Aprilli lõpus Viinis peetud neljandal Euroopa ministrite metsakaitsekonverentsil allkirjastasid ministrid deklaratsiooni “Euroopa metsad – ühine tulu, jagatud vastutus” koos viie resolutsiooniga.
Allkirjastatud dokumendid käsitlevad metsanduse arengu võtmeküsimusi. Neis rõhutatakse metsade loodusliku mitmekesisuse kaitse vajadust ja koostöö tähtsust Euroopas.
Tippkohtumisel Eestit esindanud keskkonnaminister Villu Reiljani sõnul rakendatakse Eestis säästva metsanduse tagamiseks kõiki eesrindlikke võtteid, mida Euroopaski.
“Umbes pooltes Euroopa riikides on käivitatud statistiline metsainventuur, Eesti on samuti nende hulgas. Meil on olemas metsakaitsealade võrgustik – seitse protsenti metsadest on võetud range kaitse alla. Metsanduse arengukava kohaselt on kümne aasta pärast rangelt kaitstavate metsade osakaal kümme protsenti,” ütles Reiljan.
Metsade raiest tuleb riigil alles selgem pilt saada. Järelevalve tugevdamiseks ja metsade raiemahu hindamiseks töötatakse välja metsaregistrile tuginev säästva metsanduse seiresüsteem.
Reiljani sõnade järgi rõhutati tippkohtumisel korduvalt, et metsandust tuleb arendada tasakaalustatult, pidades ökoloogilisi, sotsiaalseid, kultuurilisi ja majanduslikke aspekte võrdselt oluliseks.
“Eestis kipub mõni sektor oma rolli liialt üle tähtsustama, kuid mingit vaba tõlgendust ei saa siin olla,” märkis Reiljan.
Deklaratsioonis, resolutsioonides ja nende lisades on kirjas põhiseisukohad ja deklaratiivsed kohustused metsapoliitika edasiarendamiseks ning konkreetsed näited abinõude elluviimise vajadusest. Nimetatud dokumendid pole riikidele õiguslikult siduvad, kuid nad sisaldavad arengusuundasid, mille järgimine on riikidele soovitatav.
Euroopa ministrite metsakaitsekonverentsid on ligi 40 Euroopa riiki ja Euroopa Liitu kaasav valitsustevaheline metsade kaitse koostööprotsess, mille eesmärk on tagada säästev metsandus.