Eesti Looduse fotovõistlus
3/2002



ARTIKLID
KOKKUVÕTVAID ANDMEID 1996.–1997. aasta lageraiealade uuenemise kohta

Käesolev kirjutis on kevadel Eesti Metsas ilmunud uurimuse järg. Eelmises artiklis olid andmed 2001. aastal alustatud tööst. Siin on esitatud 2002. aastal lõpetatud inventuuri kokkuvõtted.

KUI SUUR ON 1996.–1997. AASTA RAIETE TAGAJÄRJEL TEKKINUD LAGERAIEALA ERAMETSADES? 1996. ja 1997. aastal suurenesid oluliselt raiemahud erametsades. Kui 1996. aastal hõlmas lõppraie 2762 ha, siis 1997. aastal oli see juba 7356 ha (lageraie 1996. a. 1997,6 ha, 1997. a. 6403,6 ha). Riigimetsade 1996. ja 1997. aasta lõppraie mahud olid vastavalt 7074 ha ning 7533 ha (sellest lageraie ligi 90%). Siin ei toimunud suurt hüpet.
Eeltoodud andmed erametsa kohta on saadud keskkonnateenistustesse laekunud metsateatiste põhjal. Seega ei ole võimalik välja tuua tegelikku lageraieala suurust.
Üleraiet avastati erametsas 645,9 ha (11,3%, 545 ala), metsateatises deklareeritust vähem raiuti 175,9 ha (3,1%, 241 ala), raiumata oli 134 ha.
Erametsades oli kõige enam üleraiet tehtud Võrumaal 178,85 ha (25,7% ülevaadatud maakonna lageraie pindalast). Võrumaale järgnesid Lääne-Virumaa (115,75 ha; 22,2%), Viljandimaa (106,45 ha; 9,1%), Põlvamaa (69,4 ha; 14,8%), Järvamaa (52,95 ha; 9,0 %), Tartu- (49,7 ha; 11,6%) ja Jõgevamaa (20,7 ha; 9,2%). Alaraie poolest oli esikohal Raplamaa (72,95 ha; 22,7%).

KUIDAS OLI METS UUENENUD? Inventuuri andmetel oli uuenemiseks eeldusi mitteomavate puistute osakaal riigimetsades väike (116 ha ehk 2%). Algandmete lünklikkuse tõttu on see tegelikult kindlasti suurem.
Erametsas ei olnud eeldusi uueneda inventeeritud lageraiealadest 16%, mis moodustab ligikaudu 900 ha. 1996.–1997. aasta metsateatiste järgi hõlmas inventuur pindalalt 67% erametsa lageraiealadest. Seega võib uuenemiseks eeldusi mitteomav ala tõenäoliselt küündida ligi 1500 hektarini. Ülevaadatud erametsa 1996. aasta lageraiealadest oli eeldusi piisavalt uueneda 80,8% ning 1997. aasta aladest 85,2% (riigimetsade vastavad näitajad: 1996 – 97,7%, 1997 – 98,8%).
Mitteuuenevate alade osakaal oli erametsade puhul kõige suurem Lääne-Virumaal – 76,8% (400,8 ha). Ent seal oli nende hulka hinnatud ka 256,3 ha suurune rikkaliku halli lepa uuendusega ala. Kui see ala arvestada siiski uuenevate alade hulka, oleks mitteuuenevaid alasid 27,7%. Võrumaal oli see näitaja 28,1% (195,60 ha), Läänemaal 23,2% (19,00 ha), Saaremaal 21,3% (4,9 ha), Põlvamaal 18,4% (86,5 ha), Harjumaal 14,9% (19,9 ha) ja Tartumaal 12,0% (51,2 ha).
Pindalalt oli uuenemiseks eeldusi mitteomava ala suuruse poolest esikohal Lääne-Virumaa 400,8 ha, Võrumaal oli neid alasid 195,6 ha, Tartumaal 51,2 ha ja Järvamaal 51,1 ha; ülejäänud maakondades alla 40 hektari.

LEHTPUU HÕIVAB OKASPUUALAD. Riigimetsades olid muutused kujunevate ja raiutud raiutud puistute liigilises koosseisus väikesed. Inventeeritud erametsade okaspuupuistute pindala vähenes mitteuueneval alal ligi 48% võrra. Täpsemalt öeldes oli liigilise koosseisu järgi raiutud pindalalt 62% okaspuupuistuid ja tekkinud metsauuendusest moodustas okaspuu-uuendusega ala 14%.
Erametsa ilmselt mitteuuenevast 900 hektarist moodustasid endised okaspuupuistud 627 ha ja endised okaspuu-lehtpuu segapuistud 136 ha. Kui inimene ei sekku, saavutab arvatavasti siingi ülekaalu enamjaolt lehtpuu-uuendus. Okaspuu- uuenduse ebapiisava hooldamise tõttu võib okaspuupuistute osakaal väheneda inventeeritud alal veel 267 ha võrra. Need on alad, kus piisava okaspuu- uuenduse kõrval kasvab ka rikkalik lehtpuu-uuendus.
Kuusikute pindala vähenes uueneval alal 84%, männikute pindala 60% ja okaspuu segapuistute pindala 77%.
Vaadeldes tekkinud metsauuenduse liigilist koosseisu lähemalt, näeme, et okaspuu-puistute osakaal on vähenenud enamasti kase arvelt.

MIDA SAAME OKASPUUDE HEAKS TEHA? Praegune metsaseadus annab metsaomanikule vabad käed. Ta võib tegutseda oma äranägemise järgi või istuda hoopis käed rüpes. Tulevase metsa liigiline koosseis ei ole talle ette kirjutatud.
Loodus ei salli tühja kohta. Mingil aja pärast uuenevad lagedad alad tavaliselt ise.
Viljakamatel kasvukohtadel tekib enamasti vähemalt 1200 üle pinna paiknevat vähemasti 0,8 m kõrgust valdavalt lehtpuutaimekest. Kui on okaspuuseemneid, hakkab lehtpuu alla tekkima ka okaspuu-uuendus Siis hakkavad kujunema erisugused okaspuuosalusega puistud, kus saab okaspuu osatähtsust suurendada hooldusraietega.
Kõige kindlam viis kvaliteetse metsa saamiseks on siiski rajada kvaliteetsete taimedega okaspuukultuur ja seda korralikult hooldada. Häid tulemusi võib anda ka männi külvikultuur. Odavam ja lihtsam moodus saada okaspuumetsa on aidata kaasa okaspuu looduslikule uuenemisele:
• kitsaid lanke kasutades luua soodsamad tingimused okaspuuseemne levikuks ja okaspuutaimede kasvuks;
• jätta kasvama männi seemnepuud;
• koristada raielanke;
• mineraliseerida maapinda;
• hooldada looduslikku uuendust, suunata uuenduse liigilist koosseisu.



Vahur Siimon, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse Metsakasvatuse peaspetsialist

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet