1/2005

Raamatud
METSAMEES JA LIND

Interneti erametsaportaalis on nimeta metsaomaniku ülestunnistus, et ta on igaks juhuks maha saaginud puu kulli pesaga. See kiri peaks pälvima tähelepanu. Vahetult pärast seda, kui keskkonnaministeerium teavitas plaanist kehtestada kaitsetsoonid ka kanakullide pesapuudele.
Asja on võimendanud see, et selle aasta alguses ilmus keskkonnaministri määrus metsiste elu- ja mängupaikade kaitsetsoonide kehtestamise kohta.
Taas, nagu Natura-aladegi puhul, kurdavad metsaomanikud infopuudust. Mida kujutavad endast täpselt piirangud?, mis võimalused jäävad maaomanikele?, kui suured on üldse kaitsetsoonid ja millise liigi hoiuks kavatsetakse veel kehtestada kaitsetsoone?
Aasta alguse Metsalehes kutsus maaomanik, kelle maadele jääb üks kaitse alla võetud metsise mängupaiku, kaaskannatajaid ühinema, et nõuda koos infot. Ka see avaldus on tähelepanu väärt. Ei ole normaalne, kui omanikud peavad nõudma teavet, mille saamine peaks olema loomulik.
Seni on maaomanikel kahjuks pigem alust riiki umbusaldada kui usaldada. Näiteks on riik küll lubanud, et kui metsa majandamisest huvitatud omanik on oma maadele jääva kaitseala vastu, võib ta selle maaosa vahetada, aga vähesed vahetusjuhtumid on kulgenud üle kivide ja kändude. Paberid seisavad ja riik ei pea toimingute tähtaegadest kinni. On isegi kohtupretsedent, kus riik hakkas vahetuse asemel maaomanikuga vägikaigast vedama.
Asi on tõsisem, kui esiotsa paistab. Eesmärk on kaitsta metsas elavaid liike, kuid halvasti, poolikult ette valmistatud kaitse hakkab töötama iseenda vastu.



VIIO AITSAM,Maalehe Metsalehe toimetaja

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: