4/2011

artiklid
Vaagides optimaalset lageraielangi pindala

Milliseid järeldusi võib teha teadlaste rühma uuringust „Metsade majandamisel eraldisepõhise langi pindala rakendamise mõjude analüüs”?

Eesmärk: selgitada senisest suuremate raiesmike mõju metsamajandusele ja metsa elurikkuselee
2011. aasta algul valmis Eesti maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudis keskkonnaministeeriumi tellimusel uurimus eraldisepõhise langi pindala rakendamise võimalustest ja võimalikust mõjust. Mõiste „eraldisepõhine” all mõeldakse lageraielanki, mille piirid langevad kokku eraldise või (juhul kui lank hõlmab mitut eraldist) eraldiste piiridega. Kokku pandi materjal, mis sisaldas GIS-analüüsi potentsiaalsete lankide pindala ja paiknemise kohta ning eraldisepõhise langi pindala rakendamise majanduslikku ja ökoloogiliste riskitegurite analüüsi. Töörühma eesmärk oli selgitada senisest suuremate raiesmike mõju metsade uuenemisele ja uuendamisele, metsade elurikkusele ning metsamajandamise tulususele.

Et vähendada lageraiete negatiivset mõju, on viimasel poolsajandil rakendatud järjest karmimaid piiranguid lageraielankide suurusele, lähtudes ennekõike metsade uuendamise edukusest. Alates 1990. aastatest on väikseid raiesmikke peetud põhiteguriks, mis tagab metsade mitmekesisuse ja elurikkuse säilimise. Eesmärgiks seati, et suured metsalaamad koosneksid väikestest, kõrvuti asuvatest eri vanuse ja koosseisuga puistutest. Samas on lageraielankidele esitatavad piirangud tinginud metsade liigse killustumise, seda nii puidutootmise kui ka elupaiga väärtuse seisukohast nende liikide jaoks, kes vajavad suuremaid ühtlase struktuuriga metsaalasid.
Seetõttu on tekkinud vajadus täiendada seni kehtinud kontseptsiooni lageraiete piirangute kohta ja see osaliselt ümber hinnata. Uuringus esitati seisukohad ja soovitused, mille alusel saab metsaseadust ja metsa majandamise eeskirja edaspidi muuta ja täiendada.

GIS-analüüs potentsiaalsete lankide pindalade ja paiknemise kohta
Praegu on metsades raielankide kavandamisel üheks piiranguks langi maksimumpindala. Metsaseaduse järgi võib langi suurim pindala olla kaks, kolm, viis ja seitse hektarit, olenevalt metsakasvukohatüübist või ala iseloomust. Teine piirang on minimaalne liitumisaeg.
Metsaregistrisse kogutud takseer- ja ruumiandmete põhjal uuriti, milliseks kujuneb majandamispiiranguteta metsades uuendusraielankide pindala ja paigutus, kui pindalapiirangut ei kasutata ning arvestatakse ainult liitumisajaga.
Imitatsioonkatse näitas, et järgmise kahekümne aasta jooksul ei ole olulisi erinevusi iga-aastaste raiealade suuruses ega arvus. Raieala suuruse määrab eraldise keskmine suurus, mis pindalapiirangu kaotamisel kasvaks. Seetõttu tekib järgmisel raieringil arvatavasti rohkem suuremaid eraldisi ning ka raiealade keskmine pindala suureneb veidi. Joonised 1 ja 2 kirjeldavad imitatsioonil saadud raiealade kogupindala ja arvu suurusklasside kaupa aastatel 2010–2029.
GIS imitatsioon näitas, et järgmise kahekümne aasta jooksul küpsuse saavutavatest eraldistest on 0,64% lehtpuupuistutest suuremad kui 7 ha ja 2,36% okaspuupuistutest suuremad kui 5 ha. Näiteks 2011. aastal küpsuse saavutanud lehtpuupuistutest on 21 eraldist kogupindalaga 213 ha suuremad kui 7 ha ja 98 okaspuupuistut kogupindalaga 742 ha suuremad kui 5 ha. Nende puistute kogupindala, mida ei ole võimalik seadusega lubatud minimaalse raievanuse ajal raiuda, on umbes 300 ha: 66 ha lehtpuupuistuid ja 252 ha okaspuupuistuid. Praeguse metsamajanduse praktika jaoks harjumuspäratuid suuri uuendusraiealasid tekkis üksikuid. Suhteliselt harvade üle 10 ha suuruste raiealade korral suureneb nii keskmise eraldise pindala kui ka raieala eraldiste hulga varieeruvus aastati.
Metsaregistri andmetest selgus, et üldiselt suureneb eraldise keskmine pindala koos küpsusaastaga: nooremad eraldised on vanematest suuremad (joonis 3). Kuna katseperioodi ajale jääb kaks klassikalist kümneaastase tsükliga metsakorraldusperioodi, siis pole teada, kas edaspidi eraldised takseeritakse väiksemana (diferentseeritakse senisest rohkem) või suuremana (samalaadseid puistuid pigem liidetakse). Seega võib seaduste ja metsakorraldustava muutumine kujundada praegusega võrreldes hoopis teistsuguse suurusega eraldised.

Eraldisepõhise langi kasutamise majanduslik analüüs
Majandusanalüüsil arvestati piirangutega seotud kahe näitajaga: pikenenud raievanuse tõttu saamata jääv tulu ning metsavarumiskulude suurenemine, kui eraldist ei saa ühe võttega raiuda.
Et saavutada metsamaa parim tootlikkus, tuleks puistu raiuda vanuses, kus tema majandamisest tekkiv pikaajaline keskmine puhastulu (eurot hektari kohta aastas) saavutab maksimaalse väärtuse või prognoositud hinna või kasumi tõus selle langustendentsi ajal on väiksem kui antud tingimustele vastava vanuse põhjal maksimaalse keskmise juurdekasvu järgi valitud norm.
Andmaks hinnangut metsamaa tootlikkuse kasutamisele, loodi statistilise metsainventeerimise (SMI) 2008 29aasta andmete põhjal hüpoteetiline puistu koosseisuga 30,7Mä 23,7Ku 22,3Ks 7,6Hb 7,0Lv 4,9Lm 1,1Sa 1,0Re 1,7 Teised. Tootlikkuse rahalise väärtuse hindamiseks arvutati eri vanusega puistu pikaajaline keskmine tulu aastate kaupa. Suhteliselt stabiilse suure keskmise tuluga periood kestab umbes 20 aastat. Mudelpuistu pikaajalise majandamise maksimaalne tootlikkus saavutatakse 53 aasta pikkuse raieringiga. Pärast seda on viie aasta jooksul puistute hind alanenud, arvutuste põhjal 38 eurot hektari kohta. Korrutades selle väärtuse 300-ga – nii palju hektareid puistuid tuleb pindalapiirangu tõttu raiuda lubatavast hiljem – selgub, et omanikud kaotavad aastas ligikaudu 11 400 eurot. Metsamajanduse kogukäivet arvestades on see suhteliselt tagasihoidlik summa.
Metsamaalt saadava tulu vähenemisest olulisemaks osutus metsavarumistööde ja taasmetsastamise kulude kasv. Raietööde kulusid analüüsiti RMK 2009/2010 raiehooaja andmete põhjal arvestusega, et ühe eraldisega lageraie keskmine pindala oli 1,5 hektarit. Keskmine raiutav tagavara ühel eraldisel oli 405 tm, keskmine hektaritagavara 270 tm/ha.
Seos raielangi pindala ja raietööde ühikuhinna vahel sisuliselt puudub, korrelatsioonikoefitsient on –0,05.
Metsavarumistööde puhul on olulised masinate ja seadmete transpordi kulud ehk nn. kolimiskulud, metsauuendustööde puhul aga juhtimiskulud ning taimede transpordi kulud, samuti maapinna ettevalmistamisel masinate transpordi kulud. Vestlustes metsavarumisfirma juhtidega selgus, et ühe raieobjekti haldus- ja püsikulud on 10–20%, raielangi keskmiste näitajate põhjal seega 380 kuni 770 eurot eraldise kohta. Selle põhjal arvestati raietööde püsikuludeks 15% kogukulust ehk 585 eurot raielangi kohta.
GIS-analüüs näitas, et 2011. aastal küpsuse saavutanud eraldistest 129 tükki on suuremad kui viis ja seitse hektarit. Arvestuslikult tekib juurde umbes 170 raielanki, mille ülestöötamisega seotud lisakulu on hinnanguliselt ligikaudu 100 000 eurot ja taasmetsastamise lisakulu umbes 17 000 eurot aastas.

Raielangi suuruse mõju elurikkusele ja elupaikadele
Kuigi raiesmikud on väikesed, ei näita praegune maksimaalse raiesmiku pindala tegelikku lageda ala suurust. Praeguste nõuete järgi arvestatakse raiesmiku vanust (kestust) ainult uuenemise järgi ning eriti viljakates kasvukohtades peetakse uuenenuks juba mõne aasta vanuseid raiesmikke (noorendikke), mille kõrvale võib teha uue raiesmiku. Seega tekib vähemasti elustiku jaoks metsamaastikus tegelikult palju suurem „barjäär” kui raiesmiku maksimaalse suuruse piirangu järgi. Praegusi nõudeid järgides võib suur metsalaam olla erivanuseline noor mets, kus puuduvad elutingimused paljudele liikidele.
Säästvas metsanduses püütakse raied muuta looduslähedasemaks, jäljendades looduslikke häiringuid. Seega võiks ka raiesmikud (vähemasti osas kasvukohatüüpides) olla tunduvalt suuremad. Samas tuleb arvestada, et looduslik tulekahju ei jäta maha ühtlaselt lagedat maastikku, vaid olenevalt topograafiast, niiskusreþiimist ja tuule suunast jääb osa piirkondi tulest puutumata või on mõjutatud ainult vähesel määral. Säilikpuud ja nende rühmad võiksid jäljendada elustiku jaoks selliseid jäänukpuid. Paljud uurimused on leidnud sellele väitele hulganisti positiivseid kinnitusi, maastiku tasemel tehtud töid on siiski vähe.
Lageraie suuruse mõju elustikule võib ilmneda mitmel viisil.
Lühiajaline mõju avaldub peamiselt kolmel viisil: 1) suuremate raiesmike puhul suurenevad eluvõimalused lagedate alade liikide jaoks; 2) häiludes elavatele liikidele sobivad vaid väiksemad raiesmikud; 3) metsaliikide jaoks killustub metsamaastik väiksemateks, (elustiku jaoks) sageli omavahel ühenduseta tükkideks, tekivad eraldusbarjäärid. Eri liikidele on eraldusbarjääriks eri laiusega alad.
Pikaajaline mõju avaldub põhiliselt kahel moel: 1) väikeste raiesmike puhul on kogu maastik ühtlaselt killustunud, puuduvad suuremad üheealised tükid ja seega elupaigad sellist tüüpi alasid vajavatele liikidele; 2) suuremate raiesmike puhul muutub maastik homogeensemaks, seda ilmestavad suuremad metsatükid. Mõju elustikule võib olla positiivne või negatiivne, olenevalt eri vanusega metsade ruumilisest asetusest.

Ruumiline planeerimine
Ruumilise planeerimise siht on jälgida, et elupaigalaigud ei muutuks liiga väikseks (et mahutada antud maastikule iseloomulike indikaatorliikide pesitsuspiirkonda) või elupaigalaikude vaheline maa ei muutuks liiga suureks (nii et isend ei suudaks seda ületada). Eesmärk on liikide säilimine maastiku mastaabis, mitte igas konkreetses puistus.
Ei hakka siin kordama metsakasvatuse algtõdesid ruumilise planeerimise kohta, mis aitaks vältida tormikahjustusi. Kuid kompleksset käsitlust vajame ka selles valdkonnas: tuleks välja töötada raiete ruumilise planeerimise meetodid, mis arvestaksid majandusliku tulukuse, fragmenteerumise suhtes tundliku elustiku elujõulisuse, puistu tuule- ja haiguskindluse jmt. parameetritega.
Kokkuvõtteks võib öelda, et looduslike häiringute jäljendamise põhimõtteid järgides võib raiesmike suurus varieeruda märksa rohkem kui praegu, samas tuleb arvestada kasvukohatüüb 2011mõju. Kuivades männimetsades võivad tulehäiringuid jäljendades olla raiesmikud suuremad, kuusikutes väikesepinnalisi kahjustusi jäljendades väiksemad. Säilikpuude ja elupaigakildude säilitamine raiesmikel aitab suurendada maastiku sidusust elustiku jaoks, kuid meetmete efektiivsus vajab uurimist. Uuringuid raiesmike suuruse mõju kohta Eesti elustikule on väga napilt ja enne kui muuta raiesmike suurust maastiku tasemel, tuleb uurida tundlikemate liikide reageeringut sellele ja selgitada, millised abinõud aitavad seda leevendada.

Eraldisepõhise langi pindalaga seotud riskid
Eraldisepõhise majandamisega seotud üldised riskid tulenevad eeskätt asjaolust, et võrreldes metsaseaduses lubatud lageraielankide suurusega võib suureneda eraldiste pindala, kus tehakse lageraiet. Kolm kõige suuremat riskitegurit on tormirisk, uuenemisrisk ja ajutine soostumine pidevalt või ajuti liigniiskete muldade puhul. See mõjutab omakorda negatiivselt uuenemist.
Et riskitegureid leevendada, peaks kuivendussüsteem raiutavate puistute naabruses olema töökorras vähemalt kaks-kolm aastat enne lageraiet, eriti riigimetsa liigniisketes metsaosades, kui sinna kontsentreeritakse lageraielanke. Raietöödega rikutud kraavid tuleb kindlasti korrastada raietööde järel. Kõik raiesmikud, mille suurus ületab praeguse metsaseadusega lubatud lankide suurused, tuleks kultiveerida. Riigimetsamaadel pole suurte raiesmike kultiveerimine probleem, küll aga erametsades.
Eraldisepõhisele majandamisele tuleks mõelda varem, näiteks kui eraldised on küllalt suured, et elavdada okaspuu-uuenduse kasvu harvendusraie abil ja saada raiesmikule elujõulisi järelkasvugruppe. Eraldisepõhisel majandamisel vähendavad metsaomanike riske eraldise kujuga lageraielangid, kus normsuurusega raielangist ei jää jääkidena välja raiumata vana metsa ribasid ja kiile, mida tormid võiksid kahjustada.
Uuringu autorite arvates tuleks välja töötada eraldisepõhise majandamise reeglid ja anda vastused järgmistele küsimustele:
1) Kas eraldisepõhine majandamine on kohustus või võimalus? – See peaks olema moodus, mis võimaldab leida optimaalse kuju ja suurusega uuenduslangi.
2) Kas majandatakse ühe eraldise kaupa või metsaomaniku soovil mitme eraldise kaupa (eriti juhul, kui eraldised on nende keskmisest suurusest 1,5 ha väiksemad), kui uuendusraie vanus või küpsusdiameetrid seda lubavad?
3) Kas kahe ja enama eraldise kaupa majandades peavad kõik eraldised kuuluma ühte kasvukohatüüpi või mitte?
4) Milline on „koonderaldise” lubatav maksimaalne suurus?
Eraldisepõhine majandamine ei ole universaalne abinõu, mis aitaks vähendada metsanduse kitsaskohti. Arvestada tuleb asjaoluga, et praeguse perioodi eraldise (lageraielangi) kuju ja suurus mõjutavad järgmise uuendusraieperioodi langi kuju.

Eraldisepõhine lank ja raiesmiku uuenemine
Metsa uuendamise seisukohast peaks raielank olema sellise pindala ja laiusega, et tulevasel raiesmikul valitseksid nii eel- kui ka järeluuenduse ja kultiveeritud taimede kasvuks sobivad ökoloogilised tingimused (temperatuur, tuule tugevus, mulla niiskus jm.). Sobivate kasvuolude tagamiseks võiks piirata lageraielankide laiust ja pindala, lähtudes kasvukohast, vanametsa liigilisest koosseisust, uuenemisviisist ja tulevikupuistu soovitavast enamuspuuliigist.
Et vältida riske loodusliku uuenduse tekkel, tuleb kultiveerimiseks sobivate kasvukohatüüpide raiesmikele rajada metsakultuur. Kui raiesmik on liiga lai (> 200 m), kahjustavad mikrokliima negatiivsed mõjurid eelkõige liigniisketes kasvukohtades noori puittaimi või takistavad puutaimede teket, ent seetõttu pikeneb uuenemisprotsess. Raielangi suuruse mõju vähendamiseks jäetakse raiestikule vajalikul hulgal seemnepuid, hajutatult või gruppidena, ning säilikpuid. Raielangi laius (kaugus kasvama jääva, seemet andva metsa servast) on seemnete levikule ja tekkivale uuendusele ökoloogilisest seisukohast olulisem kui langi pindala ja see ei tohiks ühegi looduslikult uuenema jäetud metsatüübi korral ületada 100 meetrit, kui seemet andev puistu jääb kasvama langi läänekaarde.

Eraldisepõhine majandamine: üks võimalus mitmest
Eraldisepõhist majandamist ei tohi käsitleda kohustusena, vaid lubatud võimalusena. Metsaomanikud vajavad nõustamist ja juhendmaterjale suurte lankidega seotud riskide kohta. Uuringu põhjal võib väita, et metsaseaduses ja metsa majandamise eeskirjas võib kaotada või tunduvalt vähendada lageraielankidele kehtestatud pindalapiiranguid, eelkõige võib loobuda lageraielangi laiuse kitsendustest.
Raielanke peaks saama eraldada ja majandada mitut moodi: 1) praegu kehtestatud piirangute kriteeriumide järgi; 2) võtta aluseks eraldisepõhine majandamine ja majandada ühe eraldise kaupa; 3) kõrvuti asetsevad väikesed eraldised, mis on saavutanud lubatava raievanuse, võiks soovi korral liita üheks raielangiks, nii et raielangi suurus jääks kehtestatud piirangu raamesse ja eraldisi ei tükeldata.
Lageraielankide taasmetsastamist käsitlevates õigusaktides ja soovitustes metsaomanikele tuleb arvestada metsakasvukohatüübi mõju. Kasvukohatüüpides, kus on kohustuslik rakendada metsauuendamisvõtteid (külv, istutus, maapinna ettevalmistamine + seemnepuud), tuleks ühtlasi kehtestada kultiveerimise nõue raiesmike kohta, mille suurus ületab kolme hektarit.



Paavo Kaimre, uuringu vastutav täitja

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: