Eesti Looduse fotovõistlus
1/2006



Artiklid
Euroopa metsanduse tegevuskava ulatub aastani 2013

Euroopa Liidu riigid on asunud alalise metsanduskomitee koordineerimisel koostama metsanduse tegevuskava aastani 2013. See dokument peaks sõnastama lähiaastate olulised tegevused, et viia ellu aastast 1989 kehtiv metsastrateegia.

EUROOPA METSANDUSSEKTORIL ON VÕTMEROLL SÄÄSTVA MAJANDUSE ARENGUS 2005. aasta märtsis koostati ülevaade Euroopa Liidu metsastrateegia (1999– 2004) rakendamisest. Selles tõdeti, et metsadel, mis katavad ligi 35% Euroopa Liidu maismaast, on suur potentsiaal Euroopa maaelu arengu, energeetika ja laiemalt kogu säästliku arengu seisukohast. Eelnimetatud ülevaatele järgnes otsus koostada Euroopa Liidu metsanduse tegevuskava.

2.–3. juunil 2005 Luxembourgis peetud Alalise Metsanduskomitee (SFC) istungil koostati esialgne metsanduse pikaaegne tegevuskava. Selle järgi peaks Euroopa metsandussektor etendama tulevikus võtmerolli säästva majanduse arengus. Metsandus on siis turule orienteeritud, kasumlik ja konkurentsivõimeline sektor, mis pakub tööd ja sissetulekut märkimisväärsele osale Euroopa elanikest. Metsad on keskkonnahoidlike toodete jaoks taastuv toormeallikas ning neil on tähtis roll keskkonnakaitse ja -teenuste valdkonnas (nt. ökoloogiline stabiilsus, veekaitse, erosiooni tõkestamine, rekreatsioon).
Eelkava koostamise järel on tehtud tööd kolmes töörühmas, siht oli luua strateegia ja sõeluda välja prioriteedid. Esimene töörühm tegeles metsanduse majandus- ja sotsiaalsete küsimustega, teine ökoloogiliste aspektidega ning kolmas sidususe ja koordinatsiooni probleemidega. Viimasena mainitud töörühmas oli esindatud ka Eesti.
Selle aasta jaanuaris peeti Brüsselis viimased töörühmade nõupidamised. Nüüd lasub vastutus juba Alalisel Metsanduskomiteel.
Vajalik on kaitsta ja parandada metsade sotsiaalseid ja kultuurilisi funktsioone. Tegevuskava esimese töörühma ülesanne oli kirjeldada tegevusi, mis aitaksid pikas perspektiivis parandada metsandussektori konkurentsivõimet ning suurendada metsast saadavate toodete ja teenuste kasutust. Selle eesmärgi saavutamiseks on sõnastatud kuus strateegiat ja 18 nendest lähtuvat tegevust.
Esimene strateegia näeb ette tugevdada metsamajanduse konkurentsivõimet ja majanduslikku elujõulisust. Selleks on plaanitud toetada teadustegevust tehnoloogiate arendamiseks, et tõhustada tarneahelat mets–puit, edendada parimaid praktikaid tõstmaks väikemetsaomanike huvi metsamajanduse vastu ning toetada investeeringuid (eelkõige infrastruktuuri) metsade majandusliku väärtuse suurendamiseks. Teise strateegia peasiht on rõhutada metsa mittepuidulisi ja mitteturustatavaid väärtusi. Põhiliselt tuleb pöörata tähelepanu kogemustevahetusele: kuidas väärtustada neid metsast saadavaid hüvesid, mida ei saa turustada. Eelnimetatud tegevusele eeldatakse toetust Euroopa Maaelu Arengufondist. Kolmas strateegia näeb ette edendada metsaomanike ühistegevust, neid koolitada ja nõustada. See tähendab eeskätt metsaomanike organisatsioonide toetamist kollektiivse turunduse ja infrastruktuuri investeeringute valdkonnas ning nõustamise alal. Neljas strateegiline valdkond on seotud bioenergeetikaga. Siin on välja pakutud seitse tegevust, millest enamik on seotud Euroopa Liidu biomassi tegevuskavaga. Enim väärivad tähelepanu kolm tegevusliini: 1) töö EL-i seadusloome alal toetamaks biomassi kasutust (sh. maksuprobleemid), 2) toetada teadusprojekte ja tehnoloogiaarendusi puiduenergeetika valdkonnas ja 3) propageerida puidujäätmete ja biomassi kasutamist ning toetada sellealaseid investeeringuid (seadmed, väikesed soojusjaamad, töötlemine), eelkõige ülisuure tuleohuga aladel. Ka siin eeldatakse Maaelu Arengufondi panust. Viies strateegia näeb ette arendada uusi, innovaatilisi ja kuluefektiivseid tooteid ja teenuseid ning edendada nende turge. Euroopa Liidu seitsmenda teadus ja tehnoloogiaarenduse programmi raames metsasektori tehnoloogia platvormi (Forest Based Sector Technology Platform) toel algatatakse projekte, et töötada välja uusi tooteid ja parandada seniste kvaliteeti.
Ühtlasi oli esimese töörühma ülesanne käsitleda metsanduse sotsiaalset mõõdet. Tegevuskava siht on panustada elukvaliteeti, kaitstes ja parandades metsade ja metsanduse sotsiaalseid ja kultuurilisi funktsioone. Siin on formuleeritud kaks strateegiat ja seitse tegevust. Esimene strateegia näeb ette anda paremat haridust, levitada teadmisi hüvede kohta, mida mets ja metsandus pakuvad ühiskonnale. Teise strateegia järgi tuleb edendada ja toetada metsade kaitsefunktsiooni ning muid sotsiaalseid funktsioone. Neljast tegevusest kolme puhul on rahastamisallikana peetud taas silmas Maaelu Arengufondi, kusjuures eeskätt peaks toetama loodusõnnestuste vältimise meetmeid ja väikese metsasusega alade metsastamist (ökoloogilistel ja sotsiaalsetel eesmärkidel).

METSA ÖKOSÜSTEEMIDE KAITSEL LÄHTUTAKSE RIO DE JANEIRO KONVENTSIOONIST JA TEISTEST RAHVUSVAHELISTEST LEPINGUTEST Teise töörühma “tööobjekt” oli metsanduse ökoloogiline mõõde. Sõnastatud on viis prioriteetset valdkonda: 1) metsandust puudutav teave, 2) metsanduse maine ja “läbipaistvus”, 3) rahvusvaheliste kohustuste täitmine, 4) kliimamuutused (sh. biomassi kasutamine energeetikas) ja 5) metsakaitsealade võrgustiku korraldus.
Esimese valdkonna puhul on oluline saada selge ülevaade eri tüüpi kaitstavatest metsadest ja metsahoiust. Senisest koordineeritumalt tahetakse tegelda metsakaitse probleemidega, rakendada LIFE+ võimalusi, sobitada omavahel EL tasemel infosüsteemid ning metsade tulekaitse seiresüsteemid.
Teise valdkonna – metsanduse maine puhul on ette pandud toetada metsade ulatuslikumat ja aktiivsemat majandamist, tõhustada erametsamajandust ning paremini planeerida ja reguleerida jahindust. Rõhutatud on eelkõige Rio de Janeiro konventsiooni nõuete tähtsust, Viinis kokku lepitud säästva metsanduse indikaatorite kasutamist raportites ja Euroopa Liidu juhtrolli eri rahvusvahelistes protsessides. Neljanda valdkonna tegevused on näiteks puidul baseeruva energeetika toetamine, metsade süsinikusidumise tunnustamine Kyoto protokolli kontekstis ja protokolli artiklite 3.3 ja 3.4 rakendamine (metsastamise, taasmetsastamise või metsa raadamise puhul 1990. aastast käibiv arvestus süsiniku sidujate kohta). Viienda valdkonna puhul on oluline tagada metsakaitsealade võrgustiku toimimine, vaadata üle Natura 2000 alade metsade osa ja kaotada võimalikud puudused, samuti arendada edasi metsade bioloogilise mitmekesisuse indikaatoreid ja võtta meetmeid takistamaks elupaikade vähenemist või fragmentaarsust.

KUIDAS KAVANDATU PAREMINI ELLU VIIA? Kolmanda töörühma ülesanne oli arutada koordinatsiooniküsimusi. Kooskõlastatud tegevus aitab paremini saavutada metsanduses seatud majanduslikke, keskkonna- ja sotsiaal-kultuurilisi sihte. Viimasel koosviibimisel tutvustas Austria ideed rakendada ka metsanduses avatud koordinatsiooni meetodit (OCD – Open Method of Coordination), mis on Euroopa Liidus tarvitusel eelkõige tööhõive, sotsiaalse kaasatuse ja pensionireformi valdkonnas. Selle meetodi tuum on enda ning teiste riikide püstitatud eesmärkide võrdlus ning kogemustevahetus. OCD puhul peavad liikmesriigid ühiselt püüdlema kokkulepitud eesmärke, ühtlustamata siiski oma tavapärast tegevust või selle korraldust.
Töörühma tähelepanu on keskendunud neljale strateegilisele teemale: 1) parandada metsanduspoliitika koordi natsiooni ja integratsiooni nii EL-is kui liikmesriikides, 2) tõsta metsanduse tuntust ühiskonnas, 3) parandada koordinatsiooni liikmesriikidega rahvuslike metsandusprogrammide arendamise ja rakendamise valdkonnas ja 4) toetada parima praktika vahetamist liikmesriikide vahel (eriti maaelu arengu toetamise aspektist). Koordinatsiooni parandamiseks on kavas muuta Alalise Metsanduskomitee funktsioone ja rakendada teda strateegiliste mõjude eelhindajana ning liikmesriikide nõustajana (eelkõige teiste valdkondade strateegiate mõjust metsandusele). Plaanis on korraldada kõrgetasemeline metsateaduse foorum, et tugevdada koostööd teadusringkondade ja poliitiliste otsustajate vahel.
Et tagada metsanduse parem “läbipaistvus” ja tõhusam kommunikatsioon, plaanitakse korraldada Euroopa Liidu metsanädal või kõrgetasemeline metsakonverents, vahendada Soome Metsaakadeemia kogemusi teistes liikmesriikides ning teha eraldi EL-i veebileht metsanduse alal.
Samamoodi kui puidutööstuse kommunikatsioonistrateegiat koostades tuleb saada ülevaade ühiskonna teadmistest ja uskumustest metsanduse kohta, et selle alusel koostada teavitamise tegevusplaan. Et viia paremini ellu rahvuslikke metsandusprogramme, on vajalik need uuendada lähtuvalt EL-i metsanduse tegevuskavast ning korraldada komisjoni ja liikmesriikide vahel kohtumisi saamaks ülevaadet edusammudest. Algne Prantsusmaa ettepanek sõlmida tegevuskava rakendamiseks nn. säästva metsanduse arengu lepingud ei leidnud töörühmas toetust.
Viimane strateegiline eesmärk – vahetada liikmesriikide vahel tõhusalt kogemusi – sai endale kaks tegevust: 1) liikmesriigid esitavad korrapäraselt raporteid metsanduse tegevuskava elluviimise kohta ja 2) korraldavad õpikodasid jagamaks kogemusi maaelu arengu programmide metsanduse alalõigu kohta.
Tööplaani järgi arutatakse eelnõu alalises metsanduskomitees märtsi keskpaigas. Seejärel tutvustatakse tegevuskava teistele direktoraatidele ning liikmesriikidele (metsanduse töörühma kaudu). 2006. aasta juunis on kavas esitada metsanduse tegevuskava Euroopa Nõukogule heakskiitmiseks.



Erik Kosenkranius, keskkonnaministeeriumi metsandusosakonna juhataja kt.

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet