Eesti Looduse fotovõistlus
3/2004



Matkarada
Uus Kaiu–Sõõru matkarada kutsub matkajaid


Jõgevamaa metsades on valminud uus matkarada ja puhkeehitised. RMK loodushoiuosakonna eestvõttel Halliku metskonna
maadele loodav puhkepiirkond ootab uudistajaid.

HUVITAVA PINNAMOEGA MAASTIK RMK-le pandud ülesannete hulgas on ka kohustus pakkuda inimestele mitmekülgseid aktiivse puhkuse võimalusi. Selleks on RMK loodushoiuosakond rajanud riigimetsas üle kogu Eesti kümnest alast koosneva puhkealade võrgu. Et vähendada matkajate survet kaitsealadele, on RMK hakanud laiendama oma puhkemetsade võrku ka majandusmetsadesse.

Kalevipoja mõõga asukoht Kääpa jões
Üks selline ala asub Jõgevamaa idaosas Saare vallas RMK Halliku metskonna majandusala lõunaservas Sõõru kandis. Jõemõisa-Kaiu järvestikust idas asuv umbes üheksa ruutkilomeetri suurune mõhnastik on üks Eesti tähelepanuväärsemaid mõhnastikke. See rahutumoeline pinnavorm on tekkinud jääaja lõpus mandrijää servakuhjatisena ning koosneb liiva- ja kruusaküngastest, mille kõrgus küünib 75 meetrini üle merepinna. Valdavalt pohla kasvukohatüübis laiuvad siin ümbruses ligi tuhandel hektaril kenad männimetsad. Väikese Sõõru asula järgi tuntakse neid metsi ka Sõõru metsadena ning mõhnastikkugi Sõõru mägede nime all. Rahvas teab, et Sõõru metsades on rohkesti metsamarju ning eriti seeni.
Siinse maastiku teeb vaheldusrikkaks asjaolu, et kohe Sõõru mägede ja metsade kõrval lääne pool lainetab Jõemõisa (64 ha) – Kaiu (130 ha) – Papijärve (29 ha) järvistu. Selle keskel asub Heinassaar ehk Kaiu soo ning poolsaarena looduskaitseala Tammeluht. Läbi järvistu (Kaiu järve sisse ja Jõemõisa järvest välja) voolab 46 km pikkune Kalevipoja-lugudest tuntud Kääpa jõgi, mis saab alguse Koosa asula ligiduses väikesest rabajärvest. Jõgi ühineb Kul lavere jõega kuus kilomeetrit enne Peipsisse suubumist ja siit edasi kannab ta millegipärast Omedu jõe nime. Teel ületab Kääpa jõgi Kose veski tammi ja möödub kenasti korrastatud endisest veskihoonest, kus praegu paikneb RMK Halliku metskonna keskus ning sama maja teises tiivas ja teisel korrusel RMK Koseveski puhkemaja. Selle metskonna hoole all on ka Sõõru metsad ja järved. Puhkemaja külastajad on aga huvitatud siinse looduse huviväärsustest. Metsandusreformi eel oli siin kandis Saare metskond, mille keskus paiknes Sõõru asulas. Endine metskonnamaja on erastatud ja ilmselt leidnud hea peremehe, otsustades eeskujuliku hooldamise põhjal.

MÕHNASTIKUALA MAJANDAMISEST MINEVIKUS Loomulikult on selline kaunis paik hakanud silma nii rahvale kui ka metsamajanduse riikliku süsteemi tegelastele: piirkond on suurepärane puhkuse veetmiseks ja puhkemajanduse arendamiseks. Järvestiku kalarikkus tõi siia esmalt Tartu kalamehed, kes oma klubi toel ehitasid Kaiu järve kirdekaldale suvilaid ning panid 1966. aastal aluse Kaiu järve kalastajate ja suvitajate asualale. Kuna majad on väikesed ja kenasti paigutatud puude vahele järve kaldale, siis ei riku nad kuigivõrd maastikku.
Järvistu väärtust puhkepaigana märkas ka omaaegse Tartu metsamajandi juhtkond, kes rajas Jõemõisa järve äärde Mädaoidu suvilakompleksi. Üksikuna seisnud ja halvasti valvatav puhkeobjekt kaotas oma tähtsuse RMK liinis ja on praeguseks eraomaniku hoole all. Vanasti asus Jõemõisa järve ja sellest välja voolava Kääpa jõe kaldaalal Pala tee ääres Saare mõisa karjamõis (sellest ka Jõemõisa järve nimi). Selle peahoone hävis 1905. aasta rahvarahutuste ajal. Alles on vaid remonditud vana kupjamaja. Vana mõisa kohta ilmestab aga praegugi mõisapargist alles jäänud elujõuline puurühm. Taas tuleb tõdeda mõisameeste oskust leida looduslikult sobivaid ja kauneid paiku ning neid veelgi ilusamaks muuta. Kahjuks ei ole sellisele pargikultuuri tasemele jõudnud mõisamaade järgmised omanikud ja kasutajad.
Ühest minevikus rajatud objektist peaks veel rääkima. Nimelt asub Sõõru asula servas künkaharjal raudkonstruktsiooniga 37 meetri kõrgune uhke torn. See peaaegu sada aastat tagasi (1910) tehtud rajatis ehitati metsade tulevalve vajaduseks, kuna ümbruskonna kuivadel liivapinnastel kasvavad männimetsad on suviti väga tuleohtlikud. Minevikus oli siin suuri metsapõlenguid. Nn. tsaariaegset ehituskvaliteeti näitab asjaolu, et torni metallosad on paremini säilinud kui mõnelgi 20–30 aastat tagasi riigimetsas püstitatud tulevalve raudtornil. Siiski ei saa praegu torni minna: tema vanuse tõttu. Kuid remonditöödega võiks selle muuta kasutuskõlblikuks. (Väga intensiivselt kasutatavast Eiffeli tornist on ta 20 aastat noorem!)
Torni ligidal teisel pool teed on veel üks vanema aja korstnaga kiviehitis – kuivatihoone, mis varem (kuni 1980. aastate alguseni) oli käbikuivati. Siinsetest männimetsadest koguti rohkesti käbisid, millest selles kuivatis seemned välja lüditi. Ei saa mööda minna asjaolust, et Sõõru ligemas ja kaugemas ümbruskonnas levis vanadel aegadel rohkesti rahvajutte muistsest vägilasest Kalevipojast; need pärimuslood kajastuvad ka Kreutzwaldi eeposes “Kalevipoeg”. Siia maakanti jättis ta muistendite kohaselt maha palju jälgi oma tegevusest ja vägitegudest. Näiteks Kalevipoja sängid, künnivaod voored ja viskekivid. Saatuslik õnnetus ja Kalevipoja tööka elukäigu lõpp omaenda mõõga läbi juhtus Kääpa jões Kääpa silla juures Jõemõisa järvest viie kilomeetri kaugusel allavoolu.
Võiks arvata, et meie vaadeldav Kaiu mõhnastik on ka Kalevipoja kätetöö, aga ei! Rahvajuttude järgi on korrapäratult künklik maapaik ja sügavad augud, mis on veega täitudes järvedeks muutunud, hoopis Kalevipoja vihamehe Vanapagana tegevusjäljed. Küll on aga Kalevipoeg ühe loo järgi Kaiu järvest läbi astunud, kus vesi ulatunud talle kaelani: see oli sügavam kui teised järved naabruses.

Kaiu järve puhkepaik ootab matkajaid
METSAPUHKUSE ARENDAMINE TÄNAPÄEVAL Arvestatavaid ettevalmistusi Sõõru metsade arendamiseks puhke- ja matkapiirkonnana tehti Saare metskonnas metsaülem Urmas Saetalu juhatusel, kuid see jäi pooleli, sest metsareformi käigus liideti metskond 1996. aastal Halliku metskonnaga. Siinkirjutaja ergutusel oli pandud alus ka piirkonna looduse kasutamise ja kaitse projektile “Sõõru huvimets”, mis arenes edasi RMK Lõunapiirkonna loodushoiu huvialaks.
Uus etapp algas 1998. aastal, kui RMK puhkemajanduse osakond rakendus tegevusse. RMK loodushoiuspetsialisti Triinu Saetalu eestvõttel koostati vaadeldava ala planeering, kus nähti ette võimalusi ka talviseks puhkuseks (kelgumäed ja suusarajad). Särgjärve ligiduses valmis huvitava, kogu võratippu haarava tuulepesa ehk tuuleluuaga (nõialuuaga) männi juures püstkoda. Soovist väärtustada paikkonda ja kogu Eesti loodushoidu, lõi Kai Kens muinasjutu männi nõialuual lendavast Peipsi nõiast Laanast. Tähelepanelikud inimesed võivad teda leida praegugi, kui käivad siin nn. Mütsiga männi lõkkekohas vaba hingamisruumi otsimas ja loodusrohtudest münditeed joomas ning sõnatuid vestlusi pidamas. Huvitav on lisada, et vahetult Jõemõisa järve äärde keerava tee ääres vasakut kätt on veel üks võimas nõialuud – siin on see aga kuusepuu ladvas.
Allakirjutanu koos Halliku metsaülema Jüri Koortiga hakkas Kaiu–Sõõru puhkepiirkonda praktiliselt välja arendama 2000. aastal. Rajati lõkkekohad. Kavandati matkarajad ümber Särgjärve ja Sõõru mägedes ning Tammeluha poolsaarel. Viimasest ligi pool kilomeetrit on laudtee. Edasi oli piirkonna loodushoiuobjektide rajamine, hooldus ja viitade seadmine RMK loodushoiuosakonna Lõuna-piirkonna spetsialisti Tiia Ilmeti ülesanne. Tema algatusel valmis ka Jõemõisa järve kaldapealsel uus hästi kujundatud piknikukoht. Nii ongi alus pandud ühele riigi majandusmetsades asuvale puhkepiirkonnale, mis võiks mõningal määral hajutada matkajaid ja hoida puhkealasid liigkoormuse eest. Kuid viimastel andmetel on suur osa Kaiu mõhnastikust koos järvedega arvatud Natura 2000 alade hulka. See kindlustab haruldase männikoosluse säilimise küngastel, ühtlasi sunnib nii metskonda, puhkajaid kui ka puhkuse korraldajaid olema looduse vastu tähelepanelikum.



Ain Erik, RMK loodusõppe spetsialist

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet