4/2010

artiklid
Ükskõiksete inimeste hulk on vähenenud

Tänavu augustis tehtud uuringu järgi on üha rohkem neid inimesi, kellel on oma arvamus metsanduse kohta.

Küsitleti tuhandet inimest
Eesti metsaselts tellis uuringu, et saada tagasisidet metsasektori kommunikatsioonile ja ülevaadet Eesti elanike arusaamadest metsasektorist. Uuring tehti tuhande täiskasvanu seas tänavu augustis telefoniküsitlusena. Vastajad kuulusid vanusevahemikku 15–74 eluaastat, valikus oli lähtutud elanikkonna sotsiaaldemograafilistest proportsioonidest. Ühtlasi peeti silmas elanike arvu ja rahvuse mõõdusuhet maakondades.

Küsimustik oli jaotatud kolmeks teemakogumiks: üldhinnangud, metsa/puidutööstuse kuvand ja suhtumine neisse ning kommunikatsioon. Enamik esimese ja kolmanda jaotise küsimusi oli esitatud ka 2008. ja 2009. aasta uuringutes, see võimaldas kõrvutada eri aastate tulemusi omavahel. Mullu ja tänavu tehtud uuringute tulemuste võrdlus ei näita pöördelisi muutusi, ent siiski on märgata mõningaid arvamusnihkeid positiivsemas suunas. hinnang metsade seisundi muutuste Kohta Hinnates Eesti metsade seisukorda viimase viie aasta jooksul, arvas 24% vastajatest, et olukord on paranenud, 35% meelest on seisund jäänud samaks ja 33% arust on see halvenenud (tabel 1). 2009. aastaga võrreldes on tunduvalt rohkem inimesi seisukohal, et olukord on jäänud samaks. Mõnevõrra vähem kui mullu on neid, kellel ei ole mingit arvamust metsanduse kohta. See tähendab, et inimesed on saanud infot ning langetanud selle põhjal mingi otsuse metsade seisundi kohta. Kokku võttes võib öelda, et üldhinnangu järgi on metsade seisund sama mis mullu. Vanuse poolest olid vastajad jaotatud kolme rühma: 15–34-aastased, 35–54-aastased ning 55–74 aastat vanad. Kõige positiivsemalt hindas metsade seisukorra muutust noorim vanuserühm: 31% meelest on muutused olnud positiivsed. Sellest vanuserühmast 7% ei osanud hinnangut anda, see oli kõige väiksem osakaal võrreldes teiste vanuserühmadega. Vanimad vastajad olid kõige kriitilisemad kõnealuste muutuste suhtes. Vaid 14% neist oli arvamusel, et metsade seisund on paranenud, seevastu metsa peab Eestis olema selleks, et seal puhata ja saada värsket õhku. Metsahoiu pooldajad arvasid, et puidutarvitusega ei või liialdada ning et metsa hoid peab olema kontrollitud. Nende meelest tuleks puitu kasutada vähem, aga paremini, ning anda puidule lisaväärtus. Laiema puidutarvituse toetajate põhjendus oli see, et kui raieid ei tehta, siis mets rikneb – raiuma peab siis, kui puistu on saavutanud küpsuse. Raiet tuleb teha vanades ja halva kvaliteediga metsades ning puhastada mets mädanevatest puudest. Samuti leidsid nad, et kui mets taastatakse sama väärtuslikuna, siis on puidu tarvitus tähtsam ning et sellest lähtudes kasutatakse metsa tegelikult liiga vähe. Raiumise ja hoiu vahel tasakaalu otsijad selgitasid, et nii raiuda kui ka säilitada tuleb mõistlikes piirides: mõlemad on vajalikud, et hoida tasakaalu. Metsatööstus kui Maaelu hoidja Küsitluses hinnata palutud Eesti metsa/ puidutööstuse kuvandi neljast tunnusest peeti kõige omasemaks „maaelu hoidjat”. Sellega nõustus või üldjoontes pooldas seda 40% vastanutest. Siiski ei tulnud ükski tundemärk teiste taustal selgelt esile. Teaberikkam on vast see, milliste tunnuste kohta oskab enamik vastajaid midagi arvata (maaelu hoidja) ja mille kohta pigem mitte (innovaatilisus). Statistikaameti 2009. aasta andmete järgi eksportis metsatööstus mitu korda rohkem, kui importis. Aga teiste kaupade puhul oli see näitaja vastupidine: sissevedu oli märksa mahukam kui väljavedu. Küsitluses tundsime ühtlasi huvi, mida teatakse puidu ekspordist ja impordist. Metsamaterjali väliskaubanduse kohta arvasid kõigi vastajarühmade esindajad ülekaalukalt, et eksport ületab impordi. Lausa 74% metsanduse kõrgharidusega vastajatest arvas, et eksport ületab impordi. Kõige enam jäid sellele küsimusele vastamisega hätta metsaomanikud või tema pereliikmed ning metsasektori töötajad. Raielank tekitab negatiivseid eMotsioone Metsamajandusega seostusid vastajate jaoks eelkõige metsaraie ja puidu müük, eksport ja import, neid nimetas 51% küsitletutest. Seejärel toodi esile metsa kasvatamine, hooldus ja hooldusraie ning puidu töötlemine. Kõige vähem seostati kõnealuse valdkonnaga metsamajanduse planeerimist ja uuringuid ning -kuivendust ja metsateede hooldust. Huvitaval kombel ei pidanud mitte ükski metsanduse kõrgharidusega vastaja metsamajandustegevuseks ennekõike metsamajanduse planeerimist ja uuringuid. 10% nimetas ka muid variante, peamiselt küttepuude varumist ja metsaandide korjamist. Üldiselt meenus selle küsimuse puhul paljudele kõigepealt metsa iseolemine ja metsas käimine, kuid samas ei seostatud seda puhkemajandusega. Küsitluses taheti muu hulgas teada, milliseid tundeid tekitab raielank (tabel 3). Esmane emotsioon oli valdavalt negatiivne. Ebameelduvusena tajus seda 46% ja hoolimatusena 31% vastajatest. Valdavalt häid tundeelamusi on sel puhul kogenud 18% vastanutest: nende meelest on raie metsa küpsuse tunnus, üksiti on puit nõnda saanud lisandväärtuse. Positiivne suhtumine oli ülekaalus vaid metsanduse kõrgharidusega vastajatel. Ilmsesti ei seostata raielanke praegu metsavargustega (vaid 2% vastanutest tajus raiet vargusena). Mõistagi ei ole metsavargused enam ammu probleem. Need, kes vastasid „muu”, on täpsustanud, et raielangi nägemisest tekkiv emotsioon oleneb sellest, kuidas on raielank tehtud, ning oldi lootusrikkad, et peagi on sealt võimalik korjata metsmaasikaid või -vaarikaid. isiklik side Metsaga on tugevnenud Metsandusinfo kanalite seas (tabel 4) on suurim osatähtsus isiklikul kogemused, trükiajakirjandusel ja televisioonil. 2009. aastaga võrreldes on tunduvalt suurenenud trükiajakirjanduse osakaal. Üha määravam on isiklik kogemus, seega käiakse metsas järjest rohkem. Ilmselt seetõttu suheldakse ka sõpradega sel teemal agaramalt ning saadakse neilt rohkem metsandusinfot. Kahe kolmandiku vastajate arvates kajastatakse metsandussektoris kohta nii positiivseid kui ka negatiivseid uudiseid. Kümnendik küsitletutest tajub neid uudiseid enamasti headena, aga neljandik üldjuhul halvana (see võib olla seotud üldise majanduslangusega). 2008.–2010. aastate uuringud näitavad metsandusinfo leviku kahte tendentsi. Järjepidevalt on suurenenud nende inimeste hulk, kelle jaoks on metsandusteavet lihtne leida, kuid paraku on üha rohkem ka neid, kelle meelest ei ole metsandusinfot küllaldaselt. 35% vastanutest, ennekõike nooremad kõrgharidusega eestlased, on ise otsinud teavet. Enamik infootsijaid (91%) on hankinud teavet internetist, enamjaolt (77%) on info ka leitud (2009. aastal arvas nõnda 69%). Metsandust käsitlevatest kodulehtedest on enim (69%) kasutatud RMK kodulehte. Teeb rõõmu, et teabe hankimine internetist on üha levinum ja hõlpsam. Võrreldes mulluse uuringuga vahetasid üldises pingereas kohad internet ja televisioon. Internetti eelistab 44% vastanutest, televisiooni 38%. Samamoodi kui 2009. aastal ilmnes, et need, kes ise infot ei otsi, eelistavad telesaateid, kuid teiste arvates on parem variant „luua internetis ühtne metsandusalane infoportaal”. Täismahus leiab uuringu Eesti metsaseltsi kodulehelt www.metsaselts.ee.



Pille Rõivas, Eesti metsaseltsi metsanduse kommunikatsioonijuht

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: