E-metsandus areneb kiiresti. Mugavaks tegutsemiseks veebi kaudu leidub mitmesuguseid võimalusi.

Infosüsteemi kasutamine kogub hoogu
OÜ Arbuarkel juhatuse liige Sulev Svilponis ütleb, et Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit on loonud elektroonilise infosüsteemi, millega saab varasema paberveoselehe asemel kasutada e-veoselehte.

„Infosüsteem on välja töötatud eeskätt suuremate metsaomanike, puiduvarujate ja puidutööstuse huve silmas pidades, sest suurte mahtude korral on paberveoselehtedega majandamine tülikas,” märgib Svilponis. „Elektrooniline veoseleht on erinevate puidukaubanduse osapoolte infosüsteemide ühenduslüli, mis võimaldab osapoolte vahelist operatiivsemat ja paremini automatiseeritud teabevahetust.” Infosüsteemi kasutajad jagunevad tema sõnul laias laastus kolmeks osapooleks – metsamaterjali lähetaja, transpordifirma ja materjali saaja. „Infosüsteem võimaldab veo tellimuste elektroonilist esitamist materjali lähetajalt transpordifirmale, e-veoselehe täitmist autojuhi poolt ja vastu võetud koguste lisamist metsamaterjali saaja juures, olemasolu korral ka täppismõõtmist sorteerimisliinilt,” loetleb Svilponis. Aktiivses veos olevate koormate veoselehti saavad reaalajas kontrollida ka politseinikud, keskkonnainspektorid ja maksuametnikud. Infosüsteemi loomine algas 2008. aastal ning see valmis 2010. aasta lõpus. „Arenduseks kasutati Euroopa Liidu struktuurifondide vahendeid, kaasrahastajateks olid Eesti suuremad metsamajandamise ja metsatööstuse ettevõtted,” selgitab ta. „Aktiivsem kasutus läks lahti 2012. aasta algusest, mil riigimetsa majandamise keskus läks praktiliselt täielikult üle e-veoselehele.” E-veoselehega veetakse praegu kalendrikuus umbes 6000 puidukoormat ja infosüsteemi kasutamise lepingu on sõlminud üle 120 ettevõtte, sealhulgas enamik Eesti suurematest metsa- ja puidutööstuse ettevõtetest. „Transpordiettevõtteid on informateemiga liitunud 30 ringis,” kinnitab Svilponis. „Kasutajaid lisandub aktiivselt ja mitmed lepingud on sõlmimisjärgus.”
Ta lisab, et kuna süsteemi maksimaalselt efektiivseks kasutamiseks tuleb ettevõtte infosüsteem e-veoselehe omaga liita, on vaja teha ka teatavat arendustööd. Kui osapooled saavad omavahel otse suhelda, ei pea inimene ühest süsteemist teise käsitsi andmeid ümber tõstma või korduvalt sisestama.
Veoselehe infosüsteem asub aadressil www.veoseleht.ee ja seda haldab Elion, kes arveldab ka kasutajatega.

Järjest lisandub uusi rakendusi
„Infosüsteemi kasutamise tasu võetakse reeglina metsamaterjali saajalt ehk sellelt osapoolelt, kellele materjal e-veoselehega viiakse,” ütleb Sulev Svilponis. Praegu on käsil jätkuprojekt, mille käigus on kavas autojuhirakenduse kasutusmugavuse parandamine ja selle kohandamine tööks tahvelarvutitel, milliseid kasutatakse enam kui sülearvuteid. „Selle arenduse valmimine on plaanitud käesoleva aasta juunikuuks. Seejärel on kavas korraldada tutvustus ja koolitusüritusi, et saavutada sügisesest raiehooajast alates veelgi laiemat e-veoselehe rakendamist.”
Keskkonnateabe keskuse metsaregistri osakonna juhataja Sven Mitt ütleb, et register peab arvestust metsa pindala, tagavara, paiknemise, seisundi, omaniku, kasutamise ja kitsenduste üle.
„See on digitaalne register, mille vastutav töötleja on keskkonnaministeerium, volitatud töötleja ehk registri tegelik pidaja keskkonnateabe keskus, kellele esitavad andmeid tegevusloaga metsakorraldusettevõtted,” selgitab ta. „Keskkonnateabe keskus kontrollib andmed, sisestab need registrisse, avalikustab ning väljastab küsijatele.”
Mitt räägib, et metsaomanik või tema esindaja esitab keskkonnaametile metsateatise kavandatavate raiete, uuendamise või metsakahjustuste ja pärandkultuuriobjektide kohta kohe pärast seda, kui ta on vastavad otsused vastu võtnud või vajalikest töödest teada saanud.
„Metsateatist on võimalik keskkonnaameti kontorisse ise kohale viia, saata see tähtkirjaga või edastada digitaalselt kodus oma arvutist,” ütleb ta. „E-metsateatise kaudu on võimalik jälgida ka menetluskäiku ning vaadata ja otsida kõiki omaniku poolt esitatud teatisi.”
lisab, et digitaalne teatis laekub koheselt keskkonnaameti spetsialisti lauale. Seega ei lähe kaduma aeg, mis muidu kulub postiga kirja kohale toimetamisel.
Mitt selgitab, et e-metsateatises kontrollitakse tööridade sisestamisel omaniku andmeid e-kinnistusraamatust, kinnistu piirid võetakse maaametist ning metsaeraldise piirid ja takseerimise andmed metsaregistrist. Sellega väheneb võimalus, et omanik esitab mittenõuetekohase metsateatise. Juriidiliste isikute puhul on e-metsateatise esitamiseks vajalik määrata töötaja, kellel on õigus seda firma nimel teha või määrata haldaja, kes edaspidi ise annab töötajatele vajalikke õigusi.
„Kui töötajale on antud õigus www. eesti.ee keskkonnas metsateatist esitada, siis tuleb tal avalikus teenuses antud lingi kaudu sisse logida, valida „roll” alt õige firma ning sealtkaudu siseneda e-metsateatisesse,” täpsustab Mitt. „Viimase kuue kuu andmetel on seda võimalust kasutanud 10–20% juriidilistest ja umbes 10% eraisikutest. Süsteem võimaldab paberivabalt teha kõike alates metsa takseerimisest kuni metsateatise menetlemiseni.”

Ka PRIA teenused saadaval veebipipõhiselt
Põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti pressiesindaja Maris Sarv-Kaasiku sõnul vahendab PRIA mitut metsandussektorile suunatud maaelu arengukava (MAK 2007–2013) toetust, kuid enamiku meetmete puhul on taotluste vastuvõtt ja menetlemine ning toetuste määramine delegeeritud erametsakeskusele.
„Kõikide toetuste puhul on PRIA lõplik rahade väljamaksja, delegeeritud meetmete puhul teeme seda erametsakeskuse makseotsuste alusel,” täpsustab ta. Elektroonilist kliendiportaali kasutada soovija peab olema esitanud oma andmed PRIA põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse ehk siis registreerinud end kliendiks. Pärast kasutajalepingu sõlmimist ongi e-teenus kättesaadav. Kuigi nii PRIA kui erametsakeskus on elektroonilised teenused eraldi välja arendanud, on vajalikud süsteemid omavahel liidetud.
„Meie arvukaimad sihtgrupid on pindalatoetuste – umbes 17 000 klienti – ja loomakasvatustoetuste – umbes 5000 klienti – taotlejad ning loomapidajad,” räägib Sarv-Kaasik. “E-PRIA teenuste arendamine algaski neile vajalike toetuste taotlemiste pärast.” Kasutajate arv tõuseb pidevalt. „Statistika ja kliendiuuring kinnitavad, et on olemas seos taotleja „suuruse” ja e-teenuste kasutamise aktiivsuse vahel,” märgib ta. „Suuremad ettevõtjad kasutavad meie teenuseid aktiivsemalt.” Kõigil kasutajatel on võimalik näha andmeid määratud toetuste, nende väljamaksete ja ka võlgnevuste kohta.

E -veoseleht tõi niiii säästu, operatiiiivsust kui mugavust
Maailma ühe suurima puidutööstuskontserni Stora Enso puiduettevõte Eestis oli esimene, kes elektroonilise veoselehe süsteemile üle minnes selle ka majasisese majandustarkvaraga liitis. Selle kasutuselevõtt tõi ettevõttele maksimaalset kasu.
Eestis liigub aastas umbes 350 000 puidukoormat. Vastavalt seadusele peab iga koormaga kaasas olema ka veoseleht. Kui siiani täideti see käsitsi ja kolmel pabereksemplaril, siis 2007. aastal sündis idee asendada paber elektroonilise versiooniga. Metsatööstuse liidu eestvedamisel alustatigi peatselt tööd selle nimel, et Eestis võetaks kasutusele e-veoseleht ja selle täitmine toimuks läbi ühtse süsteemi, millele on juurdepääs nii metsamaterjali omanikul, selle tellijal kui ka transpordifirmal.

Süsteem ühendab kõikiikiiki tarneahela osapooli
Algatuseks olgu kohe öeldud, et tegemist ei ole mitte legendaarse filminäitleja Elvis Aaron Presleyga, vaid puidusektori elektroonilise veoselehe infosüsteemiga ELVIS, mis ühendab omavahel puidumüüjat, vedajat ja ostjat.
2011. aasta detsembris viidi Stora Ensos ellu järgmine samm. Columbus Eesti abiga seoti elektrooniliste veoselehtede infosüsteemi ettevõtte majandustarkvaraga Microsoft Dynamics AX. Viimase uuenduse valguses on süsteem muutunud sisuliselt täiuslikuks terviMetsamaterjali kuks, kus kogu andmevahetuse saab teha arvuti ühes aknas. Olgu märgitud ka, et infovahetus on mõlemapoolne ehk süsteemi seisukohalt ei ole vahet, kas andmed sisestatakse ettevõtte majandustarkvaras AX või e-veoselehel ELVIS-es. Igal juhul on kõigis kanalites kohe üheselt tõene info saadaval.
Tänu sellisele sidestusele ei ole ettevõtte töötajatel enam vaja kopeerida andmeid veoselehtede ja ettevõtte majandustarkvara vahel, vaid seda kõike saab teha ajaressurssi ökonoomselt kasutades ükskõik kummas keskkonnas. Kuna kogu puidusektori tööd jälgitakse väga hoolsalt ka keskkonnainspektsiooni poolt, siis on lisaks eelöeldule selgunud veel üks lisaboonus – käsitsi andmete kopeerimisel tekkida võivat inimlikku eksimust enam ei ole.

Kogu protsess on lihtne ja loogiline
Olemasolevate lankide registri või hankijaga sõlmitud lepingu põhjal saab esitada ka sortimentide vedamise tellimuse. Dynamics AX-i veotellimuse registris valitakse vedaja ja vedude baashinnakiri. Tellimuse kinnitus laaditakse automaatselt AX-st ELVIS-e keskkonda, kus see on nähtav valitud vedajale. Samamoodi on mõlemal poolel näha ka kõik muudatused, näiteks tellimuse aktsepteerimine. Konkreetne veoseleht täidetakse samas keskkonnas olevate andmetega. Koorma pealelaadimise lõpetamisel ilmub veoseleht AX-i. Stora Enso infosüsteemis kajastub, millise tellimuse põhjal kaup tuleb ning milline sortiment ja millises koguses on koormas. AX-i jõudnud veoselehe põhjal luuakse ostu- (kui tegemist oli puidu saamisega hankijalt) või siseliikumise dokument (kui materjal tuuakse enda langilt). Stora Enso saeveskisse või puiduterminali jõudnud koorma mõõtmistulemused jõuavad AX-st otse ELVIS-esse. Puidu müüja näeb detailselt, kuidas sortiment koos kogustega on liikunud.
AX-i mõõtmistulemuste akt (faili kujul) liigub samuti e-veoselehe keskkonda, kust tehingupartner saab selle vajadusel alla laadida ja enda infosüsteemi sisestada. Kuna vedaja on sisestanud elektroonilisele veoselehele kilomeetrite arvu ja teada on ka hinnakiri, siis selle informatsiooni põhjal luuakse kulurida, millist hiljem on võimalik võrrelda vedaja poolt edastatud andmetega. Lisana on AX-s olemas realiseeritud metsamaterjalide valdamiste aluste, ettevõtte sortimentide ja ladude register, mis omakorda võimaldab ELVIS-e keskkonnas olevad andmed teisaldada Stora Enso infosüsteemi kasutajate jaoks mugavale ja harjumuspärasele kujule.
Süües aga kasvab isu. Ettevõtte seisukohalt vajalikke arendustegevusi on plaanis jätkata ka tulevikus, näiteks mõeldakse laokoodide automatiseeritud sisestamisele.

Ettevõttele iseenesest mõistetav samm
Stora Ensole oli ELVIS-ega liitumine nii iseenesest mõistetav, et ei olnud vajadust isegi konkreetseid numbrilisi eesmärke püstitada. „See oli kõigile selge, et reaalne kasu igapäevatöös tekib. Võib ju retooriliselt küsida, kui palju maksab mugavus, info olemasolu või andmete operatiivsus,” räägib AS Stora Enso Eesti metsatöö- ja logistikajuht Mait Marran. Tänaseks on Stora Enso Eesti eveoselehe süsteemi juba mõned kuud kasutanud. Selle peamine eelis ongi Marrani hinnangul andmete ja info liikumise kiirus. Kui varem võis paberil veoselehel sisalduvad andmed vabariigis ringi liikuda isegi nädala või kauem, siis praegu saab need kohe kätte. Marran toob näiteks Imavere Saeveski, kus töötajad saavad reaalajas jälgida, millises koguses puit on nende poole liikumas. Selleks tuleb interneti teel siseneda e-veoselehe süsteemi ja vaadata sealt „kinnitatud” staatusega veoseid, mille sihtkohaks on märgitud Imavere. Lisaks on süsteemis näha ka need koormad, mis näiteks on juba saeveski õues, kuid veel mõõtmata.
Koormate arvu saab samuti kiiresti järgi vaadata. Transpordiettevõtte logistikutel on olemas ülevaade, kes autojuhtidest kuhu, millal ja mida viinud on. Kogu info on jälgitav sõltumata asukohast, vajalik on vaid veebiühendus. Teine suur e-veoselehe süsteemi pluss on andmete korrektsus ja kvaliteet. Paberkandjal tuli info käsitsi sisestada ja seejärel arvutisse ümber lüüa, mis on küllalt ajamahukas. Mitmekordsel andmete sisestamisel võis tekkida ka rohkelt vigu, räägib Marran.

Suurim kasu tuli majandustarkvaraga
liitmisest Kuna Stora Enso on nii puidu ostja kui müüja rollis ning puidutöötlemise mahud on üsna suured, otsustas ettevõtte juhatus suurema efektiivsuse eesmärgil kohe ära ka selle, et loodav e-veoselehe süsteem liidetakse majasisese majandustarkvaraga Microsoft Dynamics AX. Selleks oli vaja tarkvarale teha täiendus rätseplahenduse näol, milleks võeti appi ettevõtte pikaajaline partner Columbus IT.
E-veoselehe süsteemiga liidestamisel oli tähtis muu hulgas see, et tarkvaraga igapäevatööd tegevatele inimestele oleks süsteemis võimalikult vähe uuendusi. „Meie eesmärk oli inimesi mitte segadusse ajada. Tahtsime jätta pildi võimalikult sarnaseks sellega, nagu see oli enne,” räägib Marran.
Kuna Stora Enso oli esimene ettevõte, kes oma majasisese majandustarkvara ELVIS-ega liidestas, võeti teadlikult hoiak, et kõik ei saagi kohe libedalt minna. Töö algas põhjaliku kaardistusega, mis kestis mitu kuud. See oli eelduseks, et loodav lahendus oleks võimalikult hästi vajadustele vastav ja oma rätseplahenduses täpne.
Columbus IT tiimijuhi Urve Aaviku hinnangul ei olnud töö lihtsamate killast. Keerukaks tegi selle just osapoolte rohkus. Kui mõni probleem ilmnes, ei olnud teada, kas see oli tingitud Microsoft Dynamicsist või e-veoselehe tarkvarast.
„Kui andmed erinesid, ei saanud keegi kindlalt väita, kus on viga. See võis olla erinevates kohtades,” meenutab Aavik. Vigade tuvastamiseks saadeti küsimus lisaks ka süsteemi arendajale Webmediale ja selle praegusele haldajale Elionile – kõik osapooled otsisid vastuseid.
Koolitamise võttis enda peale Stora Enso projektijuht Leho Harjo, kes oli algusest peale kogu protsessiga seotud. Nii nagu uute asjadega ikka, oli kasutajatele alguses harjumatuid asju ning tuli välja ka mitmeid pisivigu, kuid need said jooksvalt parandatud ja süsteem on täna töökindlalt kasutuses.

ELVIS-t kasutab juba sadakond ettevõtet /b>
E-veoselehe kasutamiseks peavad süsteemiga olema liitunud nii metsamaterjali omanik, transpordifirma kui saaja. „Kui üks osapool ei ole ELVIS-ega liitunud, ei saa me temale e-veoselehega materjali saata,” räägib Marran. Tema meelest on mõistetav, et paljud ettevõtted on äraootaval seisukohal. Kuid nähes, kui hästi süsteem töötab, laieneb kindlasti kasutajate hulk. Eestis on tänaseks e-veoselehe süsteemiga liitunud ettevõtteid rohkem kui sada. Üle poole vedude mahust Stora Ensole saadetakse e-veoselehega. Marran ennustab, et suveks tõuseb see 80%-ni. Kasutusala laiendamist mõjutab ka juunis valmiv tahvelarvutitele mõeldud lahendus.
„Mida rohkem kasutajaid, seda suurem kasu on süsteemist,” räägib Marran. Tema arvates ei kao andmete kandmine paberile kunagi päris ära. „Näiteks ei ole süsteemiga liitumisel suurt mõtet eraisikul, kes tahab koorma küttepuud osta,” toob ta selle põhjenduseks.
Kui hetkel toimib Stora Enso e-veoseleht vaid ümarpuidu vedudel, siis edaspidi on plaanis seda kasutada ka muu kauba juures.
„Näiteks toodame Imaveres pelleteid ja transpordime Paldiski sadamasse. Loogika on ju sama. Seega saame ka selle arvepidamise elektrooniliseks muuta,” räägib Marran.