Eesti Looduse fotovõistlus
1/2011



artiklid
Metsa-aasta poliitilised sihid

20. detsembril 2006 kiitis ÜRO peaassamblee heaks resolutsiooni 61/193, millega aasta 2011 kuulutati rahvusvaheliseks metsaaastaks. Millised on metsa-aasta poliitilised ülesanded?

Metsa-aasta eesmärk on edendada teadlikkust metsade säästvast majandamisest ja rõhutada metsade kaitse vajadust
ÜRO otsus kuulutada tänavune aasta metsa-aastaks on igati mõistetav: ligi 31% maismaast on kaetud metsaga, ligi 1,6 miljardi inimese igapäevaelu sõltub metsast, 80%-le maismaa elurikkusest on koduks mets, kuid viimasel kümnendil on maamunalt kadunud keskmiselt 13 miljonit hektarit metsa aastas.

Üksnes rahvusvahelise metsa-aasta väljakuulutamine ei muuda suurt midagi. Poliitikud pööravad tähelepanu eelkõige aktuaalsetele teemadele, nagu üldine majanduskriis, rahutused Põhja-Aafrikas, Hiina ülemvõim turgudel, Somaalia piraatlus, korralised valimised või muu taoline. Ka ÜRO enda maine efektiivse probleemide tõstataja ning lahendajana pole teab mis hea.
Seetõttu tahaks irooniliselt küsida: kes suudab meenutada rahvusvahelise kartuliaasta (2008), ülemaailmse looduslike kiudude aasta (2009) või rahvusvahelise noorteaasta (2010/2011) tähthetki või suuri kordaminekuid? Ka käesolev aasta on ühtaegu ka keemia-aasta ja Aafrika inimeste pärandiaasta. Kõik võitlevad poliitilise tähelepanu eest. Heidame põgusa pilgu sellele, milliseid globaalseid poliitilisi algatusi ja võimalusi tänavune aasta pakub metsandusele kohalikul tasemel.

Globaalsed valikud: kas on midagi valida?
Metsanduse valdkonnas tuleks 2011. aasta rahvusvaheliseks tippsündmuseks pidada ÜRO üheksandat metsandusfoorumit (UNFF-9), mis toimus 24. jaanuarist 4. veebruarini New Yorgis. Idee korraldada kokkutulek, et toetada säästvat metsandust maailmas, sh. tugevdada poliitilist tahet pühenduda metsade kaitsele,sündis ligi kümme aastat tagasi. Nüüdseks on foorumil nii mõnegi huvirühma ja ka riigi silmis pigem hääbuva ürituse kuvand. Umbes 700–800 osavõtjaga metsandusfoorumist on saanud pigem diplomaatia harjutusväljak, kus „vaene lõuna ja rikas põhi” vaidlevad oma rollide üle maailma päästmisel. Sõnavõttude vahele mahub ka arutelusid resolutsioonide üle, mida hääletuse eel lihvitakse. Seekord anti ühtlasi ülevaade sellest, mida on metsa-aastal meediavaldkonnas plaanis. Nimetan siin vaid ühist veebilehte (sisuliselt on tegu visuaalse platvormiga, mille peaksid mõtestama riigid ja organisatsioonid), rahvusvahelist metsafilmide festivali ja Yann Arthus- Bertrandi loodud lühifilmi „Mets”. Kava on kahetsusväärselt kesine, kuid aasta on alles ees.
Mida ootas Euroopa Liit sellelt ürituselt ja mida tegelikult otsustati? Enne metsandusfoorumit kiitis Euroopa Nõukogu heaks seisukoha toetada UNFF-i tegevust põhiliselt säästva metsanduse rahastamise valdkonnas, ennekõike selleks loodud ekspertrühma tegevust. Selgelt on Euroopa eesmärk luua selline finantsmehhanism, mis tagab ka tulemused. See pole päris sama, mida ootavad metsandusega hädas olevad arenguriigid: nende soov on, et finantstoetust ei seotaks konkreetsete kohustustega.
Eelmainitud ekspertrühm on lätlasest esimehe Arvids Ozolsi juhatusel ja üle kahesaja eksperdi osalusel koostanud soovitused, mille keskmes on REDD+ laiem kasutamine säästva metsanduse toetamisel, üleskutse senisest enam kaasata erasektorit metsanduse rahastamisse, vahetada kogemusi innovatiivsete finantseerimisskeemide üle ja pöörata metsapoliitikas enam tähelepanu metsa eri funktsioonide rahastamisele. Riigid võtsid vastu järjekordse deklaratsiooni, milles rõhutasid metsade rolli kliimamuutustega kohanemisel ja vajadust võidelda eeskätt kõrbestumise vastu ning pidurdada eluslooduse mitmekesisuse hävingut. Ei midagi uut.
Järgmisel foorumil, mis peetakse 2013. aastal Istanbulis (UNFF 10), keskendutakse eeskätt metsade majanduslikele väärtustele ning sealt saadavale tulule.
Teise tegevussuunana toon esile valitsustevahelise kliimamuutuste nõukogu (IPCC) tööd. See tegevus ei ole küll otseselt metsapoliitiline, kuid selle tulemused mõjutavad kindlasti meie valikuid laiemalt. Tegemist on rahvusvaheliszelt tunnustatud ekspertide (2010. aastal valiti ligi 3000 tippeksperdist välja 831) koostööga, mille eesmärk on analüüsida kliimamuutuste põhjusi, prognoosida muutusi ja teha ettepanekuid probleemide leevendamiseks. Aastal 2013 peaks valmima nende viies kliimamuutuste aruanne. Meenutan, et IPCC eelmise aruande põhjal tellis EK põllumajandusdirektoraat uuringu kliimamuutuste mõjust Euroopa metsadele. Selle järgi kiireneb meie regioonis metsa kasv, suureneb laialehiste puude osakaal, sagenevad tuule- ja lumekahjustused ning suurenevad putukkahjurite populatsioonid. Metsade majandamine muutub tehnoloogiliselt raskemaks. Boreaalses piirkonnas on soovitatud muuta hooldusraiete praktikat ning suurendada raiete sagedust.
UNFF-ist väiksema haardega, regionaalsem ja seega meile lähedasem tasand on üleeuroopalised metsandusministrite nõupidamised (tuntud lühendina MCPFE), mida on korraldatud aastast 1990. Tänavu 14.–16. juunil peetakse Oslos ministrite tasemel konverents, mis peaks andma oma panuse rahvusvahelise metsa-aasta tähistamisse. Osalevatelt riikidelt oodatakse Euroopa metsanduse arengukava ja kaitse eesmärkide heakskiitmist ning tahet alustada läbirääkimisi, et sõlmida seaduslikult siduv kokkuleppe säästva metsanduse kohta Euroopas (samalaadne konventsiooniga). Need nõupidamised on omamoodi vastukäik Euroopa Komisjoni püüdlustele sõnastada säästva metsanduse kriteeriumeid mitmesugustes strateegiates ja normatiivaktides (kohati väga kitsalt ja ebaõnnestunult).

Euroopa uued poliitilised algatused
2011. aastal on Euroopa Komisjon avalikustanud juba mitu poliitilist algatust säästliku arengu toetuseks. Need loovad kindlasti võimalusi ka metsandussektorile. Esimesena mainiksin 26. jaanuaril avalikustatud tegevuskava ressursisäästliku Euroopa heaks. Selle eesmärk on toetada loodusvarade säästlikku kasutust ning taotleda ressursihoidlikku majanduskasvu, mis ei suurendaks süsinikusisaldust. Strateegia rõhutab põhiprintsiibina varude säästlikku tarbimist kui muu poliitika kavandamise alust, olgu siis energia, kliimamuutuste, tööstuse, põllumajanduse või elurikkuse kaitse vallas. Nende valdkondade areng on kindlasti oluline ka metsandussektorile.
Teisena tuleb vaadelda Euroopa Komisjoni 27. jaanuari otsust kestlikku kasvu toetava regionaalpoliitika kohta, mis sisuliselt on osa Euroopa tegevuskavast aastani 2020. Selle strateegia „esimene sammas” näeb ette rohkem investeerida hoonete energiatõhususse, taastuvenergiasse ja puhtasse transporti. Samuti on prioriteediks ökosüsteemi teenused, täpsemalt „rohelise taristu” (metsad, jõed, rannikualad, ökokoridorid jm. looduslikud või poollooduslikud objektid kui ökosüsteemi teenuste osutamise põhielemendid) arendamine ja ökoinnovatsioon. Selle toetamiseks kutsub komisjon valitsusasutusi sõlmima rohelise taristu ettevõtjatega partnerluslepinguid ja toetama investeeringuid ökoinnovatsiooni.
Tegevuskava „teine sammas” on investeerida paremini. Siin mängivad oma rolli keskkonnahoidlikud riigihanked. Regionaalseid investeeringuprojekte tuleks hinnata selle põhjal, kuivõrd nad aitavad piirata kliimamuutusi ja ressursse tõhusamalt kasutada. Euroopa Komisjon kutsub üles panustama juba praegu uue põlvkonna toetusprogrammide ettevalmistamisse. Kuigi metsandust pole eraldi mainitud, sobib see strateegia metsandusele väga hästi: tegemist on ju regionaalarengu seisukohast olulise sektoriga, millel on suur potentsiaal edendada ökoinnovatsiooni ja „rohelist taristut”. Oluline on, et ka metsasektor ise teadvustaks seda vaatenurka poliitilistele otsustajatele.
Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitika reform (nn. CAP 2013+) ei käsitle metsanduse rolli piisavalt suurena. Kuigi EL-is on metsasuse osakaal 40%, on maaelu arengu praeguse rahastuse järgi metsandusele eraldatud umbkaudu 1%. Euroopa Komisjoni 18. novembril avaldatud teavituses edasise reformi kohta on olukorda käsitletud üldjoontes samamoodi. Euroopa metsandusorganisatsioonid on sellele reageerinud ühispöördumisega, milles kutsuvad üles valitsusi ja Euroopa Komisjoni tunnustama metsanduse laiemat rolli maaelu arengus ja rohelises majanduses ning määrama kindlaks metsanduse sihid ühises põllumajanduspoliitikas.
Mainimist väärib ka möödunud aasta lõpul alalisele metsanduskomiteele (SFC) esitatud töörühma raport puidutoodete riigihangete kohta. Selle raporti järgi on kaheksal EL liikmesriigil välja töötatud eraldi juhised puidutoodete hangete kohta. Arvestades ühtset majandusruumi, on vaja need reeglid kooskõlastada. Eksperdid on leidnud, et mõned kriteeriumid ei ole objektiivsed ja võivad olla lausa diskrimineerivad.
Liikmesriike ja Euroopa Komisjoni kutsutakse raportis üles ühiselt kriteeriume üle vaatama ja kohaldama säästlikkuse põhimõtteid ka teiste normatiivaktide puhul. Ka seda toimimisviisi võiks metsasektor jäljendada, näiteks aruteludes, kuidas peaks avalik sektor juurutama rohelisi riigihankeid ja oma valikutes eelistama keskkonnasäästlikke puidutooteid. Võib eeldada, et selle mõtteviisi kandepind lähiaastatel üha laieneb.
Sel aastal peaks lõpule jõudma Euroopa metsanduse kommunikatsioonistrateegia koostamine. Kahju, et see on metsa-aastat silmas pidades natuke hilinenud. Strateegia eelnõu esitatakse aruteluks 14.–16. aprillil Budapestis peetaval metsanduse kommunikatsiooniekspertide koosolekul.

Eestil on uus metsandusstrateegia
Mullu 16. detsembril kiitis vabariigi valitsus heaks Eesti metsanduse arengukava aastani 2020. Tänavu 5. veebruaril kiitis selle arengukava 49 poolthäälega heaks ka riigikogu. Istungi kokkuvõttest võib lugeda: „Arengukava näeb ette perspektiivse raiemahu olulise suurenemise. Rohke metsaressursi kasutamise ja töökohtade loomise seisukohast oleks otstarbekaim raiemaht 22 miljonit m3 aastas, samas kui tasakaalustatud arengu seisukohast peetakse parimaks stsenaariumiks 12–15 miljonit m3 aastas, mis on ligikaudu poole suurem kui 2009. aasta raiemaht. Algataja hinnangul aitab raiemahu suurendamine luua juurde töökohti nii metsamajanduse, transpordi kui ka metsatööstuse valdkondades. Arengukava näeb ette ka rangelt kaitstava metsamaa osakaalu tõstmise 10% metsamaa pindalast ja täiendavate loodusväärtuste kaitse meetmed uuendusraiete läbiviimisel. Otsuse vastu hääletas 6 Riigikogu liiget.”
Loomulikult kajastab kokkuvõte vaid kõige aktuaalsemaid aruteluteemasid. Mõned teised põhimõttelised küsimused, näiteks kuidas edendada sektori innovatsiooni ja kuidas paremini kohaneda kliimamuutustega, on praegu jäänud eelkõige ekspertide pärusmaaks. Nüüd oleks vaja teha tõhusat teavitustööd arengukavas kavandatud tegevuse kohta, samuti tuleks jätkata arengukava ellu viivate organisatsioonide tegevuse koordineerimist ning järelevalvet selle täitmise üle.
Tuleb tunnistada, et nii mõnegi arengukava punkti peaks täpsemalt mõtestama ja vajaduse korral kooskõlastama teiste uuenevate strateegiatega. Ühtlasi tuleb kokku leppida konkreetse aasta tegevuskavas (nt. samamoodi nagu EL metsanduse tegevuskava puhul). Tegemist on ju sektoriga, millega on seotud ligi pool meie maakasutusest ja mille ekspordimaht hõlmas eelmisel aastal 16% koguekspordist ja mis andis väliskaubanduse bilanssi 592 miljonit eurot tuluna.
Metsa-aasta tähistamine Eestis väärib kindlasti tähelepanu. Avaüritus 23. jaanuaril Estonia kontserdisaalis oli suurejooneline. Peakorraldaja RMK väärib tunnustust. Hulk üritusi, mis kogu aasta jooksul korraldatakse, peaksid aitama luua suurepärase aluse metsasõnumi edastamiseks (jälgi ürituste kava www. metsainfo.ee). Eesti metsaseltsi korraldatav traditsiooniline metsanädal (2.–8. mail) ja Haapsalule metsapealinna tiitli andmine pälvivad mõistagi meedia tähelepanu. Otstarbekas oleks sel aastal laiemalt teadvustada uue arengukava aluseid ja kummutada endistviisi levivaid müüte. Ainult siis omandab metsaaasta laiema kandepinna ega ole pelgalt üks resolutsioon ÜRO dokumentide kaustas.

Allikad
1. www.un.org/forest
2. www.forestfilmfestival.org
3. Impacts of Climate Change on European Forests and Options for Adaptation”, 2008.
4. http://ec.europa.eu/resource-efficient-europe/pdf/resource_ efficient_europe_en.pdf
5. http://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docoffic/ official/communic/sustainable/comm2011_17_et.pdf
6. http://www.riigikogu.ee/index.php?id=67175



Erik Kosenkranius, erametsaomanik

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet