Eesti Looduse fotovõistlus
2/2005



Artiklid
Sõjajärgne ajakiri Eesti Mets on korduvalt teisenenud

Mõistagi on suured muutused ühiskonnas mõjutanud ka sõjajärgse Eesti Metsa palet. Samas on ajakiri teisenenud eeskätt peatoimetajate ja väljaandjate vahetudes.

SÕJAJÄRGNE EESTI METS PIDI PARATAMATULT OLEMA TEISTSUGUNE KUI SÕJAEELNE
1980. aastate lõpus said Eesti metsanduses alguse pöördelised sündmused. 1989. aastal sai teoks metsandusringkondade kauane soovunelm: taasasutati oma ajakiri. Silme ees aja jooksul lausa kultusliku staatuse omandanud kunagine Eesti Mets (ilmus 1921–1940, 1943–1944), loodeti, et uus ajakiri jätkab üle 45 aasta eest ilmumise katkestanud eellase missiooni: sisu, suundumuste, struktuuri, väljanägemise ja palju muu poolest. Varasemat ajakirja on ikka peetud soliidseks, huvitavaks, mitmepalgeliseks, metsasektori laia ampluaad käsitlevaks jne. Samas on unustatud, et nagu sõjaeelse Eesti Vabariigi metsanduses, on ka Eesti Metsa arengus olnud eriilmelisi perioode, paremaid ja halvemaid aegu. Lootus anda välja sama laadi ja tasemel ajakirja kui pool sajandit tagasi oli niisama naiivne kui oli 1990ndate algul mingi osa metsandusringkondade soov rakendada taasiseseisvunud Eestis 1934. aasta metsaseadust.

Eesti Metsa taasasutamisel osales riik
(ENSV metsamajanduse ja looduskaitse
ministeerium, ENSV riiklik looduskaitse
ja metsamajanduse komitee) ja hiljemgi
oli riigi osa eeskätt rahastamisel üsna
määrav. Ajakirja tegelikku väljaandmisse
on aga 1990. aastast alates kaasatud erastruktuurid.
Eesti Metsa tase, käsitletav
probleemistik, esitusviis jm. on põhiliselt
olenenud peatoimetajast (toimetajast),
mistõttu väljaande arenguloo saab üldjoontes
jagada toimetajate järgi eriilmelisteks
etappideks. Andes ülevaate ajakirja
arengust, võtamegi eelkõige aluseks need
perioodid. Nähtavasti on tulemus olnud
parim siis, kui ajakirja juhtis laia silmaringiga
metsandusspetsialist, kellel on
teadus- ja toimetajatöö kogemusi ning kes
ühtlasi on hea sulega kirjamees.
ESIMESED KUUS AASTAT: OMA NÄGU OTSIVAST BÜLLETÄÄNIST
RIIGIMETSANDUSE KAJASTAJAKS
Ajakirja esimene number ilmus 1989.
aastal. Peatoimetaja oli Märt Luige, kes
kohe hoiatas, et tegu ei ole ajakirjaga,
mis poole sajandi eest ilmumise lõpetas.
Konkreetsemalt ta siiski ajakirja suundumusi
ei tutvustanud ja võib-olla ei olnudki
toimetusel veel kindlaid seisukohti (EM
1989, 1, lk. 63). Veidi pikemalt on peatoimetaja
sunnitud ajakirja kohta sõna
võtma 1990. aasta lõpul, vastates Harry Paali teravalt poleemilisele avalikule kirjale
(EM 1990, 4, lk. 64). Selgituste järgi
ei taotletud enam teadusajakirja mainet,
vaid sooviti saada metsandusega seotud
isikute häälekandjaks ning samas avardada
ajakirja temaatikat, hõlmates ka kaudsemalt
metsandusega seotut. Tegelikult
sarnaneb M. Luige otsingute perioodi
Eesti Mets pigem bülletääni (meenutades
mõneti kunagist Metsamajandust) kui
ajakirjaga. Siiski on see praegugi huvitav
lugemismaterjal, sisaldades ka uurimusliku
suunitlusega artikleid. See etapp näitlikustab
erialaajakirja taastamise ning oma
tee otsingute lugu.
Aastad 1991–1995 olid peatoimetaja
Feliks Nõmmsalu periood. Tema eesmärk
oli lähendada ajakirja temaatikat metsakasvatusele
ja -kasutusele ning paeluda
metsandustöötajate huvi. Peamiselt sooviti
keskenduda metskondades toimuvale
(jällegi aja märk!). Lubati populaarses
vormis tutvustada teaduse uusi soovitusi
jm. (EM 1991, 1, lk. 64). Pikemas perspektiivis
soovis Nõmmsalu Eesti Metsas
kajastada kogu metsasektori probleeme ja
sellega seotut (välistades siiski liigset teaduslikkust).
Erilist huvi tundis ta kaastööde
vastu, mis käsitlenuks metsapoliitikat,
metsaseadusandlust, riigi- ja erametsanduse
vahekorda, metsanduse rolli maaelus,
metsade mitmekülgset ja säästvat
kasutamist, metskondade tegemisi, metsamajandustööde
korraldamist riigi- ja talumetsades,
metsandusõpet ja nõustamist,
jahindust, metsade kaitset (EM 1995, 6,
lk. 21–22). Kuna Feliks Nõmmsalu tundis
metsateadlasena metsandust hästi ja oli
hea kirjamees ning tal oli metsandusringkondades
sidemeid (kaastöölised!),
suutis ta bülletäänilaadsest väljaandest
kujundada tõelise erialaajakirja. Sellele
on küll ette heidetud mõningat kuivust,
kuid samas on erialainimesed rõhutatud
väljaande arvestatavat sisulist taset. Aja
vaimu järgides käsitleti metsamajandusküsimusi
siiski riigi positsioonilt, tagasihoidlikult
oli esindatud metsatööstuse
pool, keskkonnaprobleemid jpm.
JÄRGNEVAD KUUS AASTAT: LAIALIVAGUVATE EESMÄRKIDEGA
VÄLJAANDEST METSATEADUSLIKU KALLAKUGA
AJAKIRJAKS
Ajakirja 1996. aasta kolme esimese numbri
peatoimetaja oli Ilmar Liimand. Nii
sisult kui ka vormilt jätkati varasema
peatoimetaja suunda. Edasine ajakirja
väljaandmine on aga seotud ettevõtja
Helle Metsaga, kes oli peatoimetaja aastail
1996–1999. See aeg oli ajakirja sõjajärgses
arengus komplitseerituim ja vastuolulisim.
Paljudele tundus lausa pühaduse
rüvetamisena ajakirja uuenenud ja varasemast
tunduvalt agressiivsem välisilme
ning stiil (arvukad fotod, liigendatus,
reportaaþlikkus jm.), veel enam sisuline
pool. Küsimus taandus tegelikult sellele,
kellele oli Eesti Mets ikkagi mõeldud ja
mis oli tema ilmumise eesmärk. Kahjuks
ei vaevunud peatoimetaja ajakirja veergudel
oma seisukohti selgitama. Seetõttu
tundub, et avaldati seda, mis kätte juhtus.
Kuigi tollal avaldati ka tulevikus
huvi pakkuvaid kaastöid, oli pööre kergema
käsitlusviisi suunas ilmne. Kurjast
oli kindlasti arvukate normdokumentide
ja juhendmaterjalide avaldamine. See ja
muud asjaolud tingisid selle, et paljude
arvates hakkas ajakiri devalveeruma ajaleheks.
Kuid olgem ausad – sel ajal pandi
alus ajakirja hilisemale visuaalsele, kuigi
rahulikumale ja läbimõeldumale ilmele.
2000. aastal hakkas Eesti Metsa välja
andma OÜ Eesti Loodus. Peatoimetaja Uno
Siitani sõnul astuti ajakirjaga “analüüsiva,
soliidse ja tasakaaluka ajakirjanduse leeri”
(EM 2000, 2, lk. 2). Väljaande näo ja sisu
kujundamisel lubati lähtuda metsa põhifunktsioonidest
(majandusobjekt, puhkeobjekt,
keskkonnaseisundi määraja), potentsiaalsete
lugejate ring ulatunuks loodusesõpradest
professionaalsete metsameesteni.
Eesti Metsa hakkas tegema toimetaja
Ivar Etverk, kes oli peatoimetajate
kõrval töötanud ajakirja juures juba 1995.
aastast alates. Nn. Etverki periood oli lühiajaline
(2000–2001), kuid õnnelik leid
Eesti Metsa arengus. Ajakiri taastas oma
vahepeal minetama hakanud soliidsuse,
muutudes samas aga üldloetavamaks ja
kuidagi värskemaks ning põnevamakski.
Meenutagem siin näiteks rubriiki “Vana
foto”! Päris kindlasti ei saavutatud aga
eesmärki muutuda seinast-seina väljaandeks.
Mitmeidki sel ajal väga aktuaalseid
teemasid (erametsandus, metsatööstus
jm.) käsitleti ilmselt kaastööde puuduse
tõttu soovitust vähem.
VIIMASED KOLM AASTAT: METSANDUSE ERI HUVIRÜHMADE
OSAKAAL ON LAIENENUD
2001. aasta keskel sai ajakirja väljaandjaks
MTÜ Loodusajakiri. Et senine toimetaja
jätkas aasta lõpuni, siis säilis senikaua
ka väljaande varasem ilme ja suundumus.
MTÜ Loodusajakiri peatoimetaja Tiit
Kändleri arusaama järgi pidanuks Eesti
Mets minetama endise ametkondlikkuse
ja saama ajakirjaks, “mille kaante vahele
mahuks ära nii metsakasvataja kui metsalangetaja,
metsatöötleja kui metsateadlase
mõtted, metsaomanike laiast ringist
kõnelemata”. Avaldati lootust, et Eesti
Mets pakub midagi igale metsast huvitatud
isikule ja seda tasemel, et väljaannet
oleks õpetlik lugeda ka tulevikus (EM
2001, 4/6, lk. 2).
Rohkem on tulevikukavasid avanud
Eesti Metsa uus toimetaja ja sisuline juht
Hendrik Relve, lubades muuta ajakirja
senisest mitmekülgsemaks ja ajakirjanduslikumaks:
et see pakuks varasemast
enam laiemat huvi ja oleks kergemini
loetav. Peamine nõue sõnastati nõnda: “lood kõnelegu metsast ja olgu hästi
kirja pandud” (EM 2002, 1, lk. 1).
Konkreetsemalt pandi ajakirja senistele
toimetajatele süüks liigset riigikeskesust,
teaduslikkust, autorite piiratud ringi, lugejast
distantseerumist jm. Mitmele olulisele
valdkonnale olid seni pööratud liiga
vähe tähelepanu. Nii käsitlesid aastail
1989–1999 erametsandust 1–4%, metsatööstust
2–10% ja keskkonnakaitset
1–5% artikleist. Aastail 2000–2001 olid
vastav näitaja erametsanduse kohta 2%,
metsatööstuse ja keskkonnakaitse kohta
7%. Loodeti, et väljaandja ja toimetaja
vahetus aitab olukorda parandada (EM
aasta?! 1, lk. 13–14).
Võttes aluseks diagrammil esitatu,
püüame rühmitada aastail 2002–2004
Eesti Metsas ilmunud originaalartiklite
temaatikat. Liigitus on ligikaudne, kuna
pole selge, kuidas on kirjutisi varem rühmitatud
ja millised on liigituse üldpõhimõtted.
Ühtlasi pole selge, millised artiklid
on rühmitamisel arvesse võetud.
Siinses analüüsis on arvestatud vaid sisulisi
originaalartikleid. Välja on jäänud
valdav osa personaaliast, uudiskirjanduse
tutvustused, teistest infokanaleist võetu,
lühiartiklid jm.
Tulemusi võrreldes selgub, et üldjoontes
on toimetus suutnud oma püüdlused
artiklite temaatika vallas ellu viia.
Varasemaga võrreldes on kõige enam
kahanenud spetsiifiliselt riigimetsi käsitlev
osa, arvestatavalt on aga suurenenud
erametsandust vaatlevate kirjutiste hulk.
Positiivne on, et ajakirja veergudele on
varasemast enam jõudnud metsatööstuse
ja -kaitsega (ka keskkonna- ja looduskaitse)
seonduv lai problemaatika. Õnneks
ei ole ajakiri läinud lihtsustatud populaarsuse
teed, mida näitab teadusliku
suunitlusega (siia on arvatud ka dendroloogiaalased
kaastööd) artiklite arvestatav
osakaal ja ajakirja tase tervikuna.
Mõlemas analüüsis on enim kirjutisi alajaotusest
“muu”, mille hulka on viimases
ülevaates arvatud metsanduslugu, metsandusorganisatsioonide
ning -ürituste
kajastus jpm.
Muudatusi on ka autorite hulgas: kaastööliste
võrk on laienenud (ka valdkonniti)
ning ilmselt noorenenudki. See on
lubanud võtta vaatluse alla nii mõnigi
varem autorite puudusel nõrgemini esindatud
valdkond. Samas on eri põhjustel
kõrvale jäänud varasemaid kaastöölisi.
Lõpetuseks soovitan kõigil, keda huvitab
Eesti Metsa arengulugu asutamisest
saadik (1921), tutvuda sarjaga
“Akadeemilise Metsaseltsi toimetised”,
eelkõige XV ja XXI köitega. Sealt leiab ka
tähestikulise bibliograafia ajakirjas aastail
1921–1940, 1943–1944 ja 1989–2004
ilmunu kohta



Toivo Meikar, metsandusloolane

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet