Shotlased on otsustanud väga resoluutsel moel reformida metsamaade jagunemist.Õigused maale ja maa ebavõrdne jaotus on probleem ka mujal, mitte ainult troopilistel aladel. Shotimaal kuulub ligi kaks kolmandikku maast umbes 1200 maaomanikule ja alla seitsme protsendi elanikkonnast evib üle 84 protsendi maad. Nüüd hakkab see olukord ilmselt teisenema, sest Shoti parlament võttis vastu maareformi seaduse muudatused, mis võib potentsiaalselt muuta suurema osa Shotimaa kaheksa miljoni hektari maa kättesaadavust ja omanikke. Nii annab uuendatud seadus kohalikule kogukonnale vabaks jäänud maade ostu esmaõiguse, Shoti valitsusele pandi Shoti kogukonnad saavad vabaks jäänud maade ostu esmaõiguse pandi aga kohustus luua fond kindlustamaks selliste ostude võimalikkust.
Seaduse enim vaidlustatud osa annab teatud kogukondadele õiguse osta maid ja kalastusõigusi isegi omanike nõusolekuta. Oponendid, kelle arvates on see seaduse osa vastuolus Euroopa inimõiguste konventsiooniga, nimetavad muutusi “Mugabe stiilis maarööviks”. Toetajate arvates seevastu tulnuks seadusi juba ammu muuta, et võidelda ühe üleüldse suurima maaomandi koondumise vastu kitsale inimeste ringile.