Eesti Looduse fotovõistlus
1/2006



Artiklid
Kasutamata energiavõsa elektriliini- ja kraavitrassidel

Traditsioonilise metsast raiutud küttepuu kõrval on jäänud kasutamata kraavikallastel, elektriliinide trassidel ja teistes sama laadi paikades kasvava võsa energeetiline potentsiaal. Kuna metsast saadav hakkpuit ei rahulda enam kogu nõudlust, on vaja pöörata pilgud sinna. neid ei peeta kasvuhoonegaaside hulka kuuluvaiks.
Meil on koostatud kütuse- ja energiamajanduse pikaajaline riiklik arengukava aastani 2015. Selle järgi avaldub Eesti taastuvenergia potentsiaal eeskätt biokütustel baseeruvas elektri ja soojuse koostootmises ning tuuleenergias, samuti arendatakse väikesemahulist hüdroenergeetikat, mille tehniliselt rakendatav koguvaru on umbkaudu 40 MW. Planeerimisperioodi vältel suureneb ka päikeseenergia kasutuse konkurentsivõime ning osakaal.
Praegu kasutatakse suur osa küttepuidu ja puidutööstusjääkide primaarenergiast peamiselt soojuse tootmiseks. Arvestatavaks lisaallikaks võib pidada raiejäätmeid. Biomassil põhineva elektri ja soojuse koostootmise arengut pidurdav tegur on soojuskoormuse vähesus ning asjaolu, et soodsa soojuskoormusega piirkondadesse on juba paigaldatud uued, ainult soojust tootvad seadmed. Samuti piirab arengut biokütuste mahukas eksport, mistõttu kohalikel energiatootjatel on toormepuudus.

Eestis kasutatakse põhiliselt järgmisi taastuvaid energiaallikaid: turvas, küttepuud
koos hakkpuidu ja puidujäätmetega,hüdro- ning tuuleenergia. Päikeseenergia rakendamist piiravad seadmete kõrge hind ja sesoonsus. Seepärast kasutataksegi päikesepatareisid vähe ning üldjuhul ainult sooja vee tootmiseks kodumajapidamistes.
Kuna Eesti on metsarikas maa, siis on kõige tähtsam taastuv energiaallikas puit (küttepuud). Siia alla kuuluvad ka hakkpuit ja puidujäätmed. 1995. aastal suurenes küttepuude kasutus energia tootmisel hüppeliselt. Põhjus on puiduhakkurite ning hakkpuidukatlamajade kasutuselevõtt. Pärast 1997. aastat toimunud languse tingis ilmselt eeskätt toormepuudus

VIIE AASTAGA SAAKS ELEKTRILIINIDE ALT 472 000 TONNI VÕSA Eestis on seatud siht toota aastaks 2010 kogu energiast 5,1% taastuvenergiana. Tuleks lähemalt uurida, kuidas on võimalik seda teostada.
Üks võimalus on välja toodud keskkonnainvesteeringute keskuse projekti raames EPMÜ metsandus- ja maaehitusinstituudis tehtud uurimustöös: vaatluse all oli elektriliinide trassidelt saadava võsa energeetiline potentsiaal ja kuivenduskraavidel kasvav biomass. Nimetatud tööd tehti 2004. aasta sügisest 2005. aasta kevadeni. Eesmärk oli välja selgitada energiahulk, mida võiks saada elektriliinide trassidel ning kuivenduskraavidel kasvavast võsast.
Elektriliinid jaotatakse kaheks: põhivõrk, mis hõlmab 110–330 kV liine, ja jaotusvõrk, mille hallata on 0,4–35 kV liinid. Tagamaks ohutust on igale liinikategooriale seatud nõudmised trassi laiuse suhtes. Kaitsevööndeid tuleb korrapäraselt hooldada (üldiselt tehakse seda viie aasta järel), selle tõttu jääb liinide alla maha suurel hulgal võsa. Seda tooret võiks edukalt kasutada hakkpuidu tootmisel.
Uurimistöö käigus tähistati proovitükid, mille pindalad olid vastavalt 70 m² (7 x 10 m), 200 m² (10 x 20 m), 225 m² (15 x 15m) ja 625 m² (25 x 25 m). Mõõtmed valiti lähtuvalt teoreetilisest trassi laiusest ja reaalolukorrast. Proovitükid piiristati postide abil ning seejärel määrati GPSi seadmega kindlaks geograafilised koordinaadid. Kogu proovitükil olev võsa kaaluti ning seejärel võeti proovid. Proove kuivatati kuivatuskambris senikaua, kui proovide kaal enam ei muutunud – seeläbi saadi teada proovide niiskussisaldus. Kuivatamisel lähtuti sellest, et temperatuur ei ületaks 105 ºC. Muidu hakkaks puit lagunema ning muutuks selle struktuur. Kuna puidu kütteväärtus oleneb niiskussisaldusest (mida vähem niiskust, seda suurem kütteväärtus) ja ka tuhasusest, määratigi nende väärtused, et saaks teha edasist analüüsi.
Selgus, et Eestis on ligi 68 700 km liine, mille kaitsevööndite pindala võtab enda alla umbes 116 250 hektarit. Huvitaval kombel on biomassi hulk seda suurem, mida kitsam on kaitsevöönd. Selle seaduspärasuse põhjus on ilmselt asjaolu, et ümbritseva metsa toimel on seal looduslik uuenemine tõhusam. Kuna kõik elektriliinid ei asetse metsastel aladel, siis võeti energiahulga arvutamisel aluseks Eesti Energia välja pakutud 45%. Nõnda saadi väärtused iga liinitüübi kohta eraldi; arvutused tehti värskelt raiutud võsa kohta, mille niiskussisaldus on 50%. Kütteväärtusi arvutades võeti aluseks katsetööde käigus saadud tulemused ning Eesti Energia andmed elektriliinide pikkuse kohta. Ilmnes, et viie aasta vältel saab metsi läbivate elektriliinide alt koguda ligikaudu 472 000 tonni 50%-lise niiskusega võsa. Kui see korrutada kütteväärtusega, mis on 50%- lise niiskusega puidul 8,28 MJ/kg, siis saame vastuseks 3,91 PJ.
110–330 kV liinide alt saab märkimisväärselt vähem potentsiaalset biomassi kui jaotusvõrgu liinide alt. Laiemaid liinitrasse on ka lihtsam hooldada. Siiski tuleks kindlasti tähelepanu pöörata ka jaotusvõrgu liinide hooldusele.
Jagades väärtuse 3,91 PJ ära viieaastasele perioodile, saame 0,782 PJ – see on energia hulk, mis oleks igal aastal võimalik saada elektriliinide trassidelt. Samas on võimalus pärast raiet koondada võsa tee äärde hunnikutesse ja lasta kuivada ning seejärel hakkida. Nõnda suureneks energia hulk veelgi. Kui jätta võsa liini alla maha, siis on väga raske seda hiljem kätte saada.

KUIVENDUSKRAAVIDE KALLASTELT SAAKS 5,5 MILJONIT TIHUMEETRIT VÕSA Eestis on maid kuivendatud 120–150 aastat. Esimesed kirjalikud teated maade kuivendamise kohta pärinevad aastast 1771, kui koostati Liivi- ja Eestimaa metsa- ja jahiseaduse projekt, kus on ära mainitud vajadus kaevata kraave. Esimesed tööd tehti 18. sajandi lõpul, kui Saaremaal kuivendati heina- ja karjamaid.
Metsakuivenduse algusajaks võib pidada 19. sajandi algust, kuigi mõõtmised ja esimesed katsed metsi kuivendada tehti 1926. aastal Järvseljal.
Enamik Eesti põllu- ja metsamaid on kuivendatud aastail 1960–1990: tööde maht oli tollal 1 311 000 hektarit. 2005. aasta algul oli Eestis kuivendatud 728 000 hektarit põllumaid ja 583 000 hektarit metsamaid.
Analüüsides 2005. aastal koostatud riigikontrolli aruannet põllumajandusmaadel paiknevate süsteemide olukorra kohta, selgub, et riigi investeeringud aastaiks 2005–2006 on 160 miljonit krooni. Paraku pole see piisav süsteemide korrashoiuks. Järelikult võib Eesti riigil tekkida raskusi renoveerimaks maaparandussüsteeme täies mahus. Sama situatsioon on metsamaadel, kus kogu kuivendatud metsamaa pindalast tuleks kiiresti renoveerida vähemalt 200 000 hektarit.
1997. aastal loodud RMK seadis kuivenduse vallas oma esmaseks sihiks lõpetada 1990.–1996. aastal alustatud objektid. 2001. aastal tehti oluline otsus mitte rajada uusi objekte, vaid rekonstrueerida vanu kraave. Aastail 1999–2003 on kokku uuendatud 30 000 hektarit kuivendusobjekte. Edaspidi planeeritakse igal aastal uuendada vähemalt 10 000 hektarit. Selleks on RMK kavandanud oma 2005. aasta 145 miljoni kroonisest investeeringusummast paigutada 56 miljonit (39%) kuivendussüsteemide hooldusesse. Planeeritud töödele kuluks 15–20 aastat.
Nüüdis-Eestis on energiahinnad tõusnud väga kiiresti. Seega on ka kuivendusobjektide rekonstrueerimine muutunud tunduvalt kallimaks ja alles mõni aasta tagasi tehtud plaanid tuleb nüüdisajastada. Üks võimalus vähendada kulutusi on kasutada kraavi kallastel kasvavat biomassi hakkpuiduna. Senini on probleeme tekitanud 10–15 aastat hooldamata kraavidel kasvava vähelikviidse võsa kokkukogumine. Samas ei ole seniajani hinnatud selle võsa kogust, kuigi siis saaks teha majanduslikke tasuvusarvutusi. Et leida sellele küsimusele vastust, uuriti kuivendusvõrkude üldandmeid, tehti välitöid eri kuivendusobjektidel ja kasutati metskondadest saadud küsitlusandmeid.
Eestis on kuivendatud metsamaa pindala 583 000 hektarit. Metsamaa ühe hektari kohta tuleb 56–70 meetrit kraave, seega on kraavide kogupikkus 39 352 km. Kui võtta keskmiseks kraavi laiuseks 12 m ja hektari tagavaraks 140 tm, saame kraavitrassidelt raiutud puidu mahuks 5,5 miljonit tm. Eri hinnangutel on metsade kuivendamine andnud aastas juurde 0,8–1 miljonit tm lisapuitu. Kahekümne aastaga saaks 20 miljonit tm – see näitab kuivendustööde vajalikkust. Peale metsade kuivendamise on rajatud 12 000 km metsateid. Seegi suurendab tunduvalt meie metsade väärtust. Proovitükkidelt saadud andmete järgi on 5–15 aastat hooldamata kraavil kasvava puidu kogus 4,63 kg/m². Kui kraavi pole hooldatud veel pikemat aega, on puidu kogus märkimisväärselt suurem. Katsed 20–25 aastat rekonstrueerimata seisnud kraavidel näitavad, et kraavitrassil kasvava puidu kogus on 13,4 kg/m². Kui võtta aluseks energeetiline potentsiaal, siis võiks aastas kuivenduskraavidelt saada eri raieperioodidel keskmiselt 1,55 PJ energiat.

KOKKU VÕTTES: TRASSIDELT SAADAV ENERGIAVÕSA ON OLULINE TAASTUVENERGIA ALLIKAS Toetudes statistikaameti andmetele, kasutati aastal 2003 Eestis elektri ja sooja tootmiseks 145,9 PJ energiat, sealhulgas põlevkivi 104,5 PJ ja põlevkiviõli 4,6 PJ. Seega oleks teoreetiliselt võimalik kasutada ära elektriliinide trassidelt kogutava võsa energeetilist potentsiaali (0,782 PJ) ja kuivenduskraavidelt saadavat energiahulka (1,55 PJ). Nõnda saaks Eesti energiavajadusest katta ligikaudu 2,1%. Siiski baseerub praegusaja energiatootmine põlevkivil ja selle kõrvalproduktidel.
Samas on see kõigest teoreetiline potentsiaal. Tegelik potentsiaal oleneb paljudest asjaoludest ja on tunduvalt väiksem. Üks tähtsamaid eeltingimusi on soodsad õigusaktid ja maksusüsteem, mis muudaks biokütused teiste kütuseliikidega majanduslikult võrdväärseks. Ühtlasi seisavad kuivenduskraavide hooldajad praegu küsimuse ees, kas hooldada kraave iga paari aasta tagant, saamata tulu kraavidel kasvava võsa pealt, või oodata 20–25 aastat ning koguda kraavidelt juba küllaldaselt likviidset materjali, mis kataks ka osa renoveerimiskuludest. Kindlasti on vaieldav, kui tihti peaks kraave hooldama. Aga üha kallineva energia tõttu on vaja tõsiselt kaaluda, kas raiuda kraavidelt võsa iga paari aasta tagant või kasutada hiljem puitu korraliku küttematerjalina.
Nagu mainitud, on Eestil plaan aastaks 2010 saavutada taastuvenergia osakaaluks 5,1%. Oma osa võiks siin anda elektriliinide trassidelt ning kuivenduskraavidelt saadav biomass. Kuna valitsus valmistab ette nn. rohelist maksureformi, siis tundub olukord paljutõotav.



Risto Mitt, Tanel Niklus, Kuldar Ivandi,Peeter Muiste

Loe kommentaare (2)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet