Eesti Looduse fotovõistlus
3/2005



artiklid
Luua metsanduskool oskab arvestada tööandjate nõudmisi

Luua metsanduskooli ümbrus linnulennult
Tööturu nõudmistele saab reageerida õppekavasid täiendades ja kutsestandardeid ajakohastades. Kolm aastat tagasi kooli vilistlaste hulgas tehtud küsitlus näitas, et Luua metsanduskooli lõpetanutest töötas 96,4 protsenti, kuigi 30 protsenti polnud hõivatud metsanduses. Töötuid oli vaid alla nelja protsendi.

PAKUTAKSE VÄLJA LIGI 20 KOOLITUSPROGRAMMI
Luual on kogemus Phare kutsehariduse reformiprogrammiga aastast 1996, siis valiti välja 13 kooli. Luua hakkas õpetama praegu koolis kõige populaarsemat puidukaubanduse eriala.
“Õppevahenditest ja rahast on koolidel pidevalt puudus olnud ja meie pole erand. Esimese Phare projektiga ühinesid koolid lootuses “nänni” saada. “Nänni” saime 1,3 miljoni eest, aga tänaseks on see otsas. Meie jaoks oli saadust olulisem õpetamise paradigma muutumine – et me oleme tööandja jaoks. Sealt saime aru: kui meie lõpetajad ei saa tööd, siis pole meid ju vaja,” rääkis Aino Mölder.
Koolile on tähtis ka täiskasvanute täiendusõpe. Viimasel ajal muutub kõik väga kiiresti, nii et viie aastaga vananeb kogu info. Seega peaks iga viie aasta tagant vähemalt korra täiendusõppel osalema ja oma teadmisi värskendama.
Luua metsanduskooli arendus juhi Aino Mölderi sõnul on koolil oma tüüpprogrammid, mida igal aastal välja pakutakse; neid on kokku umbes 20. “Raietöölise, ketassae operaatori, palkmaja püstitaja koolitusel on näiteks aastaid peaaegu sama programm olnud, need erialad põhinevad ju käteosavusel. Teisalt pöörduvad meie poole firmad ning küsivad erinevaid kursusi. Need teeme kliendikesksed ehk täpselt sellised, nagu firmal parasjagu vaja,” ütles Aino Mölder.

LUUAL VÕIB KOOLITADA KAS VÕI KOSMONAUTE
Tema hinnangul võiks Luua kool koolitada kas või kosmonaute, kui tellitakse. “No võib olla saaks kosmonaute kusagil mujal ehk ratsionaalsemalt koolitada kui meil,” möönis ta väikese mõttepausi järel, kuid lisas: “Kõik on võimalik, kui on klient, kes tellib koolituse ja selle eest ka maksab.”
Väga palju on Luua kooli õppejõud käinud ka firmades õpetamas, näiteks Imavere saeveski töötajad on kõik saanud Luua töötajate käe all õpetust.
Ümberõpe eeldab inimesi, kes mingil põhjusel on omandatud erialas pettunud või pole nad õpitud alal enam rakendust leidnud. Seega – täiesti uue eriala omandamine.
Palju on majandus- või ka põllumajandusharidusega inimesi, kes omal ajal läksid talu pidama, kuid nüüd majutavad inimesi või pakuvad veel ka giiditeenuseid. Nemad tulevad enamasti maastikukujunduse eriala või retkejuhiks õppima.
Türi tehnikumi direktor Toomas Sadeiko on öelnud, et kooli tugevust iseloomustab see, kui palju ja kuidas ta suudab koolitada täiskasvanut.
“Gümnaasiumi lõpetanud noor inimene ei tea, millise eriala ta tegelikult on valinud ega sedagi, kas see eriala talle üldse sobib. Ta aktsepteerib kõike, mida sa talle räägid, kusjuures õppejõud suudab talle oma teadmistepagasist edasi anda vaid murdosa,” selgitas Aino Mölder.
Tema hinnangul tuleb täiskasvanute koolitamist käsitada hoopis teisiti. Kõigepealt tuleb selgeks teha, millise sihtrühmaga on tegemist ja mida nad ootavad. Ka kursuse jooksul tuleb olla valmis täielikult ümber orienteeruma. “Täiskasvanute koolitusel tuleb rääkida ainult seda, mida sinult oodatakse,” tõdes Mölder.

ÕPETAVAD SOOME METSAMEHI
Luual on hea kogemus Soome metsameeste koolitamisega. Kui seni on eestlased käinud Soomes ja Rootsis kogemusi saamas ning käivad seal edaspidigi, siis nüüd tulevad ka soomlased igal aastal siia.
Tänavu kevadsuvel olid Luual Saarijärve metsakoolis õppivad metsaomanikud, kokku 12 inimest. Kõige vanem kursustest osavõtja sai augustis 80-aastaseks, kõige noorem oli 17.
Aino Mölder valmistas ette kõik materjalid soome keeles, keeleprobleeme ei tekkinudki. Osal kursuslastel oli kindlasti eelarvamusi, et mida need eestlased ikka nii väga õpetavad. Kursuste teema oli puuliigid ehk dendroloogia algkursus. Kõige vanem mees määras lõputöös 89% liikidest, ülejäänud veidi rohkem. Nimekirjas oli neil 50 liiki, tundma õpiti 60. Need hinded lähevad kooli lõputunnistusele. Uus rühm tuleb Soomest järgmisel kevadel.
Oma tööd tuleb hästi teha, pole tähtis, kas eestlastele või soomlastele. Täiskasvanute koolitusel on oluline materjal tunnis selgeks teha. Loota, et keegi hakkab seda veel kodus eraldi uurima, pole mõtet, sest inimestel on oma töö, kodu ja napib aega eraldi veel täienduskursuse materjale uurida. Seega, aktiivõppe vormis tuleks asjad selgeks teha kursustel.

UUS ERIALA – RETKEJUHT Tänavu septembrist saab Luua metsanduskoolis 15 inimest kaugõppes õppida pooleteise aastaga loodusretke juhiks. Huvilisel peaks olema keskharidus ja vanust vähemalt 18–19 aastat ning soovitatavalt mitu võõrkeelt suus.
Idee hakata ette valmistama retkekorraldajaid sai Luua metsanduskooli arendusjuht Aino Mölder turismitaludes küsitlust korraldades. Ankeetidest selguski, et enim vajaksid turismiettevõtjad just loodusretke juhte. “Iga teine lubas diplomeeritud retkekorraldaja tööle võtta, praktikakohta olid valmis kõik pakkuma,” märkis Mölder.
“Uue eriala vajalikkusest rääkides märkis üks ankeedile vastanud turismitalu omanik, et kui ta tahaks praegu palgata nädalavahetuseks tööle retkejuhi, ei oska ta isegi kuhugi pöörduda sellise inimese leidmiseks, kellega usaldaks rühma turiste paariks-kolmeks päevaks metsa,” rääkis projektijuht Erle Männiste. Viisteist tulevast kaugõppijat valiti välja tänavu sügisel. Konkurss oli tihe, sest huvi uue eriala vastu on väga suur. “Valiku kriteeriumideks on kõigepealt ujumisoskus, siis oskus oma teadmisi edasi anda, samuti keeleoskus,” nentis Aino Mölder.
Tema hinnangul peab retkekorraldaja olema kursis ka paljude muude asjadega. Näiteks võidakse küsida talude keskmisi suurusi maakonnas, aga ka metsade pindala ja kultuuritegelaste või rokkmuusika kohta. “See eeldab ikkagi orienteerumist paljudes valdkondades,” lausus Mölder. Et haridusministeerium on retkejuhi koolituse heaks kiitnud, loodavad Mölder ja Männiste järgmise aasta sügisest võtta Luuale õppima ka teise rühma, sedapuhku juba riigi tellimusel.
Koostöös maaturismi ning ökoturismi ühendustega loodetakse õppekava eri osi pakkuda ka eraldi lühikursustena. “Huvi oma raha eest lühikursustele tulla oli küsitletud turismitaludes väga suur,” kinnitas projektijuht. Uue eriala jaoks on kool saanud 1,069 miljonit krooni Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. 75% rahast tuleb Euroopa Liidust, 18% haridusministeeriumist ja 7% jääb kooli kanda. Eurorahade ja -projektidega pole aga Luual veel kõik.
Eeloleval õppeaastal käivitub Luua metsanduskoolis sihtasutuse Innove juhatusel Euroopa Sotsiaalfondi projekt “Töökohapõhise õppevormi rakendamine kutseharidussüsteemis”. Õpipoisikoolitus on sobiv noortele, kellel on soov ja soodumus omandada kutse ettevõttes praktilise tegevuse kaudu. Väljaõppest, mis kestab ühe õppeaasta, hõlmab ettevõttepraktika tublisti üle poole ehk 65%. Ettevõttepraktika vaheldub eri pikkusega teooriaõppeperioodidega, mis korraldatakse Luual. “Kui õppur on omandanud Luual teoreetilise kursuse, läheb ta ettevõttesse ja kinnistab selle, misjärel tuleb kooli tagasi, õpib jälle uut juurde. Kokku on õppekavas kuus kuni kaheksa tsüklit,” nentis Aino Mölder.

ÕPIPOISIKOOLITUSELE PÄÄSEB AINULT TÖÖLEPINGUGA
Õpipoisikoolitusel saavad osaleda põhikooli või keskkooliharidusega, kuid kutseoskusteta noored. Ühtlasi sõlmitakse õppuriga tööleping praktikaettevõttes, kus lõpetanu tööle hakkab.
Esialgu saavad noored omandada saeliinioperaatori ja arboristi kutse. Maakeelde panduna tähendab arborist pargipuude tohtrit, kes kujundab puuvõrasid, toestab, ravib, võtab ohtlikke puid maha jne. Arboristide järele on haljastusfirmades suur nõudlus.
Õpipoisikoolitusprojekt kestab kaks aastat ning selle ajaga jõutakse koolitada neli kaheksaliikmelist rühma saeliinioperaatoreid ning kaks niisama suurt rühma arboriste. Kõikidele õppuritele makstakse stipendiumi 1200 krooni kuus ning kompenseeritakse sõidukulud. Mõistetavalt ei lõpe õpipoiste koolitamine koos projektiga, vaid jätkub ka tulevikus.
Et töökohapõhine õpe üldse saaks toimuda, on vaja, et kooli ja praktikaettevõtete vahel valitseksid usalduslikud ja mõistvad suhted. Luua kooli partnerettevõtted on selles projektis neli Stora-Enso Timberi gruppi kuuluvat puidutööstusettevõtet ning mõned Tallinna haljastusfirmad, näiteks osaühingud Kesklinna Pargid ja Ilus Aed. “Need ettevõtted on ammu tahtnud, et me alustaksime neile spetsialistide ettevalmistamist,” kinnitas Mölder.
Tulevikus on praktikaettevõtete nimistut võimalik laiendada: olles praktikabaas, on ka teistel ettevõtetel võimalik saada endale tööjõudu. Siiski ei sobi praktikafirmaks iga ettevõte.
Partnerfirmad akrediteeritakse, et tagada nende vastavus nõuetele. Näiteks peab ettevõttes kindlasti olema asjatundlik juhendaja ning tingimused õppimiseks. Kool vormistab juhendajaga töölepingu, seega saab ta juhendamise eest palka. Kõige tähtsam on aga ettevõtte valmisolek teha kooliga koostööd.
Mäng väärib küünlaid, sest olukorras, kus kutseõppeasutustest pole töölisi võtta, peavad ettevõtted inimesi lausa tänavalt tööle võtma ja neid ka teoreetiliselt ise välja õpetama. Alternatiivina võib inimene küll töö käigus omandada kutseoskused, kuid teoreetiline ettevalmistus jääbki puudu. Paraku ei ole ilma põhjalike oskusteta töötajad kuigi motiveeritud ega lojaalsed. Õpipoisikoolituse käigus on aga võimalik kujundada laiem teoreetiline põhi ning arendada töötajal ka ettevõtte seisukohalt vajalikke isikuomadusi.

ÜHISELAMU RENOVEERIMISE KOGEMUS
Peale praegu kavandatava õpipoisikoolituse on Luua metsanduskoolil sihtasutusega Innove veel teisigi hea koostöö kogemusi. Innove on ka praeguse hoonete renoveerimisprojekti rakendusinstitutsioon.
2003. aasta novembris anti kutseõppeasutustele võimalus esitada eeltaotlusi riikliku arengukava (RAK) raames realiseeritavate ja Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERDF) kaasrahastatavate projektide finantseerimiseks. Esitati eeltaotlus renoveerida viis hoonet: kaks ühiselamut, õppehoone, õppetöökoda ning võimla. Võimla ja üks ühiselamu tõmmati sellest nimekirjast kahjuks maha, alles jäid kolm hoonet. Summa, millele valitsuse korralduse alusel on õigus taotlusi esitada, on koos riigi osalusega 31 miljonit krooni. Kogu rahale peavad taotlused olema esitatud hiljemalt 2005. aasta 1. oktoobriks ning selle taotlusvooru EL vahendite väljamaksmise tähtaeg on 2008. aasta lõpus.
Hoonete renoveerimise esimene etapp oli projektide koostamine koos vastavate uuringute ja eeltöödega. Riigihanke käigus valis kool välja parima pakkuja – AS-i RTG Projektbüroo Tartust. Projekteerimine kestis pool aastat ja renoveerimise tööprojektid kolmele hoonele valmisid märtsis. Kokku läks see maksma ligi 1,9 miljonit krooni.
Teise rahastustaotluse selle projekti raames esitas kool pärast tööprojektide valmimist ning selle siht on renoveerida üks kooli ühiselamu. Luua metsanduskooli direktori kohusetäitja Priit Kirsimäe sõnul oli riik kahjuks tänavusse eelarvesse kavandanud omaosalusena niivõrd väikese summa, et pärast 80% Euroopa Liidu rahaliste vahendite lisamist moodustas see alla kolmandiku vajaminevast.
Kool soovis siiski väga halvas seisukorras oleva ühiselamu tänavu renoveerida, muidu oleks pidanud tegema avariiremonti. Korraldati riigihange klausliga, et sel aastal maksame eelarves oleva summa ning ehitaja kohustub omavahenditega tööd lõpetama. Puuduv raha – pakkumishinna ja olemasoleva vahe – kohustuti tasuma pärast järgmise aasta eelarve avanemist hiljemalt 31. märtsiks 2006.
Koolijuhtide meeldivaks üllatuseks osales konkursil tervelt neli ehitusettevõtet, parim oli AS-i Linnaehitus pakkumine 15,7 miljoni krooniga. Leping allkirjastati 19. mail, tööd peavad lepingu järgi olema lõppenud tänavu 20. detsembriks.
Loodetavasti saab siis kool 2006. aasta algusest pakkuda õpilastele nüüdisaegses renoveeritud ühiselamus samasuguseid tingimusi nagu Tartu ülikooli üliõpilaskülas.

METSAMASINAJUHI ÕPPE JÄTKUMINE KÜSITAV
Metsamasina juhi eriala on populaarne ja väga vajalik ka tööandjatele. Metsamasinakoolituse juhtõpetaja Andres Müüriseppa sõnul tuleb kooli väga palju telefonikõnesid, kus soovitakse paari-kolmenädalast masinaõpet ehk siis värskendada teadmisi ning seejärel on firma valmis inimese tööle võtma.
Tänavu jätkus Luua metsanduskoolil metsatöömasinate liisingumakseteks raha vaid esimeseks poolaastaks. Kui haridusministeerium ei leia koolile lisaraha, tuleb masinad liisingufirmale tagastada ja metsamasinajuhtide õpetamine lõpetada.
Kuus kulub koolil kahe metsamasina liisingumakseteks ligikaudu 180 000 krooni. Praegu kasutada oleva ühe langetustraktori (harvesteri) ja ühe kokkuveotraktori (forvarderi) liisinguleping lõpeks 2008. aasta aprillis. Luua metsanduskooli direktori kohusetäitja Priit Kirsimäe meelest ei tähendaks lepingu lõppemine probleemide kadu. “Meil oleks siis vaja liisida uued masinad, õpetama peaksime ikkagi nüüdisaegse tehnikaga, mitte vanadega,” märkis ta.
Andres Müürisepa arvates pole koolil 1999. aastast saadik, kui hakati õpetama metsamasinajuhte, olnud ainsatki murepilvedeta sügist. “Pole kindlust, et koolitus ja praktikad saab tehtud,” nentis Müürisepp.
Liisingumaksete probleem kerkis kohe, kui masinad liisiti ja metsamasina operaatori eriala koolis õpetama hakati. Möödunud suvel õnnestus halvim ära hoida, sest kool sai pooleks aastaks maksepuhkust.
Enamasti on metsamasinate liisingmakseid rahastatud projektipõhiselt ehk Riigimetsade Majandamise Keskusest (RMK) või Keskkonnainvesteeringute Keskusest (KIK), makseid on tasunud ka haridusministeerium.
Haridusministeeriumi teabekorralduse osakonna konsultandi Age Rosenbergi kinnitusel tasuti tänavu esimese poolaasta makse riigieelarvest ministeeriumi kaudu. “Teise poolaasta makse tasumise otsus sünnib kindlasti enne kooliaasta algust augustis. Hetkel ei saa öelda ei seda, et kindlasti toetatakse, ega ka seda, et kindlasti ei toetata,” märkis Rosenberg.
Kuidas võib miljoneid maksva metsamasina juhtkangide taha saata erialase väljaõppeta inimese, kuid autorooli istumiseks tuleb mitu kuud autokoolis käia ja ka vastavad eksamid õiendada ning juhiluba saada?
Andres Müürisepp teab juba paari juhtumit, kus kindlustus keeldus rikkiläinud masina remonti hüvitamast, sest metsamasina juhil polnud kutsetunnistust. Nii et päris tänavalt enam metsamasina operaatoreid värvata ei õnnestu.
“Need juhtumid ei tee meie olukorda paremaks, sest tung koolitusele suureneb. Meie aga pole võimelised ju koolitama, kui loobuksime oma masinatest,” märkis Luua metsanduskooli arendusjuht Aino Mölder. Tema hinnangul tekitab ebaprofessionaalne juht harvesteri kangide taga metsale väga tõsist kahju. Ja kindlasti ongi tekitatud.

METSAS PEAVAD TÖÖTAMA ASJATUNDJAD
Andres Müürisepp pakub selle jutu peale kohe ühele põllumajandusülikooli metsandusmagistrandile võimalikku magistritöö või doktorandile doktoritöö teemat, et luua metsale tekitatud kahju hindamise metoodika. “Neid nüansse on selle kahju hindamisel aga nii palju, et me ilmselt ei oskagi kõike kohe arvesse võtta, see selgub ehk alles kolmekümne aasta pärast,” rõhutas Müürisepp.
RMK metsamajanduse direktori asetäitja Jaan Schultsi sõnul ei tohiks metsamasina juhi õpe Luual mingil juhul lõppeda: “Metsamasina operaator kujundab tuleviku metsa, seda tööd saab teha ikkagi ainult vastava väljaõppe saanud spetsialist.”
Valitsuses ja Riigikogus on viimasel ajal väga palju räägitud kutseõppe parandamisest ja sellest, et riik vajab väga eriharidusega spetsialiste. “Just selliseid erialasid nagu Luual on metsamasina operaator, ongi kutsehariduses vaja arendada. Masinraiete osakaal Eesti metsanduses suureneb väga kiiresti, aga kvaliteeti saab tagada vaid hea koolituse abil,” lisas Schults.
Müürisepa sõnul on koolil kõige lihtsam liisingulepingud üles öelda, masinad tagasi anda ning metsamasina operaatorite koolitamine lõpetada. “Sellise mõtteviisi juures tekib tõrge: kuus aastat oleme vaeva näinud ja nüüd tunnistame kogu oma töö mõttetuks,” lausus metsamasina õpetaja. Tema hinnangul on mõne aasta pärast sama eriala uuesti käivitada üsna raske või lausa võimatu. Ebakindluse tõttu pole kool julgenud metsamasina operaatori eriala eriti reklaamida. “Kursus tuleb alati täis ja rohkemgi,” märkis Müürisepp.
Tänavu kevadel lõpetas metsamasina juhi eriala üheksa noormeest, kellel oli võimalik valida 40–50 töökoha vahel. Lõpetajaid olnuks rohkem, aga mõned ei suutnud loobuda soodsast teenimisvõimalusest ja võtsid vastu pakkumise Rootsis tormimurdu üles töötada. “Tööandjad süüdistavad meid, et eriala on, poisse vastu võtate, aga meil pole kedagi tööle võtta. Üheksa lõpetajat on lihtsalt liiga vähe, kuid olemasoleva tehnikaga ja pideva määramatuse olukorras pole me oluliselt rohkemaks suutelised,” tunnistas Müürisepp.
Priit Kirsimäe hinnangul on ebamäärane olukord viinud koolist juba kaks väga head metsamasina õpetajat. “Õpetaja ja metsamasina juhi keskmist palka võrreldes tuleb tunnistada, et metsas teenib kolm-neli korda rohkem,” tõdes ta.
“Miks peaks hea spetsialist müüma oma oskusi väikese raha eest võimalikele tulevastele konkurentidele, kui ta pole ka kindel, et koolil järgmisel aastal üldse masinad on ja väljaõpe toimub?” küsis Andres Müürisepp.
Luua kooli masinad töötavad ka suvel. Üks või kaks kevadel kooli lõpetanud noormeestest on jäänud n.-ö. järelpraktikale. Asi pole selles, et need poisid poleks õigel ajal oma praktikat ära teinud, hoopis vastupidi – tööd saavad kõige paremad, kes tulevad iseseisvalt masinatega toime. Nad teenivad koolile lisaraha.
Täiendusõpet on masinatega tänavu augustis täiskasvanutele raske korraldada, sest ei jätku lanke. “Enamik koristab tormimurdu ja uusi lanke üldse ette ei võetagi,” märkis Müürisepp. Tema sõnul pole aga võimalik masinajuhte õpetada, kui ühtegi puud maha võtta ei või.
Luua metsamasinaõpetaja on võrrelnud oma kooli masinate tööd Rootsi kolleegide omaga. Kui Rootsi koolil on kasutada seitse metsatöömasinat, millega nad õppepraktikate jooksul vedasid metsast aasta jooksul välja 20 000 tihumeetrit puitu, siis Luua üks forvarder vedas praktikate käigus välja 12 000 tihumeetrit puitu. “Rootslased ei saanud aru, kuidas meie suudame. Aga meil on vähe masinaid, meie rühmad on suured. Seega tuleb olemasolevat tehnikat intensiivsemalt kasutada,” sedastas Müürisepp.
Skandinaavia maades võetakse masinatega maha umbes 95% metsast, Eestis eri hinnangutel pisut alla poole. Skandinaavias on levinud seisukoht, et masinaõppeta kooli programm tähendab, et tegemist pole metsakooliga.
Luua metsanduskooli õpetajad pakuvad probleemi finantseerimise lahenduseks asutada metsanduskoolituse fond ja kanda igalt riigimetsast müüdud puidutihumeetrilt mingi kindel summa, näiteks kaks krooni, sellesse fondi.
Niiviisi ei oleneks metsanduskoolituse rahastus sellest, milline on poliitiliste kokkulepete tulemusena riigi- ja haridusministeeriumi eelarve, vaid hoopis riigimetsast aastas müüdud puidutihumeetritest.
“Õige pole silmas pidada ainult Luual metsamasina operaatori koolitust, ka põllumajandusülikoolis napib õppevahendeid,” nentis Andres Müürisepp.
Lõpetuseks täpsustas ta, et maksma ei peaks RMK, vaid hoopis riigimetsast puitu ostvad firmad ja eraisikud.



Helve Laasik, ajalehe Vooremaa peatoimetaja

Loe kommentaare (2)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet