Eesti Looduse fotovõistlus
2/2004



artiklid
Metsanädala raskuskese kandus pealinnast mujale

METSANÄDAL “LAS JÄÄDA ÜKSKI METS” AVATI 12. APRILLIL RÄPINAS
Avatseremoonia koos konverentsiga peeti 12. aprillil Räpinas aianduskoolis.
Hoolimata vingest ilmast oli kohale tulnud hulgaliselt metsateenijaid, -omanikke, -tööstureid, Luua metsanduskooli õpilasi ja õpetajaid, EPMÜ metsandusüliõpilasi ja õppejõude ning loodusesõpru. Avapäeval osales rekordarv inimesi: üle 250. Metsanädala avas Eesti Vabariigi president Arnold Rüütel, kes toonitas seda suurt rolli, mida on mets etendanud meie rahva jaoks. Ühtlasi andis ta kiitva hinnangu meie metsaistutuskampaaniale. Koos keskkonnaminister Villu Reiljaniga avas president plaanitava metsaistutuskaardi ja istutas koos Räpina vallavanema Inge Hirmo ning volikogu esimehe Oskar Tuvikiga metsatalgute esimese puu. Tänavu anti esimest korda välja metsapealinna diplom koos lipuga. Metsapealinnaks kuulutati Räpina, mis on läbi aegade silma paistnud oma kaunite metsade, eesrindliku metsamajanduse, säästliku metsakasutuse ja õpetliku suhtumisega.

Räpina aianduskooli aulas toimunud konverentsil pidas avaettekande keskkonnaminister Villu Reiljan, kes rääkis Eesti metsapoliitikast. Metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse juhataja Kalle Karoles andis ülevaate Euroopa Liidu metsapoliitika põhijoontest ja võimalikest mõjudest uute riikide liitumise järel. Eesti metsade seisundile andis mulluse statistilise metsakorralduse alusel hinnangu metsakaitse- ja -uuenduskeskuse juhataja asetäitja Enn Pärt, kes ühtlasi prognoosis meie metsade tulevikku. Metsa uuendamisest riigimetsas rääkis RMK vastne direktor Ülo Viilup. Kohal olid ka Erametsaliidu juht Jaanus Aun, Eesti Metsatööstuse Liidu tegevjuht Andres Talijärv ning RMK Kagu regiooni peametsaülem Tiit Timberg.

ELISTVERES PEETI 14. APRILLIL ÕUES ÕPPIMISE PÄEVA
Eesti Metsaselts koostöös Vooremaa maastikukaitseala administratsiooni ja Elistvere loomapargiga korraldasid kooliõpilastele õues õppimise näidispäeva. Kohale oli tulnud 150 last Palamuse gümnaasiumist, Jõgeva ühisgümnaasiumist ja Maarja põhikoolist. Noored said näriliste toas tutvuda merisigade, hiirte ja hamstritega. Samuti näidati neile Elistvere pargi puid ning pargikujunduse elemente. Ekskursioone juhtisid näriliste uurija Andrei Miljutin ning Jõgeva keskkonnateenistuse spetsialist Ene Ilves.
Elistvere loomapargi perenaise Asta Sarvega käisid õpilased vaatamas seal elavaid loomi. Asta Sarv pajatas ka huvitavatest juhtumitest loomapargi elanikega. Kohal oli loodusmees Hendrik Relve, kes tutvustas oma rännupiltidest kokku pandud näitust “Helmeid maailma loodusest”.
Samal päeval peeti Pärnumaal Audru valla kultuurikeskuses erametsapäeva. Ettekannetega esinesid Pärnumaa Metsaomanike Seltsi juhatuse esimees Eerik Philips, Eesti Erametsaliidu esimees Jaanus Aun, SA Erametsakeskuse juhataja Kalle Põld ja teised. Pärastlõunal käidi metsa õpperajal ja kuulutati välja erametsasõbra tiitli saaja. Tänavu esimest korda antava tiitli vääriliseks tunnistati Heino Väljaots. Tema peamiseks teeneks peeti seda, et ta aitas Eesti taasiseseisvumise algul põllumajandusministeeriumis agaralt kaasa erametsanduse tekkele.

TARTUS AVATI 15. APRILLIL KOOS MAAMESSIGA METSAMESS
Kui möödunud aastal osales messil 191 firmat, siis tänavu oli neid 198. Metsasektorist olid esindatud kõik suuremad organisatsioonid, alates metsaomanikest ja lõpetades metsatöösturitega. Eriti suurejoonelisena hakkas silma RMK boks. Maamessil käis tänavu rohkem huvilisi kui varasematel aastatel: 25 420 inimest. Neid jagus ka Eesti Metsatööstusliidu programmi “Eesti elab metsast” tutvustamisele Eesti Põllumajandusülikooli peahoones. Programmi eesmärk on näidata metsandussektori olulisust Eesti majandusele ja tööhõivele. Lähemalt on sellest juttu siinses ajakirjanumbris Andres Talijärve artiklis.

16. APRILLIL PEETI TARTUS METSATEEMALISI SEMINARE JA KONVERENTSE
Eesti Põllumajandusülikooli metsamajas peeti Eesti 16. ökoloogiapäeva. Keskkonnaminister Villu Reiljan kõneles teemal “Eesti metsapoliitika eesmärgid ja tulemused”. Metsakorraldusest rääkisid Rainer Kuuba ja Lembit Maamets. Metsanduspraktikute Agu Palo, Aadu Kolli, Priit Kase jt. ühisettekande teemaks oli looduslähedane metsauuendus Eestis. Kohe ökoloogiapäeva ettekannete järel algas samas paigas seminar “Põllumaade metsastamine”. Metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse töötajad Endla Asi ja Eda Tetlov andsid ülevaate põllumaade metsastamisest ja istutusmaterjali olemist Eesti metsataimlates ning kultuuride hooldamisest. Näpunäiteid kultuuride rajamiseks ja hooldamiseks jagas metsateadlane Heino Laas. Tutvustati ka erametsaomanikele jagatavat juhendit kultuuride rajamise kohta endistele põllumaadele.
Samal päeval korraldas kaks seminari RMK. Ühel neist tutvustas RMK oma tegevust, teisel oli põhiliselt vaatluse all küsimus, kuidas metsakasutuse eri viisid aitavad metsa hoida.

METSANÄDAL OLI OSAVÕTUROHKEM KUI VARASEMATEL AASTATEL
Hiljem tehtud kokkuvõtete põhjal osales seekordsel metsanädalal üle 30 000 inimese. Metsapealinnaks nimetatud Räpinas toimunud avaüritus pälvis varasemast palju suuremat tähelepanu. Kui kahel eelmisel aastal Tallinnas aset leidnud metsanädala avapäeval oli külalisi kummalgi korral saja ringis, siis nüüd kogunes vastsesse metsapealinna üle 250 metsahuvilise. Ligi 600 inimest käis vaatamas metsatehnika demonstratsiooni Tiksojal. Ka Metsamess kogus rekordarvu huvilisi. Põnevad ja uudsed olid Elistvere loomapargis toimunud koolilastele mõeldud õues õppimise päev, Viljandis lasteaedadele korraldatud metsateemaline maastikumäng ning erametsapäev Hiiumaal ja Audrus. Metsanädala korraldajate otsus kanda seekord metsanädala raskuskese pealinnast Eesti teistesse paikadesse, õigustas ennast ilmselt igati.



Hendrik Relve

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet