrini korraldatakse viis matka- ja muusikaüritust Eestimaa rahvusparkides. Ürituse matkaosas pakutakse juhendatud retke, mis aitab mõista rahvuspargi pärandit ja selle paiga looduse eripära. Järgneval kontserdil esineb Riho Sibul sõpradega. Kontsertide sõnalised ja luulelised vahepalad esitab Vladislav Korþets. Tasub mainida, et on kehtestatud ürituse osavõtjate arvu ülempiir, et säästa paikkonna loodust.
Suurejooneliselt tähistab RMK koos loodushuvilistega looduskaitse sünnipäeva, mille auks peetakse 14. augustil kõigis RMK looduskeskustes sünnipäevapeod, kus öeldakse oma head soovid loodusele ja süüakse koos torti. Sünnipäeva peaüritus toimub selle sündmusega seotud paigas Saaremaal Loonal. Loomulikult oodatakse kõikjal lahkeid kaasalööjaid – osaleda saab tasuta.