ÜRO keskkonnaprogrammi (UNEP) algatusel tehtud uurimistööst selgub, et pooled 1200 maailma bambusevõsades elavatest selgroogsetest loomaliikidest on ulatusliku võsade hävingu tõttu ohtu sattunud. Suurimas ohus on paljud niigi üliharuldased ja tundlikud liigid, nagu leemurid, hiidpandad ja mägigorillad, ja paljud pisiimetajad, kelle elu oleneb täielikult bambuse olemasolust. Näiteks kuulub selliste loomade hulka maailmas väiksuselt teisele kohale jääv nahkhiireliik, kes elutseb vaid bambusetüvedes.
Miljonid inimesed kasutavad metsikut bambust ehitustel, käsitöös ja toiduks. Bambustoodete käive ulatub maailmaturul kahe miljardi dollarini aastas. Tõsi, enamik tooteid maailmaturul on valmistatud kasvandusbambusest.
Ainulaadne elutsükkel – eri liikide isendid õitsevad korraga vaid kahekümne või saja aasta tagant ning surevad seejärel – muudab bambuse eriti tundlikuks kiire põllumaade laiendamise suhtes: nii hävitatakse bambusele sobivad alad.
UNEP-i tegevdirektori Klaus Töpferi sõnul on bambus üks vanimaid ja huvipakkuvaimaid eluvorme Maal. Bambusel on suur majanduslik ja looduskaitseväärtus. Paljud omapärased ja ainulaadsed liigid olenevad bambusest. Bambuseturgu võib väärtuselt võrrelda banaani- või Ameerika loomalihaturuga.
UNEP-WCMC-i direktori Mark Collinsi meelest on bambusel üleilmne tähtsus. “Üllatusena paljudele ei kasva bambus sugugi mitte ainult Aasias, vaid ka Amazonase metsades, Andides ja isegi Aafrika vihmametsades,” rõhutab ta.