Eesti Looduse fotovõistlus
2/2006



artiklid
Kunda tselluloositehas hakkas tööle

See tehas näeb eemalt välja lausa kubistlikult korrapärane. Lähenedes ei ole õhus üldse tunda teravat lõhna, mis on tuttav Kehra tselluloositehasest. Siseruumid on piinlikult puhtad. Alates tänavu märtsist on Eesti soodsaim puiduettevõte hakanud andma toodangut.

Kunda tselluloositehas on Eesti metsandusringkondadele jutuainet pakkunud juba aastaid. Millised daatumid on olnud tehase asutamisloos olulised?
Tehase rajamise idee tekkis ettevõtte omanikul Norrast Roar Paulsrudil 1999. aastal. Aastal 2000 registreeriti firma AS Estonian Cell. Oli erinevaid plaane rajada tehas Türile, Kehrasse, Paldiskisse, kuid need plaanid lükati eri põhjustel kõrvale. Kunda linnavalitsus suhtus tehase ehitusse väga soosivalt ja nii algatati detailplaneering Kunda külje all asuval Liiva maaüksusel. 2003. aasta lõpul liitusid projektiga Heinzel Holding ja EBRD. Ehitus algas septembris 2004. Esimene toodang anti tänavu märtsi lõpus ja ametlik avamine tuleb selle aasta septembri esimesel poolel.

Kas tehase ametliku avamise tähtaega on mõjutanud tänavu 25. märtsil juhtunud õnnetus puidumassihoidlaga? Tõesti, ööl vastu 25. märtsi juhtus ettenähtamatu äpardus. Purunes 1500 kuupmeetri suurune puidumassimahuti, mis vigastas kukkudes ka väävelhappemahutit. Sealt voolas hapet välja. Õnneks jäi kogu hape pidama ümbritsevasse turvabasseini, kus see operatiivselt neutraliseeriti ja kõrvaldati. Tehase ametliku avamise tähtaeg ei ole õnnetusest hoolimata edasi lükkunud. Tehas on peatöövõtja vastutusel plaanide järgi kuni 24. septembrini 2006. Kui peatöövõtja on edukas, siis võib ta tehase omanikele ka varem üle anda, hilisemal üleandmisel kaasnevad juba sanktsioonid. Seda ei maksa segi ajada tootmise algusega. Kõneleme tehase rahvusvahelisest taustast: kes on omanikud, mida toodate ja kellele müüte? Tehase omanikud on Norra firma Larvik Cell, Austria Heinzel Holding GmbH ja EBRD. Esialgsest toodangust planeerime müüa 80–90% Euroopasse ja 10–20% Aasia maadesse. Hiljem, kui kvaliteedinäitajad on stabiliseerunud, vähendame Aasia osakaalu. Eestis kahjuks meie tootel rakendust ei ole. Meie toodangut kasutatakse trüki-, kirjutus-, majapidamispaberi ja kartongi valmistamisel, et parandada paberi kvaliteediomadusi. Osa valmistootest võib muidugi ka ringiga Eestisse tagasi jõuda. See tehas on üks suuremaid viimasel ajal Eestisse rajatud tööstusettevõtteid. Kas see on suurim puidutööstusettevõte Eestis? Minu andmetel on seni suurim sõjajärgne investeering Eesti tööstusesse Galvexi tehas Muugal. Oleme praegu tõesti suurim puidutööstusettevõte investeeringu suuruse järgi. Tehas läheb maksma ligi 2,4 miljardit krooni. Käibe ja töötajate arvu poolest jääme alla ka mitmetele Eesti puidutööstustele. Kui aga võrrelda Kunda tselluloositehast teiste tselluloositehastega Euroopas, siis tavapäraselt nii väikseid tselluloositehaseid ei ehitata. Et tselluloositehas saavutab oma efektiivsuse toodetud tonnide pealt, siis peaks nüüdisaegse mehaanilise tselluloositehase toodangumaht olema 200 000–300 000 tonni aastas, keemilise tselluloositehase tootmisvõimsus 600 000 tonni ja enam aastas. Täisvõimsusel töötav Kunda tehas toodab aga aastas 140 000 tonni haavapuidumassi. Mil moel võib pika aja jooksul suures mahus haavapuidu hankimine mõjutada Eesti metsi ja metsakasvatust? Tehas kasutaks täisvõimsuse puhul 380 000 m3 haava paberipuitu. See hõlmab umbes 50% Eestis raiutavast haavapuidust. Samas on meil palju konkurente: välimaiseid tselluloosikontserne ja ka kodumaine puidutööstus. Need on nii saeveskid kui ka puitlaastplaatide tehased. Oleme planeerinud pingete maandamiseks hankida osa toormest tulevikus Venemaa lähialadelt, vajaduse korral ka Lätist. Ei ole välistatud tehase võimsuse suurendamine tulevikus, kuid selle eelduseks on tehase edukas käivitamine ja edukas majandamine ning võetud keskkonnakohustuste täitmine. Tehas peaks metsakasvatajatele mõjuma positiivselt, sest haavapuitu hakatakse senisest enam väärtustama. Võib-olla hoogustab see hübriidhaava kasvatamist, mida on Eestis parajasti alustatud. Milline on tehase mõju Kunda ümbruse ja ehk ka Eesti sotsiaalsfäärile? Tehas annab otseselt tööd 78 inimesele. Teenuste osutamise, hankimise ja logistikaga, näiteks haavapuidu veoga, on seotud tunduvalt rohkem inimesi ja ettevõtteid. Hinnanguliselt saab sel viisil kaudselt tööd ehk kokku veel ligi pool tuhat inimest. Kunda linna mainet on tehas kindlasti parandanud. Tore on sellega seoses tõdeda, et aastakümneid tolmuse tsemendilinnana tuntud Kunda kuulutati seetõttu tänavu metsapealinnaks. Kinnisvara hinnad on linnas tõusnud mitmeid kordi, ehitatud on uus kauplus jne. Kogu linna infrastruktuur on saanud positiivse tõuke. Palju on kõneldud tehase keskkonnamõjudest. Kuidas on lood õhu, vee ja mulla saastamisega või teisiti öeldes selle vältimisega? Tehase projekteerimisel on kasutatud parimat saadaolevat tehnoloogiat ning lähtutud väga karmist keskkonna kompleksloast. Oleme omataoliste tehaste hulgas väga keskkonnahoidlik. Seda suudame kõige paremini tõestada siis, kui esimene aasta on möödas ja oleme suutnud kinni pidada saastenormidest ning töötanud välja heitmete koguse edasise vähendamise kava. Tehase tootmistehnoloogias ei kasutata agressiivseid väävliühendeid puidu kiududeks lagundamisel. Samuti pleegitatakse haavapuitmassi vajaliku valgesuseni “pehmetes tingimustes”, kasutades pleegitusreagendina vaid vesinikperoksiidi, mitte klooriühendeid. Jäätmeid tekib aastas ligi 21 000 tonni. Sellest peamise osa hõlmab 17 000 tonni puukoort, mis on nõutud biokütus suuremates katlamajades. Enamikku sellest on võimalik kohapeal kasutada, näiteks põletada. Tehase reovesi läbib puhasti, mille tulemusena tekib seal 10–20 tonni jääkmuda päevas. Seda saab pärast kuivatamist kasutada biokütusena või kasvupinnase tootmiseks, kompostides seda koos puukoore või turbaga. Puhastatud vesi juhitakse rannikust umbes 1,5 kilomeetri kaugusele sügavale merre. Selge on see, et ükski tööstus ei saa toimida ilma keskkonda mõjutamata, kuid me ei koorma seda agressiivsete kemikaalidega. Tselluloositööstusele spetsiifilist lõhna, nagu seda võib tunda Kehras, Kunda haavapuitmassitehas ümbruskonda ei levita. Rohelised näevad ohtu vanade haabade kadumises meie metsades, liigilises vaesumises. Eriti tuntakse muret lendorava pesitsuspaikade pärast. Kas sellele on mõeldud? Estonian Cellil ei ole metsamaid ega tehta ka raietöid. Vanade haavikute säilitamine ja kaitsmine on metsaomaniku ja keskkonnakaitsjate ülesanne. Muidugi on ka meie soov, et lendoravad Eestis säiliksid ja saaksid rahus pesitseda. Kuid me ei näe Estonian Celli seda ohustamas. Vanad jämedad ja õõnsad haavatüved, mis sobivad lendorava pesitsuspaikadeks, ei kõlba meie tooraineks. Sellist puitu me lihtsalt ei võta vastu.



Ajakirja Eesti Mets küsimustele vastanud tehase juht Margus Kohava

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet