Eesti Looduse fotovõistlus
1/2006



Artiklid
Erametsandust toetatakse üha enam

Erametsakeskus on tegutsenud seitse aastat. Areng on olnud hoogne. Kuidas see on kulgenud ja kuhu on välja jõutud?

ERAMETSAKESKUSE NÕUSTAMISSTRUKTUUR ON KIIRESTI TÄIUSTUNUD SA erametsakeskus on tegutsenud alates 1999. aastast. Siht on luua eeldused erametsanduse jätkusuutlikuks arenguks Eestis, suunates riigija välistoetused metsakasvatusse, mis tagaks uue metsapõlve rajamise ja hoiu ning metsade heaperemeheliku majandamise. Arvestades metsamajanduse võrdlemisi väikest tasuvust ja avalikest huvidest lähtuvaid metsakasutuse piiranguid, on tähtis seegi, et erametsakeskuse toetuste kaudu saab osaliselt kompenseerida piirangute mõju erametsandusele.

Metsanduse arengukava ja metsaseaduse järgi suunab ja rahastab erametsanduse arengut erametsakeskus. Keskus on oma rahalised vahendid saanud valdavalt kahest allikast: keskkonnaministeeriumist ja keskkonnainvesteeringute keskusest. Vähesel määral on tulnud lisa väliskoostööprojektide kaudu.
Metsanduse arengukava alusel on üks erametsakeskuse ülesanne arendada välja erametsaomanike nõustamisstruktuur. Praeguseks on erametsakeskuse kaudu koolitatud ja atesteeritud ligemale 30 nõustajat. Nõustajad tegutsevad FIE-dena. Kuni 2004. aastani olid nõustajad keskusega otseses lepingulises suhtes: erametsakeskus koordineeris vahetult nõustamistegevust kogu Eestis ja tegi ka järelevalvet osutatud nõuande kvaliteedi üle.
Alates 2005. aastast korraldavad nõustajate tööd ja teevad järelevalvet kohalikud metsaomanike organisatsioonid. Selline ümberkorraldus peab tugevdama kohalike ühingute rolli ja ka vastutust oma piirkonna erametsaomanike heaperemeheliku metsamajandamise eest.

TOETATUD VALDKONDADE HULK ON VIIE AASTAGA JÄRSULT SUURENENUD Seitsme aasta jooksul on järjest lisandunud tegevusalasid, mida keskus on toetanud, ning toetuse määr on suurenenud. Kui aastal 2000 toetas keskus vaid maapinna ettevalmistust ja nõustas metsaomanikke, siis nüüd saavad toetust ligi 20 erametsanduse valdkonda.
Üha enam on metsaomanikud vajanud toetust maapinna ettevalmistamise ja noore metsa hoolduse jaoks. Alates 2004. aastast on võimalik taotleda ka raiesmike uuenduse toetust. Tänavu sügisest alates hüvitatakse raiesmike uuendusel peale kultiveerimismaterjali kulude ka kultuuri rajamis-, täiendamise- ja hoolduse kulud ning vajaduse korral ka piirde rajamise kulud.
Seni on metsamajanduskavu koostatud riigi tellimusel. Kuid praeguste kokkulepete kohaselt peaks kavade toetamine minema järk-järgult üle erametsakeskusele. Teisisõnu: kavad koostatakse nendele metsaomanikele, kes tellivad kava või esitavad selle kohta taotluse. Alates 2007. aastast koostatakse riigi tellimusel metsamajanduskavasid ainult kaitsealadele.
Uudsena saab tänavu taotleda hüvitist metsakahjustuste eest või nende vältimiseks. Kahjustuste hindamise metoodika, mis võtab arvesse nii majanduslikult tekkinud kahju kui ka saamata jäänud tulu, töötatakse välja Eesti maaülikoolis.
Peale selle on rahastatud rakendusuuringuid ja trükiste väljaandmist, väliskoostööd ja osalust välisprojektides, õppefilme ja erametsanduse portaali haldust. Tänavu võivad uute finantseeritavate valdkondadena lisanduda metsanduse pärandkultuuri hooldus ja säilitamine ning toetused metsaomanike rühmasertifitseerimisele. Kahel aastal on erametsakeskus võimaldanud toetust ka põllumaa metsastajatele. Ühtlasi saab tänavu põllumaa metsastamiseks toetust PRIA-st (põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet). Erametsakeskuse toetuse eripära võrreldes PRIA-ga seisneb selles, et meie toetame ka istanduste ja puupõldude rajamist, olgu siis jõulukuuse ja -nulu kasvatamiseks või kiirekasvuliste puuliikide, nagu maarjakask, hübriidhaab jt. kultiveerimiseks. Kitsendusi ei tehta ka maatüki suuruse kohta. Eesmärk on ju hoida maad intensiivsemas kasutuses kui nende puuliikide puhul, mille raiering on pikem.
Paraku on huvi selle toetuse vastu olnud võrdlemisi väike: kavandatud 1,4 miljonist kroonist on ära kasutatud umbes 0,74 miljonit krooni.

FINANTSEERIME 17 TUGIISIKU TEGEVUST 48 METSAÜHISTU JUURES Viis aastat tagasi oli Eestis tegev ligikaudu 15–20 piirkondlikku metsaomanike organisatsiooni, kes olid ühinenud Eesti erametsaliitu.
Metsaomanike koondumine ühendustesse on kulgenud vaevaliselt ja aeglaselt. Siiski võib nentida, et olukord on hakanud paranema. Metsaseaduse kohaselt on erametsakeskus toetanud metsaomanike ühistegevust: nii seniste ühistute arengut kui ka uute teket. Praeguseks on registreeritud juba 48 metsaomanike organisatsiooni. Liikmelisuse ja potentsiaali poolest on need eripärased, majandusliku koostööni on jõudnud ehk 4–5 nendest. Tegusaid ning arvestatava liikmeskonnaga metsaühistuid on ligi kümme; seda näitlikustab hästi 2005. aastal erametsakeskuse makstud toetuste jaotumus ühistute vahel.
On maakondi, kus on tegev vaid üks kogu maakonda hõlmav metsaomanike organisatsioon, seevastu mõnes maakonnas on ka ühe-kahe valla territooriumil tegutsevaid väikseid ühistuid. See mõjutab otseselt toetuste jaotumust maakonniti, kusjuures see pole seotud maakonna erametsade pindala ega metsaomanike arvuga, vaid eelkõige just organisatsiooni aktiivsusega.
Erametsakeskus finantseerib 17 tugiisiku tegevust metsaühistute juures. Tugiisikute ülesanne on korraldada ühistute igapäevatööd ja laiendada seda kogu maakonnas, algatada majanduslik koostöö, koolitada metsaomanikke ja korraldada nõustamist. Metsaomanike organisatsioonid peavad toetuste abil suurenema ja tugevnema sel määral, et olla edaspidi suutelised oma haldusstruktuuri ise ülal pidama.

ERAMETSAKESKUSE ARENGUS TULEB ÜLETADA UUED PROOVIKIVID Erametsakeskus on aastate jooksul rahastanud mitut rakendusuuringut ja analüüsi, näiteks: metsandusliku ja põllumajandusliku maakasutuse tulukuse võrdlev analüüs; juurepessu biotõrje preparaadi ROTSTOP abil; uuring riigitoetuste vajalikkusest ja mõjust erametsanduses; maksunduse õigusaktide analüüs ja nende muutmise ettepanekud; uuring jahinduse mõju kohta erametsade majandamisele ning loodusväärtusega metsade majandamise erisustest; igaüheõigus maaomaniku vaatevinklist.
Üle kahe aasta oleme toimetanud erametsanduse portaali www.eramets. ee. Portaali on koondatud kogu meile kättesaadav teave metsanduse, erametsanduse ja sellega seonduvate valdkondade kohta. Pidevalt uueneb portaali uudiste rubriik, tehakse küsitlusi ja kõigil huvilistel on võimalus osaleda foorumil oma ideede ja probleemidega. Huvi portaali vastu on järjest kasvanud ning ulatub keskmiselt 9000 külastuseni kuus, mis on hea tulemus.
Muidugi on erametsakeskusel olnud muutuvates oludes ka probleeme. Eelkõige see, et erametsanduse arengu suunamises valitseb teatud koordineerimatus keskvalitsuse tasandil. Erametsandusse on tulemas PRIA toetused, mis osaliselt kattuvad toetustega, mida seni on hallanud erametsakeskus. See on meile tõsine proovikivi. Kas edaspidi suunata arengut ja korraldada toetust nende tegevuste puhul, mis jäävad välja PRIA kaudu rahastatavatest meetmetest, või keskenduda uuringutele ja ekspertiisidele nagu Soome Tapio? Ühtlasi on võimalus muuta erametsakeskus makseagentuuriks ja võtta üle kõigi erametsandusele mõeldud toetuste haldus.
Vaadates tagasi erametsakeskuse senisele arenguteele, võib kindlasti nentida, et seitse aastat tagasi esitatud idee asutada erametsakeskus on ennast igati õigustanud. Keskus on pidevalt arenenud. Aasta-aastalt on lisandunud üha uusi ülesandeid, koostöö kõigi tasandi metsandusorganisatsioonide ja institutsioonidega on tihenenud ning meie roll erametsanduse edendamisel on kokkuvõttes suurenenud.



Kalle Põld, erametsakeskuse juhataja

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet