Üha suurenev nõudlus “rohelise energia” järele kiirendab troopiliste vihmametsade hävingut. Orangutanide kaitsealadest Borneol kuni Brasiilia Amasooniani raadatakse ürgmetsa palmiõli- ja sojaistandusteks, et hoida käigus Euroopa ja Põhja-Ameerika autosid. Pidevalt kerkiv naftahind kiirendab hävingut veelgi.
Tormijooksu taimeõlist energiale tingivad Euroopa Liidu seadus, millega nõutakse tavakütuse segamist biokütusega, ning üsna suured toetused biokütusetootjaile. Biokütuse abil loodab EL täita Kyoto protokolli. Keskkonnaorganisatsiooni Vihmametsade Sihtasutus direktori Simon Counselli sõnul on palmiõlitootmise kiirenev kasv Kagu-Aasia vihmametsade hävitamise peapõhjus: “Taas üritab läänemaailm lahendada oma keskkonnaprobleeme, lükates neid arengumaade kaela, hoolimata hävitavast mõjust sealseile elanikele.”
Palmiõli peamine alternatiiv biokütuseturul on sojaõli. Paraku on laienev sojakasvatus üks Brasiilia Amasoonia vihmametsade hävitamise peapõhjusi. Biokütuste pooldajate kinnitusel on biokütus süsinikneutraalne, s.t. uued biokütusetaimed neelavad biokütuse põletamisest õhku paisatud kasvuhoonegaasid. Suurim huvi biokütuste vastu on diiselmootorite tootjail ja diiselauto omanikel, sest diiselmootori kütusena saab kasutada ka täiesti töötlemata taimeõli. Saksamaa biodiislitoodang on tunamullusega võrreldes kahekordistunud. Elektrijaamades plaanitakse hakata põletama palmiõli.