Eesti Looduse fotovõistlus
2/2004



artiklid
Metsaistutustalgud kui eestluse märk

Tänavuste metsaistutustalgutega rajati sadu hektareid metsa. Ühine töö liitis rahvast. Kuidas metsapäevad kogu Eestis kulgesid ja mis eesmärke teenisid?

ÜHINE TÖÖ METSA HEAKS Laulusalmis öeldakse, et Eestimaa on tuulte ja tormide tallermaa. Vintske maalapp on palju näinud ja tunda saanud. Niisugune mõtisklus on veidi nukra alatooniga: kangastub vaevatud ja räsitud loodus. Tegelikult oleme oma maa üle uhked, kuid tihtipeale ei julge seda välja näidata. Selleks pole palju vaja: tuleb hoolida, ühte hoida ja tööd teha.
Sündmusi, mis inimesi liidavad ja loovad hea tunde, ei ole kunagi ülearu palju. Pigem on raske midagi uut välja mõelda. Ent sel aastal on taas korraldatud üritus, mis tekitab üleva tunde – üle-eestilised metsaistutustalgud. Poleks osanud arvata, et paar aastat tagasi tantsupeo üldjuhil Kalev Järvelal peast läbi käinud mõte siduda laulu- ja tantsupidu metsaistutustalgutega saab sellise kõlajõu. Miljonirahva tegemised ei paista kuigi tihti silma, kuid miljoni puu istutamine käis paraja käraga ja seda heas mõttes.
Kuidas me saame ärgitada oma inimesi metsast hoolima ja mõtlema, kui neid metsa ei lasta! Istutamine on just selline töö, mis on enamikule konti mööda ja ühtlasi hingekosutav.
Talgud on nüüdlõppenud, samuti tänavuaastane metsaistutusperiood. Maha pandi peaasjalikult kuusetaimi. Näiteks riigimetsa istutati kuusekultuure 304 ha, männikultuure 29 ha, kasekultuure 14 ha ja muid liike 6 ha. Erametsades istutati nimetatud liike kokku 240 ha. Võrreldes kogu aasta jooksul Eestis rajatavate metsakultuuridega on uhkelt kõlav miljon puud tegelikult üsna väike osa: vaid ligi 7%. Aga see pole kõige tähtsam. Hoopis suurem väärtus on teadvustada laiemalt metsauuenduse vajadust: väljapoole metsaomanike ringi. Teatavasti on meedias suur menu olnud fotodel ja kirjutistel, mis kõnelevad sellest, kuidas Eesti metsadele on liiga tehtud. Lugedes artikleid hoolimatult tehtud ja ülemäärastest raietest, valdavad inimesi vastakad tunded. Mida siis ette võtta? Kas kaevelda edasi meie metsade allakäigu üle või teha oma kätega midagi, et olukorda parandada? Viimane on kindlasti õigem tee. Just seda on tänavu kevadel kümned tuhanded vabatahtlikud teinud.

OLLA EUROOPAS TUNTUD METSA ISTUTAVA RAHVANA Metsaistutustalgud polnud kavandatud ainuüksi metsa hüvanguks. Need oli mõeldud tähistamaks astumist 350-miljonilisse rahvaste perre. Võib-olla mõnele Euroopa maale võis see tunduda veider. Et polegi tulevärki. Minnakse hoopis metsa ja istutatakse puid. Ühtlasi tähistati metsaistutustalgutega suvel algava üleeestilise tantsupeo avalööki. Sellest kõigest võib järeldada, et olemegi Euroopas üks isevärki rahvas, kes oma metsade heast käekäigust väga hoolib.
“Üks tilluke puu ja hääd inimesed so ümber, on´s enamat tahta?” selliste sõnadega võttis talgud kokku Aet Maatee Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusest. See oli tõesti tore mõtteväljendus, mis rõhutab, et istutatud puudel on eriline väärtus eeskätt seetõttu, et nad on mulda pandud ühiselt. Talgute korraldusega olid seotud sajad RMK töötajad, kümned erametsaomanikud, peale selle hulk eestvedajaid metsaseltsidest ja ühistutest metsatöösturiteni välja. Kõik nad tegid mitu kuud tõsiseid ettevalmistusi selle nimel, et kaks nädalat metsaistutustöid edeneksid tõrgeteta. Ning kõik laabuski kenasti. Jääb üle vaid loota, et üldrahvalikke istutustalguid korraldatakse edaspidigi. Poleks paha, kui arusaam, et uute metsade rajamine on eestlusele iseloomulik märk, kinnistuks nii meie endi kui ka teiste rahvaste silmis.

Miljoni puu istutamisel on eel- ja järellugu
Tänavune metsanädal ja sellele järgnenud miljoni puu istutamise suurüritus on nüüd minevik. See kaunis tava korraldada metsapäevi, kus ühiselt istutatakse ja hooldatakse metsa, elustati õigupoolest eelmisel aastal, kui tähistasime 75 aasta möödumist esimesest metsapäevast Eestis. Kuid tänavu avaldus see traditsioon eriti ilmekalt eeskätt Eesti astumise tõttu Euroopa Liitu ning seoses üldlaulu- ja tantsupeoga.
Ent peod, kus puu on sümbolina kesksel kohal, ei ole veel lõppenud. 2004. aasta ESTO-päevade traditsioonilise Valguspeo sümboliks on valitud puu. “Meie juured on tugevad kui põlispuul. Puu läbi aastaaegade, läbi elulugude, puu eestlase jaoks kui hinge-hiie sugu kodupuu püüdlemaks valguse poole” – nii kutsub meid Riiga, tänavustele ESTO-päevadele ürituse president Pärja Svarpstina.
Nii metsanädal kui ka sellele järgnevad metsaistutustalgud liitsid meie rahvast. Sellel oli üllas eesmärk: kasvatada, hooldada, hoida ja säästlikult kasutada Eesti metsa.
Suur tänu metsarahvale, kes korraldas edukalt istutustalgud. Sügav kummardus laulu- ja tantsupeolistele ning nende juhtidele: te tulite kenasti toime seatud eesmärgiga – istutada üheskoos miljon puud.
Kaupo Ilmet,metsanädala korraldava toimkonna vanem



Ulvar Kaubi, RMK metsamajanduse turundusjuht

Loe kommentaare (2)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet