Eesti Looduse fotovõistlus
4/2005



artiklid
Euroopa metsafoorum muretseb metsanduse populaarsuse pärast

Eesti esindaja Erik Kosenkranius selgitamas Euroopa metsaseltside foorumil Eesti metsanduse probleeme
Savonlinnas peeti septembris Euroopa etsaseltside foorum. Kohal käis ka Eesti delegatsioon. Saadi ülevaade eri riikide metsandusest,arutati ühisprobleeme.

FOORUMI SEMINAR PEETI SEEKORD SOOMES
Septembri esimestel päevadel peeti Soomes päikeselises Savonlinnas Euroopa metsaseltside foorumi järjekordne seminar, kus tõdeti metsanduse populaarsuse ja positsiooni langust tänapäeva Euroopas. Kuigi põhjanaabritel ei ole metsandusega suuri probleeme, oli just Soome foorumi kokkukutsuja. Foorumit juhatas sealse metsaseltsi esimees Juhani Karvonen. Soome, Austria, SHveitsi, Rootsi, Shoti, Islandi, Saksa ja Eesti esindajad arutasid üheskoos, kuidas parandada metsanduse olukorda ning arendada koostööd ja teabevahetust Euroopa riikide vahel.

Eesti metsandust esindasid foorumil Erik Kosenkranius, Heiki Hepner, Vaike Pommer, Jürgen Kusmin, Priit Kask ning Eesti metsaseltsi grand old lady Maria Urov.
Shoti metsaseltsi esimees Peter Fothergill rääkis, et sealse 150 aasta vanuse ja 1000 liikmega metsaseltsi ees märk on ühendada metsast huvitatuid ja aidata metsaomanikel suhelda. Metsanduse põhiprobleemidena näeb ta madalat puiduhinda, suuri makse, riigiabi vähenemist, vähest koopereerumist, väheseid puiduturu uuringuid. Odavas puiduhinnas on tema arvates süüdi Eestist sisse veetav suur puidukogus.
Islandlase Brynjolfur Jonssoni arvates hakkab Islandi metsandus alles arenema. Metsaselts on loodud küll juba 1930. aastal ja sellel on 7000 liiget, kuid küpset metsa Islandil veel ei ole. Siht on hankida teadmisi ning teavitada metsaomanikest liikmeid. Valitsus tunneb metsanduse toetamise vastu huvi. Ka inimesed on metsandusest huvitatud, sest 80% kasutab metsa, enamik toetab metsanduses toimuvat. Metsale tekib maad juurde, sest jää üha sulab!
Saksa metsaseltsi presidendi Hanno Moldenhaueri arvates pole Saksa metsanduses kunagi varem nii suuri probleeme olnud. Tähelepanu pööratakse metsakasvatusele ja ökoloogiale, kuid puiduturu olukord on jäänud vaatluse alt välja. Arvestuslangist jääb 20 miljonit tihumeetrit raiumata. Valitsus ei taha riigimetsandust toetada, metsandussektoris töötavate inimeste motivatsioon on juba kümme aastat olnud väike. Müncheni ülikoolis suleti metsandusteaduskond, nüüd saab metsandust õppida vaid kolmes ülikoolis. Saksamaa metsakongressi moto on metsa muutumine. Suund on võetud puhkemajanduse arendamisele.
Erik Kosenkranius andis ülevaate Eesti metsandusest. Ta märkis muu hulgas, et juurdekasv ületab raie ning illegaalsel raiel ei ole nii suurt osakaalu, kui Euroopas arvatakse. Samuti tõdes ta, et Eesti ootab uut metsaseadust ning rohelist maksureformi. Praegu on endiselt meie probleem tormi tagajärjel tekkinud hinnalangus puiduturul.
Shveitslase M. Hostettleri ja austerlase B. Blini meelest ei ole metsandus enam konkurentsivõimeline, arvestuslangid jäävad raiumata, odavam on jätta puit metsa. Turismi, põllumajanduse ja keskkonnakaitse osatähtsus suureneb, metsamajandus tõrjutakse kõrvale. Zürichi ülikoolis ei anta enam metsandusharidust, Viinis õpib seda eriala vaid kaheksa üliõpilast, sest eriala pole perspektiivne.
Rootsi esindaja B. Eki kõneles, et kaitsealuse metsa pindala Rootsis suureneb, kuid töökohti ei suuda turism piisavalt juurde luua. Rootsi puidu- ja tööjõuturgu on tugevalt mõjutanud tänavune torm. Odava tööjõuga on pakkunud konkurentsi Baltimaad ja Poola.
Soome metsandus on üha tõusuteel, raiutakse 60 mln. tm. Aastas annab iga hektar tulu 100 eurot, 25% kogu ekspordist hõlmab puit, metsasektoriga on seotud 90 000 inimest. Juhte ei ole raske leida, küll aga töölisi.
Foorum otsustas luua metsaseltside ühenduse kodulehekülje, võtta ühendust kõigi Euroopa riikide metsaseltsidega ning tulla kokku igal aastal. Järgmisel aastal peetakse foorum Erik Kosenkraniuse ettepanekul Eestis.
Kokkutulnud käisid Soome metsamuuseumi Lusto (see tähendab eesti keeles aastarõngast) ja Finnforesti tehases Punkaharjus. Finnforesti tehas toodab uudset materjali – lamineeritud vineerplaati. Kuusepuit kooritakse, kihid liimitakse ning saadakse kuni 20 meetri pikkused eri paksusega paneelid, mis on täispuidust kergemad ning tugevamad. Selline materjal maksab umbes 6000 EEK/tm ning seda eksporditakse hulgaliselt Lääne-Euroopasse ning Jaapanisse. Soomes on materjal juba edukalt ehituses kasutusel, meil õnnestus seda näha Savonlinna kontserdihallis. Soomlased on metsa ja puitu alati osanud väärikalt kasutada, selles veendusime maailma suurimas puitkirikus Kerimäkil. Euroopa metsafoorum on mitteametlik rahvuslike metsaseltside ühendus, mille peamine siht on parandada metsaga, metsandusega ja metsapoliitikaga seotud teabevahetust liikmete vahel. Iga metsafoorumi liige järgib metsa majandamise eetikat. Metsafoorumi tegevus seisneb põhiliselt järgmises: 1) uuritakse metsavarude kasutust ja arutletakse selle üle; 2) hangitakse laiemat teavet, mis aitab sõnastada eri riikide rahvuslikke metsapoliitikaid ja tuua esile rahvuslikke metsandusprobleeme; 3) metsafoorum võimaldab ühendada oma liikmete teadmisi ja kogemusi ning aitab niimoodi kaasa eri metsaseltside tegevusele; 4) metsafoorum aitab luua kontakte eri maade liikmete vahel ning tutvuda teiste maade metsanduspraktika ja kitsaskohtadega. Euroopa metsafoorumi kord näeb ette, et foorum kutsutakse kokku igal aastal. Ühe riigi metsaselts moodustab sekretariaadi neljaks aastaks. Võõrustav maa valmistab ette programmi ja juhib seminare. Igast riigist oodatakse foorumi seminarile vähemalt kaht alalist esindajat. FOORUMI METSAMAJANDUSEETIKA Metsa majandamise eetika ei ole tegevuse kirjeldus, see annab juhtnöörid, kuidas metsasse suhtuda. See eetika ei asenda seadusi ja regulatsioone, äriplaane või nendega samaväärseid dokumente, kuid nad kindlasti põhinevad eetikal. Metsa majandamine tähendab palju enamat kui puidu tootmine. See tähendab ka vastutust elu kestmise eest. Euroopa metsafoorumi liikmed arendavad arutelu oma kodumaistes seltsides. Metsamajanduseetika põhimõtted: 1. Metsi majandatakse säästlikult. See tähendab, et puitu ja teisi tooteid valmistatakse sel moel, et säilib metsa ökoloogiline tasakaal ning metsakasutuse perspektiivid ei halvene. Metsavaru suureneb, hoolimata metsamajandusmeetoditest. 2. Metsamajandus toetub läbiproovitud teadmistele ja kogemustele. Seega: enne kui rakendada majandusvõtteid, on vaja omandada korralikud teadmised. Tuleb võtta arvesse metsamajanduse mõju loodusele ja keskkonnale. 3. Metsa majandamise eesmärk on säilitada mets kui mitmekülgne ökosüsteem. Metsa majandamine ei tohi mõjutada bioloogilist mitmekesisust ja peamisi ökoloogilisi protsesse, nagu toitainete ringe, taimede kasv ja orgaanilise aine lagunemine. Looduslik ja kultuuristatud floora ja fauna peavad metsakooslusi edendama. Siht on taastada metsade rikutud bioloogiline mitmekesisus või ökoloogiline tasakaal. 4. Metsandus võtab vastutuse majandusväärtuste loomise eest, mets on üks säästva arengu ja üldise hüvangu aluseid. 5. Metsamajandus arvestab kõigi huvirühmadega. – Mets sisaldab mitmesuguseid komponente: puitu, marju, seeni jms. Ta pakub eri huvirühmadele eri võimalusi puhata, koguda metsaande, pidada jahti. Metsas tuleb kindlasti pöörata tähelepanu looduskaitsele. Igaühe huvid ei saa olla rahuldatud alati ja igal pool, kuid metsamajandus peab arvestama paljude huvidega. Metsamaad suurendades peab kindlasti võtma arvesse ka teisi maakasutusvõimalusi. 6. Metsa majandamine säilitab metsamaastiku ajaloolisi ja kultuuriväärtusi. Oluline on pärandkultuuri objektide kaitse. Eelmiste põlvkondade väärtuslikke ajaloo- ja kultuurijälgi tuleb kaitsta ja säilitada. 7. Metsandusringkond suhtleb aktiivselt avalikkusega. Üldsusel on õigus saada täpset teavet ning ka ise avaldada oma seisukohti. Metsamajandajad peavad olema valmis avalikkust kuulama ning tehtud ettepanekuid kaaluma.



Priit Kask, Erastvere metsaülem

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet