Eesti Looduse fotovõistlus
2/2006



artiklid
RMK edendab koolilaste metsateadlikkust

Tiina Neljandik loodusõppeprogrammi juhendamas.
Üks RMK eesmärke on edendada metsa- ja loodusteadlikkust. Tutvustatakse metsaloodust, metsa majandamist ja metsanduslikku pärandit ning kujundatakse säästlikke väärtushinnanguid.

RMK LOODUSKESKUSTE EESMÄRK – LÄHENDADA INIMESTELE METSALOODUST JA METSANDUST
Viimase aasta jooksul on palju räägitud keskkonna- ning loodushariduse olulisusest ja õuesõppest. Teema aktuaalsust on rõhutanud ka säästvat arengut toetava hariduse kontseptsiooni valmimine eelmise aasta lõpul (http://www.envir.ee/89176). Kõrvaltvaatajale on jäänud ehk mulje, et õuesõpe ja loodusharidus on midagi täiesti uut. Tegelikult see päris nii ei ole. Entusiastlikud õpetajad ja organisatsioonid on Eestis kaua aastaid jaganud teadmisi looduse kohta, viies nii lapsi kui ka täiskasvanuid loodusesse praktilisi kogemusi omandama

RMK alustas loodusharidusliku tegevusega
1990. aastate lõpus. Tegevust alustasid esimesed loodusmajad ning valmisid esimesed loodusõpperajad. Praegu on RMK-l seitse looduskeskust: Aegviidu, Nõva, Mustjala, Kabli, Pähni, Kiidjärve ja Kauksi, peale selle Sagadi looduskool ning loodustuba Viimsis. Sellel ja järgmisel aastal valmivad Saare loodusmaja Jõgevamaal ning Ristna looduskeskus Hiiumaal. Looduskeskuste siht on lähendada inimest ja metsaloodust ning selgitada metsamajanduslikku tegevust mõistmaks, et hüüdlauseis „Mine metsa!” ja „Hoia metsa!” kajastuvad väärtushinnangud käivad käsikäes. Seda tehakse loodusõppeprogrammide, teabematerjalide, ekspositsioonide- näituste ja teemapäevade abil. Enamikus looduskeskustes on suvel ka teabepunktid, mis jagavad infot RMK puhkealade võimaluste kohta. Eelmisel aastal osales RMK looduskeskuste õppeprogrammides ja üritustel 15 300 inimest. Mitmesugustest konkurssidest võttis osa 6220 õpilast. Kokku korraldati 464 kampaaniaprogrammi. Tänavu on plaanis üldhariduskoolidele korraldada veidi üle 420 hooajalise kampaaniaprogrammi. Selle aasta kevadkampaania programmid olid näiteks: “Kes elab metsa sees”, “Puudest algab mets”, “Mets kui apteek”, “Aasta puu ja aasta lind”, “Valgus äratab kevade”, “Lähme metsa majandama”, “Looduse masinavärk” jne. Peale selle plaanitakse teha ligi 150 tasulist loodusõppeprogrammi, milles osalemiseks taotlevad õpetajad üldjuhul raha KIK-ilt. LOODUSHARIDUS ON SÜSTEMATISEERITUD ESITLUSVIISIDE JA TEEMADE JÄRGI Metsa- ja loodusteadlikkuse edendamine on seotud selliste mõistetega nagu “loodusharidus”, “keskkonnaharidus”, “säästev areng”. Need mõisted omakorda kajastuvad paljudes riiklikes dokumentides: säästva arengu seadus, keskkonnastrateegia ja keskkonnategevuskava, õppekava, Läänemere piirkonna Agenda 21 haridusprogramm jt., peale selle eelmisel aastal valminud säästvat arengut toetava hariduse kontseptsioon. Võttes aluseks riigi huvid, üldhariduskoolide järjest kasvava vajaduse praktilise loodushariduse järele ning organisatsioonisisese loomuliku arengu, käis eelmisel aastal RMK-s koos vastav töörühm, et muuta metsa- ja loodusteadlikkuse edendamine tõhusamaks. Töörühma tegevuse lõppsiht oli luua põhimõtete kogum, mille abil saaks välja töötada metsalooduse tundmaõppimise, metsa majandamise ja metsandusliku pärandi tutvustamise esitlusviisid RMK-s. Esitlusviiside all on mõeldud ekspositsioone, radasid, loodusõppeprogramme ja trükiseid. Põhimõtted töötati välja ühelt poolt RMK kui metsa majandaja ja kaitsja eesmärke ning kohustusi silmas pidades ja teiselt poolt riiklikku õppekava toetades, arvestades (riigi)metsa rolli praktilise loodushariduse tugipunktina. Määrati kindlaks sihtrühmad (koolieelikud; kooliealised lapsed: 1.–4. klass, 5.–8. klass ja 9.–12. klass; täiskasvanud) ning üldteemade jaotused: metsaloodus ja selle kaitse; metsa majandamine ja puidu kasutamine; mets ja kultuur, metsaannid, rekreatsioon. Sõnastati ka alamteemad: Metsaloodus ja selle kaitse • Metsad ja nende olemus • Metsade kaitse • Looduses käitumine Metsamajandus ja puidu kasutamine • Üldine temaatika • Metsa uuendamine • Metsa kasvatamine • Metsa kasutamine • Metsakaitse Mets ja kultuur, metsaannid, rekreatsioon • Jahindus • Korilus • Puhkus metsas • Pärandkultuur TEEMAD SEOTI OMAKORDA VASTAVATE EARÜHMADE TEADMISTE JA OSKUSTEGA, MIDA SAAVUTADA TAHETAKSE Põhimõtted ja süsteemsus aitavad küll loodusõppeprogramme arendada ning tulevasi programme välja töötada, kuid oluline on ka juhendajate kogemus ja väljaõpe. Seetõttu koolitatakse järjepidevalt RMK loodusõppeprogrammide juhendajaid. Praktilises töös tuleb pidevalt silmas pidada, et laste ja täiskasvanute ettevalmistus on erinev. Samuti ei tohiks teooria lämmatada praktilist tegevust. Metsa ju tullaksegi omandama praktilisi kogemusi, näiteks: kuidas ise puud mõõta ja selle vanust määrata, retkel kompassi abil alguspunkti tagasi minna, loomajälgi otsida või jäljekaartide abil jälje omanik selgeks teha. ERI VANUSEGA LAPSI ÕPETATAKSE ERINEVALT Looduskeskkonda ning eri vanuserühmadega töötamise erinevusi silmas pidades peatus töörühm didaktilistel põhimõtetel, millest juhendajad saavad lähtuda. Kokkuvõtlikult võib öelda, et eelkooliea ja algklasside puhul mängib suurt rolli kogemuslik ja tunnetuslik tegevus – eeskätt keskkonnamängud. Õpikeskkond peab mõjuma innustavalt ja turvaliselt, et laps tahaks ja julgeks edaspidigi metsa tulla. Praktiseerida tuleb vaatlus- ja kirjeldusoskust ning harjutada nähtust ja kogetust järelduste tegemist. 5.–8. klassi puhul muutub olulisemaks uute ning vanade teadmiste faktiline pool ja õpitu kinnistamine praktika kaudu. Looduse vaatlemise loomulik osa peab olema järelduste tegemine. Peab arvestama, et suunavad teadmised võivad panna aluse pikemaajalisele harrastusele või huvile, kuid samas ei tohi faktide ja loodusvaatluste kõrvalt kaduda mängulisus ja elamuslikkus, mis annab energiat. 9.–12. klassi puhul on tähtis teadmisi kinnistada ja ühtlasi süvendada – teemade ring laieneb seoste loomise ning looduse mitmekesisuse mõistmise kaudu. Iseseisva töö osakaal suureneb, näiteks tuleb leida praktilisi võimalusi, kuidas teavet kasutada, sh. kutsevalikul ja edasistes õpingutes. Jällegi ei tohi puududa aktiivse puhkuse moment, mis annab võimaluse koolitöö pingetest eemalduda. MIKS ON TÄHELEPANU JUST KOOLILASTEL? Loodushariduse edendamise võimaluste pakkumine koolidele annab võimaluse kasvatada uut, loodushoidlikumat ja metsateadlikumat põlvkonda. Laps õpib kõige paremini isiklike kogemuste najal. See mõjutab tema arengut ehk kõige enam. Loodusprogrammide raames kogeb laps väljas olekut ja keskkonda, vahetut loodust. Ta adub, mis on puhketegevus, areng ja õppimine, väärtushinnangute ja elustiili kujundamine, vaimne ja emotsionaalne suhtlemine, väärtustab rühma liikmeks olemist ja koostööd (matkarühm, ühistegevus) jne. Nõnda ei edendata mitte üksnes metsaega loodusteadlikkust, vaid ühtlasi kujundatakse lapsi kui ühiskonna liikmeid ja isiksusi. On üsna tavaline, et looduskeskuses kooli eestvõttel käinud laps tuleb järgmisel korral juba koos vanematega ning teeb neile seal ise ringkäigu. Pole harv ka juhus, kus l o o d u s k e s k u s e õppeprogrammi omandanud laps loeb oma vanaisale- vanaemale moraali, mida võib lõkkes põletada ja mida mitte. TEHAKSE KOOSTÖÖD ÕPETAJATEGA Praktiline loodusõppeprogramm kinnistab koolis õpitavat või täiendab seda uute teadmistega valdkondades, mida koolis pole võimalik metsalooduse või -majandamise kohta õppida. Selgitamaks koolide vajadusi seoses praktilise loodusõppega metsas ning uurimaks, missugusele vanuserühmale millist tegevust pakkuda, on korraldatud paar õpetajate ümarlauda. Nende tulemusena on selgunud, et õpetajad vajavad eelkõige praktilisi materjale, kuidas ühte või teist õpperada kasutada ning õppekavadega siduda, et õppepäev metsas oleks põhjendatud ja vajalikud teadmised saaksid omandatud. Teiseks tunnevad õpetajad puudust meetoditest ja vahenditest, mille abil loodusõpet korraldada. Ümarlaudadel ilmnenud vajaduste põhjal on Tallinna algklasside- ja aineõpetajatele korraldatud Tallinna ümbruse puhkealal õppepäevi, et nad oleksid võimelised iseseisvalt RMK loodusõpperadasid kasutama ning nn. õuesõpet korraldama. Tallinn valiti peamiselt koolide ja laste rohkuse ning loodusvarude piiratuse tõttu. RMK kodulehel on õpetajatele üles pandud lisamaterjalid iseseisva juhendamise jaoks. Need sisaldavad õpperadade kaarte ja kirjeldusi ning töölehtede näidisvariante. Samuti võimaldab loodusõppeprogramm integreerida eri õppeaineid, sest programm ei koosne ju ainult loodusõpetusest: osiseid on emakeelest, ühiskonnaõpetusest, matemaatikast, ajaloost, kehalisest kasvatusest, geograafiast, kunstiõpetusest jm. Paljud lapsed ei tea, mida tähendab sõna “metsnik”; kui palju toodi vanaemale puid, kui öeldi, et „kuus ruumi”; et puuseentest saab isegi aknaruloosid teha; et palkmajast suvekodu on võimalik ainult tänu metsa aastakümneid kestvale järjepidevale hooldusele, mis lõpeb metsaraiega. Klassiruumis võiks sellise jutu peale haigutada, kuid ise kohal olles, seda kõike praktiliselt kogedes ja võimaluse korral ise tehes jääb õpitu meelde. Kuidas suudetakse metsaretkel ühendada eri õppeaineid, oleneb oskustest ja teadmistest. Õpetajatele on see kahtlemata huvitav proovikivi. Kõige keerulisem on igapäevarutiinist välja tulla ja näha asju teise nurga alt.



Helen Luks, RMK puhkemajanduse osakonna projektijuht

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet