Eesti Looduse fotovõistlus
3/2010



Artiklid
Surnud puit ja elurikkus

Surnud puit on metsa kui loodusliku süsteemi toimimise seisukohast üks kesksemaid elemente. Mõistlik kogus surnud puitu
majandusmetsas on tegelikult investeering mitmesuguseid hüvesid loova metsa püsimise heaks.

Surnud puit ja selle parameetrid on enim kasutatavaid metsade looduslikkuse hindamise karakteristikuid
Metsaökosüsteemi terviklikkuse ja liigirikkuse tagamisel on raske üle hinnata surnud puidu tähtsust. Surnud puud ja elusate puude surnud osad on metsades sama loomulik ning vajalik komponent kui elus puud. Üldistatult võib öelda, et parasvöötme looduslikes metsades hõlmab surnud puit metsa tagavarast umbes 20% ja ligikaudu 50% kõikidest liikidest on ühel või teisel moel seotud surnud puiduga (Bobiec jt. 2005), kusjuures neljandik liikidest sõltuvad surnud puidust otseselt (Siitonen 2001). Keskmine surnud puidu (diameetriga üle 10 cm) kogus looduslikes parasvöötmemetsades on umbes 120 m3. See oleneb puuliigist ja kasvukohatüübi viljakusest (Bobiec et al. 2005), kuid jääb enamasti vahemikku 80–200 m3/ha (Nilsson jt. 2002).

Surnud puit ja selle parameetrid
(kogus, diameetri ja kõduastmete varieeruvus
jne.) on vanade ja suurte puude
kõrval üks enim kasutatud metsade looduslikkuse
hindamise karakteristikuid.
Surnud puitu leidub väga mitmekesistes
vormides: surnud seisvad puud, tüügaspuud,
tuuleheitepuud, lamapuit, suured
surnud oksad, kännud; suur osa surnud
puidust on seotud elusate puudega (puudesisesed
kõdunevad osad); suhteliselt
vähe on uuritud mullas paiknevaid surnud
juuri.
Elustiku seisukohast on äärmiselt oluline,
mis liiki puu surnud puiduga on tegemist,
millises lagunemisfaasis konkreetne
puit on, millises kasvukohas asub, kas
on päikesele avatud jne. Surnud puidu
peamised funktsioonid metsamaastikul
on järgmised: 1) pakkuda elupaiku mitmesugustele
seene-, taime- ja loomaliikidele,
2) suurendada ökosüsteemi aineringe
efektiivsust ning ökosüsteemi
veemahutavust.
Eestis on surnud puidu ja sellega seotud
elustiku temaatikat peamiselt uuri-



Kaupo Kohv, Eestimaa looduse fondi metsaspetsialist

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet