Eesti Looduse fotovõistlus
4/2010



artiklid
Metsanduse uus arengukava valmimas

Peagi saab valmis metsanduse arengukava aastateks 2011–2020. Artikkel annab ülevaate arengukava koostamisest ja põhimõtetest.

Milline on olnud kodumaise metsanduse areng viimasel aastakümnel?
Metsanduse arengukava koostamine on vastutusrikas tegevus. Selle koostamine on ette nähtud säästva arengu seaduse järgi, et kavandada tasakaalustatud arengut. Ühtlasi on seda dokumenti pidanud oluliseks ka metsaseaduse koostajad. Arengukava koostamisest saavad osa võtta nii asjaomased huvirühmad kui ka kõik kodanikud avalikustamise kaudu. Arengukava eesmärk on metsanduse põhjalik analüüs ja tulevikuplaanide tegemine; eesmärkide nimel kavandatakse ka olulisemad tegevused.

Praegust arengukava on aidanud koostada
eelmise kümnendi kogemused.
Võtame lühidalt kokku viimase kümne aasta olulisemad muudatused.
1. Metsatööstus on jõudsalt edenenud.
Arenenud on puidutöötlemine, rajatud on
haavapuitmassi tehas, üha rohkem toodetakse
suurema lisandväärtusega tooteid,
nende osakaal on kasvanud (Eesti
on muutunud ümarpuitu eksportivast riigist
ümarpuitu importivaks riigiks), järjest
rohkem kasutatakse oskusteavet, on
viidud ellu metsandust ja puidutarvitust
propageerivad programmid „Puuinfo” ja
„Tee metsa”.
2. Eesti metsandusadministratsiooni
on tugevdatud ja muudetud kompaktsemaks.
Oluliselt on paranenud ülevaade
metsade seisundist, olemist ja
kasutamisest (korrakindlad statistilised
metsainventuurid); haldusala asutused saavad efektiivselt kasutada metsainventeerimise
tulemusi ja andmeid metsamajandustegevuste
kohta (arendatud on
metsaressursi arvestuse riiklikku registrit
ning loodud säästva metsanduse seire
infosüsteem); tõhustunud on keskkonnajärelevalve
metsades (ebaseaduslikke
metsaraieid ja muid rikkumisi on tunduvalt
vähem), paranenud on ülevaade
metsade uuenemisest (metsauuendusalade
inventuurid) ja seisundist (jätkuvad
metsaseireuuringud).
3. Tõhustunud on ka metsade kaitse.
Kaitstavate metsaalade pindala on suurenenud,
on tehtud vääriselupaikade inventuur
(riigimetsamaal paiknevad VEP-d
on kaitstud keskkonnaministri määrusega,
erametsades on lepingute alusel kaitse all ligi 500 hektarit vääriselupaiku
vabatahtlikkuse printsiibi alusel), metsaseaduses
on sätestatud looduväärtuste
kaitsemeetmed tulundusmetsades.
4. On edenenud metsakasvatusmeetmete
väljatöötamine ja rakendamine.
Aina rohkem toodetakse kvaliteetset paljundusmaterjali
(on tehtud investeeringuid
taimekasvatusse, hoitakse seemnevaru),
tõhustatud on tööd metsaselektsiooni
objektidega (valikseemnepuistud,
geenireservimetsad, seemlad); on loodud
investeeringutoetused metsauuendustööde
ja noore metsa hooldamise jaoks.
5. Suurenenud on erametsanduse toetus.
Välja on arendatud erametsanduse
nõustamissüsteem, rakendunud on metsandustoetused
SA Erametsakeskuse ja
PRIA kaudu (toetatakse nii metsatöid kui
ka ühistegevust ja nõustamist).
Globaalne arenG metsanduses
ÜRO põllumajandus
ja toiduorganisatsiooni
koostatud globaalse metsavaru
hindamise ülevaade (FRA 2010) annab
hea pildi sellest, kuidas on arenenud
maailma metsad ja metsandus. Metsad
katavad 31% planeedi maismaast.
Viimase viie aasta jooksul on pidurdunud
metsade pindala vähenemine, ennekõike
seepärast, et Aasia riikides on alasid
jõudsalt metsastatud ja rajatud istandikke.
Endiselt suureneb Euroopa metsade
pindala, kuid kasvutempo on aeglustunud.
Biomassina on maailma metsades
seotud 289 gigatonni (Gt) süsinikku.
Jätkusuutlik majandamine, uuendamine
ja metsastamine aitavad hoida või suurendada
seotud süsiniku kogust, kuid
metsamaa pindala jätkuva vähenemise
tõttu kahaneb süsinikuvaru.
Üha enam metsi võetakse kaitse
alla elurikkuse kaitse eesmärgil.
Rahvuspargid, loodusreservaadid või
muud kaitsealad hõlmavad enamikus
regioonides üle 10% kogu metsamaa
pinnast. Ühtlasi on paljud metsad olulised
pinnase ja vee kaitses. Metsad,
mille siht on toota puitu ja pakkuda
muid majandushüvesid, hõlmavad alla
kolmandiku kogu metsade pindalast.
Metsi kasutatakse järjest mitmekülgsemalt,
seetõttu kahaneb vaid majandusliku
otstarbega metsade pindala ka
edaspidi. Metsade majandamise ja kaitse
kaudu saab tööd üle 10 miljoni inimese,
kaudselt teenitakse nõnda elatist veel
mitu korda rohkem. Tublisti on lisandunud
riike, kes on vastu võtnud metsapoliitika
põhimõtted (neid riike on kokku
143). Ligikaudu 75% maailma metsade
kohta on koostatud riiklikud metsanduse
arengukavad.

Euroopa mEtsandusE EEsmärgid
Metsanduse arengukava on oma olemuselt
riiklik metsandusprogramm. Euroopa
suunab kõnealust valdkonda metsanduse
tegevuskava (2006) kaudu, mille aluseks
on järgmised põhimõtted: riiklikud
metsaprogrammid on sobiv raamistik, et
täita asjaomaseid rahvusvahelisi kohustusi;
metsapoliitikat kujundades tuleb
üha enam arvesse võtta ülemaailmseid
ja mitut valdkonda hõlmavaid probleeme
ning selleks on vaja suuremat ühtsust
ja paremat kooskõlastamist; vajadus
parandada Euroopa Liidu metsandussektori
konkurentsivõimet ja soodustada
Euroopa Liidu metsade head majandamist;
subsidiaarsuse põhimõte.
Euroopa Liidu metsanduse tegevuskava
on kantud arusaamast, et metsi
kasutatakse ühiskonna jaoks. Eesti uue
metsanduse arengukava eesmärgid on
kooskõlas EL asjaomase tegevuskava põhisihtidega.
Need on järgmised: tagada
pikaajaline konkurentsivõime, parandada
ja kaitsta keskkonda, parandada elukvaliteeti,
soodustada kooskõlastamist ja
teabevahetust.
Üldtunnustatud jätkusuutlikkusE dEfinitsiooni
Ei olE loodud
Rahvusvahelisel tasandil on kokku lepitud
hulk määratlusi, mis kirjeldavad
metsanduse jätkusuutlikkust. Kui aastakümnete
eest tõlgendati säästva metsamajanduse
olemust ennekõike puidu
kasvatamise ja puiduvaru mahu säilimise
seisukohast, siis praegu sisaldab jätkusuutlikkuse
mõiste nii majanduslikku,
ökoloogilist, sotsiaalset kui ka kultuurilist
mõõdet.
Seni, kuni ei ole head jätkusuutlikkuse
definitsiooni, ei saa seda ka piisavalt hästi
analüüsida. Praegu on tarvitusel küll väga
palju jätkusuutlikkuse hindamise meetodeid
ja mudeleid, kuid ainuõiget metoodikat
pole. Praktikas ongi seega mõistlik
hinnata metsanduse eri aspekte eraldi ning
kui tuleb ette probleeme, siis nendega tegelda
ning võtta kasutusele meetmeid.
Üksikute näitajate muutused annavad
märku, et tuleks rakendada abinõusid.
Oluline on teha otsuseid tavapärasest
raamatupidamise arvestusperioodist
(üks aasta) pikema aja kohta. Näiteks
raiemahtu ja juurdekasvu võrreldes ei
ole mõistlik absolutiseerida ühe kalendriaasta
tulemust ja teha selle põhjal lõplikke
järeldusi. Hinnanguid andes tuleb
jälgida seda, mis on toimunud enne ja
mis toimub pärast vaatlusalust aastat.
Analüüsitud näitajatele ja nende dünaamikale
tuginedes võib öelda, et tõenäoliselt
suudetakse Eestis tagada metsamajanduse
ökoloogiline jätkusuutlikkus
ning hoida metsaökosüsteemide stabiilsust.
Lootust on tagada ka majanduslik
jätkusuutlikkus, kuid üksnes aktiivse ja
eduka majanduspoliitika abil, teavitades
ja koolitades metsaomanikke, kasutades
finantsmajanduslikke ja traditsioonilisi
seadusandlikke vahendeid. Vahendite
rakendamisel tuleb kindlasti arvestada
aga metsamajanduse kui tegevusala spetsiifikat
[1].
mida on andnud arEngukava raamEs tEhtud
uuringud?
Maailmamajanduses ja Eesti ühiskonnas
toimuvad muutused, millele Eesti metsandus
peab reageerima. Maailmamajandus
globaliseerub, metsatööstusvõimsused
koonduvad tarbijate lähedusse (Hiina,
India) või sinna, kus on odavam tooraine
(Lõuna-Ameerika, Kagu-Aasia).
Mehaanilise metsatööstuse toodangu
nõudlus on püsinud Eesti sihtturgudel
umbes niisama suurena. Tootmise asukoha
otsustab tootjate konkurentsivõime.
Põhjamaade ekspertide arvates on siin
eelised Venemaa ja Ida-Euroopa tootjatel.
Tänu üldisele nõudlusele peaksid
Eesti puidutöötlejad suutma oma tegevusmahtu
hoida. Senisest veelgi olulisemaks
muutuvad sisemaised tegurid,
nagu tooraine pakkumine, tööjõukulude
muutus ja üldine majanduskeskkond.
Metsandusliku majandustegevuse otsuseid
teevad ennekõike metsaomanikud ja metsandusettevõtted, lähtudes oma
huvist ning võimalustest. Avalik sektor
saab luua neile sobiva tegutsemiskeskkonna
ning suunata otsuseid, et need
vastaksid ka ühiskonna kui terviku huvidele.
Eesti metsanduse tulevik oleneb
teadmistest ja oskustest, seetõttu on eriti
võtmevaldkondades vajalikud uurimis- ja
arendustöö. Uuringud aitavad teha otsuseid,
arendustöö aga edendada ettevõtete
tootmistegevust. Nii metsamajanduses
kui ka puidutöötlemises ei ole enam
määrav töötajate arv, vaid nende kvalifikatsioon.
Õppeasutuste ja ettevõtete
koostöö peavad tagama oskused ja pädevuse,
et tulemuslikult töötada [2].
Ülevaade Eesti metsavarudest toob
välja alljärgnevad seaduspärasused:
1. Suurenenud on kuni 20-aastaste
noorendike, eelkõige lehtpuistute pindala.
Sajandivahetuse suured raielangid
on metsastunud, osa noorendikke on lisandunud
ka põllumajandusmaade metsastumise
tõttu. Kuna valdavalt toimub
uuenemine lehtpuuliikidega, on lehtpuunoorendikke
okaspuunoorendikest
enam.
2. Suurenenud on üle 60–80 aasta
vanuste puistute osakaal, seega metsad vananevad.
3. Vähenenud on 21–40-aastaste noorte
metsade pindala. Eelkõige on selle
põhjus äärmiselt väikese intensiivsusega
metsamajandus 1960.–1980. aastatel.
Raiuti vähe ja noori metsi ei tekkinud,
edenes põllumajandus ja põllumajandusmaa
metsastumine vähenes oluliselt.
4. Kahanenud on metsata metsamaa
osakaal, eriti okaspuu osas. Vanad langid
on metsastunud (metsastatud), uusi lisandub
vähe, sest raiemaht on tunduvalt
väiksem [1].
Metsanduse arengukava koostamise
aluseks on ka paljud teised analüüsid,
uurimistööd ja eksperdihinnangud; otseselt
kava koostamise raames tellitud
uuringutest saab ülevaate keskkonnaministeeriumi
kodulehelt.
Metsanduse arengukava alused
Mis on üldse metsandus? Oleme metsandust
mõistnud erinevalt ning sageli
puudub selge arusaam selle sisust.
Seetõttu määratleti juba arengukava
koostamise lähteülesandes metsanduse
mõiste. Metsandus on metsamajandust
ja metsatööstust hõlmav majandusharu,
mille all mõistetakse metsade kasvatamist,
kasutamist, kaitset, puidu transporti
ja -töötlemist ning neid toetavaid
metsanduslikku haridust, metsateadust
ja kommunikatsiooni.
Arengukava koostamist suunavas komisjonis
lepiti kokku peamistes eesmärkides.
Arengukava põhieesmärk on tagada
metsade tootlikkus ja elujõulisus ning
mitmekesine ja tõhus kasutamine. Selle
sihi saavutamiseks on olulised järgmised
võtted.
1. Pikas perspektiivis kasutatakse puitu
kui taastuvat loodusvara puidutööstuses
ning energeetikas juurdekasvu ulatuses.
2. Et hoida metsade tootlikkust, tehakse
metsauuendustöid vähemalt poolel
uuendusraiealadest.
3. Et hoida ohustatud ja Eestile omaste
liikide populatsioonide head seisundit,
võetakse kaitse alla vähemalt 10% metsamaa
pindalast; oluline on tagada rangelt
kaitstavate metsade suurem osakaal.
Selleks et tagada metsamajanduse elujõulisus,
tuleb metsavarusid kasutada
jätkusuutlikult. Selle põhikriteerium on
pikas perspektiivis kasutada metsavarusid
võimalikult ühtlaselt juurdekasvu
ulatuses. Eestis on eesmärk kasutada
12–15 mln. m3 metsamaterjali aastas.
Metsade kasutus juurdekasvu piires
tagab ühiskonna jaoks pideva tulu ja
mets on seejuures võimeline pakkuma
majanduslikke, sotsiaalseid, keskkonna-
ning kultuurihüvesid. Püsiva puiduvoo tagamiseks on tähtis metsi aktiivselt majandada,
see hõlmab uuendamist, kasvatamist,
kasutamist ja kaitset.
eraMetsandus suureMa tähelepanu alla
Eestis on erametsade osakaal maailma
kontekstis tavapäratult suur. Maailma
metsadest on vaid 20% eraomandis,
Eestis on see protsent kaks korda suurem.
Kui riigimetsade majandamisel
on pikaajalised traditsioonid ja sihid
selged, siis paljudel erametsaomanikel
tavad ja oskused veel puuduvad.
Seetõttu arvestab arengukava varasemast
rohkem erametsaomanike ettepanekute
ja huvidega.
Erametsaomanikke ei tuleks suunata
mitte sunnimehhanismide kaudu, vaid
tekitades neis kindlustunde ning motiveerides.
Vähendada tuleb väikeomanike
hirmu eksida mõne seadusesätte
vastu lihtsalt teadmatusest. Näiteks ei
pea omanikud arengukava kohaselt kuni
viiehektarise metsa omatarbeliste raiete
puhul määrama raieliiki ega teavitama
sellest keskkonnaametit.
Arengukava näeb metsaomanikele ette
hulganisti toetusi. Toetatakse metsade
inventeerimist ja metsamajanduskavade koostamist, metsade uuendamist ja metsakultuuride
hooldamist ning kuivendus-
ja teedevõrgu korrashoidu. Samuti
antakse rahalist abi nõustamise ja ühistutegevuse
jaoks. Riiklikud toetused on
selleks, et motiveerida metsaomanikku
tegema pikaajalisi investeeringuid ja
alustada ettevõtlusega. Arengukava seab
eesmärgiks suurendada oluliselt metsaühistutesse
kuuluvate metsaomanike
hulka ja metsaühistute kaudu müüdud
puidu mahtu.
kas ja kuidas Mõjutada Metsavarude kasutust?
Viimase 15 aasta suurim metsakasutuse
mõjutaja on olnud maareform ja eraomandi
teke. Kuna enamjagu küpseid
metsi tagastati võrdlemisi lühikese aja
vältel, on mõistetav, et erametsaomanikud
kasutasid metsavarusid jõudsamalt
sajandivahetuse algusaastatel. Ressursi
tarvituselevõtmise eeldus on nõudlus
selle järele. Eesti Vabariik ei ole püstitanud
eesmärki olla määrav nõudluse tekitaja
turul, samas on siiski jõuliselt sekkutud,
piirates ressursi kasutuselevõttu.
Arengukava koostades oldi seisukohal,
et ka edaspidi peaks riigil olema võimalus pidurdada metsavarude ülemäärast
ja pikas perspektiivis jätkusuutlikku taset
ületavat kasutust. Selleks esitab keskkonnaministeerium
vabariigi valitsusele
ülevaated eelneva kümneaastase perioodi
metsaressursi kasutamisest, vajaduse
korral koos ettepanekutega, kuidas
varude kasutuse mahtu suurendada või
vähendada. Seaduses sätestatud piiranguid
muudetakse senisest paindlikumalt
metsakasutuse eesmärkide saavutamise
alusel. Kui riik tõepoolest otsustab metsaressursi
tarvitust piirata, siis peab see
olema paindlik, põhjendatud ning tuginema
pika perioodi vaatlusandmetele.
Kliimamuutused ja mets
Metsadel on oluline osa süsinikuringes:
elutegevuse käigus eemaldavad nad atmosfäärist
süsinikdioksiidi, akumuleerivad
suurema osa süsinikust puutüvedes
ning toimivad seeläbi kui CO2 sidujad.
Kliimamuutuste leevendamise seisukohalt
on metsa ja metsanduse toime kõige
tõhusam siis, kui metsal on pidevalt suur
juurdekasv ning saadavat puitu kasutatakse
kui taastuvat toorainet ja taastuvenergia
allikat rohkem CO2 tekitavate
toodete ja energiaallikate asemel.
Kliimamuutuste mõju Eesti metsadele
ja metsamajandusvõtetele ei ole
põhjalikult uuritud. Nende muutuste tagajärjel
võib muutuda liikide loodusliku
vaheldumise suund. Sel juhul peab
metsandus oma tegevust korrigeerima.
Uuendusraiete vanus leitakse ja raieid
kavandatakse põhiliselt puistute kasvukäigu
ennustuste järgi, seejuures tuleb
arvesse võtta võimalikke kasvukäigu ja
kahjustuste dünaamika muutusi.
Puidu kasutamine aitab leevendada
kliimamuutusi, kuna puidus talletunud
süsinik eemaldatakse mingiks ajaks süsinikuringlusest.
Süsiniku talletumise
kestus puidutoodetes oleneb toote liigist
ja võib ehitustoodetes ületada pool sajandit.
Puitehitiste elutsükli lõpus saab
puitu (taas)kasutada kütusena, nõnda
ei kaasne olulisi energiakulutusi. Puidu
kasutamine muude materjalide asemel
aitab vähendada fossiilsete kütuste ja
mittetaastuvate loodusvarade tarbimist. Seetõttu tuleks suurema CO2 emissiooniga
toodete ja energiaallikate asemel
rohkem kasutada metsast saadavat puitu
kui taastuvat toorainet ja taastuvenergia
allikat.
metsad ja KesKKonnaKaitse
Metsal on oluline roll elu
ja looduskeskkonna
hoius. Looduse mitmekesisuse
kaitse seisukohalt on olulised rangelt
kaitstavate metsade võrgustik ja selle
puhveralad. Majandusmetsades hoitakse
järgmisse raieringi lamapuitu, säilikpuid
ja püsti seisvaid surnud puid.
Kaitsealade ja kaitsealuste liikide püsielupaikade
puhvertsoonid peavad tagama,
et ei häiritaks sihtkaitsevööndites ja
reservaatides elavaid kaitsealuseid liike.
Keskkonnaseisundi hoiuks saab määrata
metsa kaitsefunktsioone ka planeeringute
kaudu kohaliku omavalitsuse tasandil.
Vee ja pinnase kaitseks on metsaseaduses
sätestatud lisakriteeriumid metsamajanduse
jaoks.
1996. aastal hõlmasid rangelt kaitstavad
metsad ligi 57 220 hektarit,
2010. aastaks on selliste metsade pindala
suurenenud ligi 210 000 hektarini.
Endistviisi on eesmärk saavutada, et
rangelt kaitstavad metsad võtaksid enda
alla vähemalt 10% metsamaa pindalast.
Mitmesuguste kaitsepiirangutega alasid
on Eesti metsades statistilise metsade
inventuuri andmetel 31%. Et säiliksid
Eestile omased metsaliigid, peab rangelt
kaitstav metsamaa olema tüpoloogiliselt
esinduslik.
Looduse mitmekesisuse kaitse on avaliku hüve loomine. Eraomanikul on kohustus
seaduse alusel kehtestatud piiranguid
järgida. Keskkonnateenused on hüved,
mida inimesed saavad keskkonnakasutuse
kaudu. Vaid majanduslikult jätkusuutlik
maaomanik suudab ühiskonnale
keskkonnahüvesid pakkuda. Kui majanduskeskkond
võimaldab metsaomanikul
tegutseda efektiivselt, puudub vajadus
tema majandustegevust toetada.
Kuna taustauuringute järgi on kaitsealade
metsade majandamispiirangud
liiga jäigad, siis on piiranguvööndis
kavas rakendada senisest paindlikumat
väärtuspõhist majandamist võimaldavaid
abinõusid.
Millised on arengukava peaMised sõnuMi d
järgMi seks küMneks aastaks?
Aasta 2011 on rahvusvaheline metsa-
aasta, mille eesmärk on propageerida
jätkusuutlikku metsamajandust.
Metsade kasutamise puhul rõhutatakse
sihti parandada inimeste elukvaliteeti.
Metsanduse arengukava koostamisel
on silmas peetud neidsamu väärtusi,
mida tunnustavad maailma metsandust
suunavad organisatsioonid.
Eesti metsades ja metsandusel on
kõik eeldused pakkuda ühiskonnalemajanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid
ja ökoloogilisi hüvesid. Metsateadlaste
ettepanekute järgi on arengukavas
järgmise kümnendi raiemahuks kavandatud
12–15 miljonit kuupmeetrit aastas.
Nii palju puitu kasvab igal aastal
juurde. Oluliseks peetakse metsamaa
aktiivset uuendamist. Selle mahtu tahetakse
looduslikult uuenevate alade
arvelt tunduvalt suurendada.
Eraomandi kasutamise suunajana
peaks riik erametsaomanikke senisest
rohkem usaldama. Kui riigil on vaja
sekkuda, tuleks otsused teha paindlikult,
lähtudes pikaajalistest vaatlustest.
Arengukava juhtmõte on metsade kui
elu- ja looduskeskkonna, sh. looduslike
protsesside kaitse ja Eestile omaste liikide
elujõuliste populatsioonide hoid.
Et edaspidigi tagada metsamajanduse
ja puidutööstuse kui Eesti majanduse,
keskkonna ja sotsiaalse arengu seisukohalt
olulise sektori konkurentsivõime,
on vältimatu kujundada soodus ettevõtluskeskkond,
luues selleks analoogilised
võimalused kui naaberriikides.
Erametsade majandamist arendatakse
eraalgatusel põhineva jätkusuutliku
ühistulise tugisüsteemi kaudu.
Metsasektori ettevõtete konkurentsivõime
tagab suurema lisandväärtusega
toodete tootmine, uute, teadmispõhiste
ja efektiivsete tehnoloogiate rakendamine
ning tõhus tootearendus ja turundus.
Kogu see tegevus eeldab kvalifitseeritud
tööjõu (spetsialistide) koolitamist
ja täiendusõpet. Metsandusharidus
peab vastama nüüdisaja nõuetele, seda
on võimalik tagada kutseõppeasutuste,
ülikoolide ja metsandussektori ettevõtete
aktiivse koostööga. Endisest olulisem
on elukestev õpe ning täiskasvanute
täiendus- ja ümberõpe. Mõistagi
tuleb soodustada teadustööd ja arendustegevust,
et teadmispõhiste otsuste
abil suurendada metsanduse konkurentsivõimet.
Kuna metsandus on riiklikult tähtis
majandusvaldkond, siis on metsanduse
arengukava valminud koostöös
metsanduse huvirühmade, teadlaste ja
valitsusasutustega. Arengukava kohta
tehakse keskkonnamõjude strateegiline
hindamine. Lõpliku hinnangu metsanduse
arengukavale aastateks 2011–
2020 annab riigikogu.
Allikad
1. Metsanduse jätkusuutlikkuse hindamine. Eesti Maaülikool,
2009.
2. Eesti metsasektori makroökonoomiline analüüs. Eesti
Maaülikool, 2010.



Marku Lamp, keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet