Eesti Looduse fotovõistlus
2/2006



artiklid
Metsa ilme vajab suuremat tähelepanu

Mida arvatakse metsa kui Eesti suurima puhkekeskkonna praegusest ilmest? Äsjane küsitlus näitas, et eriti rahul ei olda.

KAS MEIE METSAMAASTIKUD ON ILUSAD?
Mõnede teadlaste arvates pärineb inimeste nüüdisarusaam ilusast maastikust 17. ja 18. sajandi maastikumaalidelt, kus kunstnikud on kujutanud nn. idealiseeritud maastikku. Eestis on seni küll hoitud metsade bioloogilist mitmekesisust, kuid metsade väline laad ehk visuaalne kvaliteet on jäänud tagaplaanile. Maanteedel sõites või looduses puhates hakkavad tihti silma koledad raielangid: korrapärased, ülessongitud pinnasega lagedad alad, üksikud puud, puurondid, liiga kõrged kännud ja vedelevad raiejäätmed. Kas Eestis ollakse rahul metsade praeguse väljanägemisega või tuleks majandades pöörata rohkem tähelepanu metsa ilmele? Vastuste saamiseks korraldas artikli autor 2006. aasta 11. märtsil Käärikul peetud XIII Kekkose suusasõidu raames temaatilise küsitluse.

LIGI POOLED KÜSITLETUIST POLNUD METSADE ILMEGA RAHUL Küsitlusele vastas 52 suusasõidust osavõtjat, sealhulgas 30 meest ja 22 naist, kelle vanus jäi vahemikku 15–53, kuid enamik kuulus siiski vanuserühma 20–40 aastat. Üldine hinnang metsade ilmele osutus pigem mitterahuldavaks. Viiekümne kahest vastanust 42% pigem ei ole rahul Eesti metsade praeguse väljanägemisega. Pigem rahul on 27% vastanuist ja olukorraga on rahul vaid veerand (25%) küsitletuist. Inimeste hinnangu ja vanuse, soo, päritolu ning looduses viibimise tiheduse vahel ei saa suuri erinevusi välja tuua, tuleb ette vaid väikseid kõrvalekaldeid. Kõige tolerantsemad metsade praeguse olukorra suhtes on 18–29 aasta vanused vastajad. Mõningane hinnangute erinevus avaldub selles, et mehed on metsade ilmega pigem rahul, ent naised on kriitilisemad ja hindavad metsade seisundit pigem mitterahuldavaks. Ka väikelinna päritolu inimesed ja looduses tihedamini viibijad hindavad olukorda halvemaks kui need, kes on pärit suurlinnast ja veedavad looduses harvemini aega. Vastustes küsimusele, miks ollakse või ei olda rahul Eesti metsade ilmega, märgiti negatiivset rohkem kui positiivset. Ka mõned vastanutest, kes eespool olid väitnud, et on olukorraga pigem rahul või rahul, on toonud näiteid, mis võiks siiski teisiti olla. Negatiivsest on kõige rohkem nimetatud metsade räämas ja risustatud olekut – mainiti, et metsad võiksid paremini korras olla. Probleemiks peetakse ka metsade võsastumist, vähest metsade uuendamist ja lohakat raiet. Positiivseks küljeks peetakse asjaolu, et Eestis on metsi veel piisavalt ning ühtaegu leidub nii puutumatuid kui ka korrastatud metsi. Olenemata sellest, kas metsade praeguse seisuga ollakse rahul või mitte, olid vastajad peaaegu eranditult nõus, et edaspidi tuleks majandades pöörata rohkem tähelepanu metsade ilmele. KÜSITLETAVATELE NÄIDATI PILDISEERIAID METSAMAASTIKEST Vastanud pakkusid metsade ilme parandamiseks mitu võimalust. Soovitati teha rohkem ja korrapäraselt metsahooldustöid, panna senisest enam rõhku metsade uuendamisele, suurendada hooldusraiete mahtu, harvendada võsa, kõrvaldada raie tagajärgi, korrastada teeäärseid metsaservi ja senisest enam toetada rahaliselt metsaomanike tegevust. Soovitused tunduvad igati mõistlikud. Kuidas neid aga tegelikkuses rakendada, seda tuleb eraldi uurida. Küsimustikule oli lisatud pildiseeria, et selgitada välja, kuidas suusatajatele meeldiksid lahendused, mis autor Kääriku suusaradade lähikonna metsa ilme parandamiseks välja oli pakkunud, ja ühtlasi kontrollida, kas küsitletute hinnang Eesti metsade ilme kohta peab tõesti paika. Paluti hinnata piltidel näha olevat. Eelselgituseks niipalju, et alajaotise a fotod on tehtud Kääriku suusaradadelt vaadatuna ning alajaotise b fotodel on pakutud võimalikke lahendusi sellesama metsa ilme parandamiseks. Tehtud muudatused fotodel põhinevad üldtuntud metsa visuaalse kujundamise printsiipidel. NÄHTAV VÕI NÄHTAMATU RAIELANK? Üks esimesi asju, mis metsas silma hakkab, on inimtegevus, eeskätt raied. Seepärast on raielankidel väga oluline roll metsa ilmes. Järgneva pildipaariga tahtiski autor kontrollida inimeste varasemat hinnangut Eesti metsade ilme kohta. Kas ikka eelistatakse looduslikke, n.-ö. nähtamatuid raielanke, või ollakse rahul ka praeguse raietegevusega? Fotol 1a on tüüpiline, korrapärase kuju ja vaadet häirivate üksikpuudega tehislik raielank, mis ei sobitu looduslikku keskkonda; fotol 1b on proovitud sedasama raielanki muuta looduslikumaks, et ta haakuks paremini reljeefi ja keskkonnaga. Vastustest selgus, et koguni 92% vastanuist eelistab looduslikuks muudetud raielanki, sealhulgas ka need inimesed, kes on Eesti metsade ilmega pigem rahul või rahul. See annab veel kord kinnitust, et tõepoolest peetakse loodusliku välimusega raielanki paremaks ja et majandades võiks pöörata praegusest rohkem tähelepanu metsa ilmele. Erilisi seoseid eelistuste ja vanuse, soo, päritolu ning looduses viibimise tiheduse vahel esile tuua ei saa, on vaid üksikuid kõrvalekaldeid. Ülejäänud 8%, kes arvasid, et metsa loomulikust keskkonnast selgesti eristuv raielank on meeldivam, on metsade praeguse ilmega kas pigem rahul või rahul (üllatavalt ei kuulu siia rühma väga rahul oleva hinnangu andjad). Kahjuks pole infot, miks eelistus on just selline. Võib-olla meeldib neile lihtsalt kaos või näha, kuidas inimene domineerib looduse üle, allutades selle oma tahtele, aga põhjus võib olla ka milleski muus. Paraku ei suutnud autor olukorda ette näha ega küsida põhjendust pildi eelistuse kohta. KORRAPÄRANE VÕI KORRAPÄRATU ISTUTUS? Pärast raiet tuleks hoolt kanda, et metsast võetud puude asemele kasvaksid uued. Loodusliku uuenemise või külvamise puhul näeb metsauuendus alati looduslik välja, kuid istutamisega on asi veidi teine. Korrapärane istutus võib ju tunduda ilus, aga sel juhul ei ole see looduslik. Et teada saada, kas inimesed eelistavad loodusliku ilmega või korrapärast istutust, palus autor hinnata kahte pilti. Foto 2a kujutab korrapärast paralleelset istutust, mis ei sobi looduslikku keskkonda (istutuse on autor fotole modelleerinud). Fotol 2b aga moodustab järkjärguline metsauuendus ühtlase maastikumustri, jättes mulje, nagu oleks tegu loodusliku järelkasvuga. Seetõttu sobib seesugune vaade paremini keskkonda. Ehkki kummagi foto eelistajaid oli ühepalju, saab esile tuua väikseid erinevusi hinnangu andja vanuse, soo, päritolu ning looduses viibimise tiheduse alusel. Loodusliku välimusega istutuse eelistajate seas oli pisut enam 18–39 aasta vanuseid, mehi ning suurlinna päritolu inimesi. Ent vanemaealiste, naiste ning väikelinnast ja maapiirkonnast pärit inimeste hulgas oli veidi rohkem neid, kes eelistavad korrapärast istutust. Võrdväärne tulemus 50 : 50 oli mõnevõrra üllatav, aga hilisemast vestlusest autori ja mõne vastaja vahel selgus, et korrapärase istutuse eelistajate seas oli nii neid, kellele lihtsalt meeldib korrapära, kui ka neid, kes pidasid seda fotot ilusamaks, kuna sealt ilmneb, et Eestis tõepoolest uuendatakse metsa. Siiski võib oletada, et kui foto 2b istutusjärgud oleksid eraldi välja toodud ja põhimõtet inimestele paremini selgitatud, oleks tõenäoliselt peetud paremaks looduslikuma väljanägemisega istutust. SULETUD RUUM VÕI VAATEAKNAD? Metsas kõndides võib päris igav hakata, kui ainus, mida näed, on puudega ääristatud koridor. Peale igavuse võib see tekitada ka ängistust või hirmutunnet. Metsa minnakse ju ikka selleks, et olla värskes õhus, nautida loodust ja saada uusi elamusi. Aga mida seal nautida, kui pole vaheldusrikkaid vaateid – kõikjal üks ja seesama metsalaam. Järgmise pildipaari eesmärk oligi saada kinnitust, et inimestele on meelepärased metsa üldilmet rikastavad vaated. Kui fotol 3a varjavad kaugele ulatuva vaate võsa ja oksad, siis fotol 3b on vaadet osalise võsaraiega üksjagu avatud, mis toob esile vaadet rikastavad kaug- ja lähiplaanis olevad puistuosad, metsa- ja avamaastiku, paigale omase reljeefi liigendatuse ja efektse pilgupüüdja – metsatuka vaate fookuspunktis. Vastanutest eelistas 90% avatud vaatega fotot 3b. Kuna erilisi seoseid eelistajate vanuse, soo, päritolu ning looduses viibimise tiheduse alusel ei saa esile tuua, võib päris kindlalt väita, et enamikule inimestest meeldib metsas viibides heita aeg-ajalt pilk ka kaugemale: maastikule või mõnele muule huvipakkuvale elemendile. Kahjuks võib selliste vaateakende avatuna hoidmine osutuda probleemiks, kui pole tegu puhkepiirkonnaga. Põhjus seisneb sellest, et enamasti pole metsaomanikel selleks tegevuseks küllaldaselt motivatsiooni. Pidev võsaraie on ju kulukas ja materiaalset kasu nimetamisväärselt ei anna. KORISTAMATA VÕI KORISTATUD RAIELANK? Metsa üldilmet rikuvad peale raielangile jäetud üksikpuude ja puurontide ka maas vedelevad raiejäätmed. Lamapuitu on küll vaja, et hoida bioloogilist mitmekesisust, kuid seda saaks teha ka metsa ilmet rikkumata. Või ei pööratagi maha jäetud oksa- ja palgirisule kuigivõrd tähelepanu? Fotode 4a ja 4b abil sooviski autor välja selgitada, kui häirivaks peavad inimesed raielangil vedelevaid raiejäätmeid. Fotol 4a on koristamata raielank, kuhu peale peenemate raiejäätmete on jäetud vedelema ka jämedamad palgijupid. Seevastu fotol 4b on raiejäätmed koristatud või vaataja pilgu eest varjatud. Selle pildipaari puhul on vastanute eelistus väga selge: kõik tunnistasid raiejäätmetest korrastatud langi meeldivamaks. Olenemata vanusest, soost, päritolust või looduses viibimise tihedusest – langile jäetud raiepraht ei meeldi kellelegi. Seega oleks metsa visuaalsuse seisukohast väga oluline koristada raielangilt ülemäärane risu ning varjata bioloogilise mitmekesisuse hoiuks vajalikud raiejäätmed diskreetselt vaataja pilgu eest. Raiejäätmed võib ka korralikult kokku koguda ja jätta langi serva pilgupüüdjaks, kuid eelistatum on siiski nad varjata. See on jällegi lisatöö metsamajandajale, kuid inimeste eelistus näitab väga selgelt, mida asjast arvatakse. See väike panus muudaks suhtumist Eesti metsade väljanägemisse tunduvalt. ÜHEKSA NIPPI, KUIDAS RAIETÖÖDEL HOOLITSEDA METSA PAREMA ILME EEST Küsitlusest selgus, et bioloogilise mitmekesisuse hoiu ja puidu saamise kõrval peaks pöörama rohkem tähelepanu metsade esteetilisele küljele. Ilmselge, et seemne- ja säilikpuid ning lamapuitu on raielankidele vaja jätta bioloogilise mitmekesisuse pärast. Kuid seda võib teha ka metsa visuaalset kvaliteeti kahjustamata. Mõned soovitused metsamajandajale: 1. Raielangi võiks teha kujult ebakorrapärase, kumerajoonelise, järgides reljeefi ja kasvukohatüüpe. Korrapärase langi kuju on monotoonne, ebahuvitav ja tehislik, aga ebakorrapärane lank tekitab põnevust ja paistab maastikus loomulikum. 2. Langi võib peita n.-ö. kulisside taha, jättes selle kitsa metsariba varju. Kuid riba ei tohi jätta ka liiga kitsast ja läbipaistvat, sest talvel paistab lehtpuudest kuliss rohkem läbi kui suvel. Võte on eriti oluline teeäärsetes metsaservades, et mitte rikkuda metsa üldilmet. 3. Raielangile võiks jätta puuderühmi ja langi keskele väikseid salusid, kaasa arvatud seemne- ja säilikpuud, sest selle tõttu paistaks lank väiksema ja looduslikumana. Kartus jääda sel viisil ilma langile jäetud puidu tulust on veidi ennatlik: need salud võib raiuda hiljem, kui langile on kasvanud juba uus “latiealine” puistu. 4. Säilikpuud (bioloogiliselt väärtuslikud puud), näiteks surnud ja surevad puud, võiks varjata puurühmadega. Või siis vastupidi, tuua nad hoopis esile vaate mitmekesistamise eesmärgil. Sama kehtib ka suuruse, jämeduse, võra, liigi vms. poolest väljapaistvate puude kohta. Kuid liiga suur mitmekesisus mõjub häiriva kaosena, seega võiks piirduda vaid ühe-kahe pilgupüüdjaga, mis ei hakkaks omavahel konkureerima. 5. Väljaveoteed võiks rajada nii, et nad lõpeksid metsaserval käänuga, sest nii jääb kokkuveoteest nähtavaks vaid väga väike osa ning raielank ise pilgu eest täielikult varjatuks. 6. Raielanki võiks uuendada järk-järgult. Näiteks alustada vaadeldava ala kaugemast servast vaataja suunas, kusjuures istutusread järgiksid langiserva looklevat kuju. See tagab langil looduslikuma ilme kiiremini kui korrapärane lausistutus. 7. Olulistel vaatealadel asuvates metsades, metsaservades, -teede servades, veekogude kallastel ja muudes säärastes kohtades võiks võimaluse korral kasutada peale peapuuliigi ka teisi antud kasvukohta sobivaid puuliike. See muudaks ala vaatajale mitmekesisemaks ja huvitavamaks. 8. Võiks avada vaateid maastikule ja paigale omapärastele elementidele. Nagu küsitlusest selgus, meeldivad inimestele nn. vaateaknad, mis toidavad meeli põnevuse ja salapäraga. Nad saavad heita pilku kaugemale maastikule, kuigi suurem osa ümbrusest jääb nende pilgu eest siiski varjatuks. 9. Raiejäätmed võiks vaataja pilgu eest kõrvaldada. Mida suurem on raiesmik ja mida lähemal on see vaatlejale, seda vähem raiejäätmeid võiks nähtavale jätta. Jäätmed tuleks paigutada puudesalude ja -rühmade taha varju või teatud puhkudel koguda hoopis valli, mis oskusliku kujundamise korral võib olla pilgupüüdja. Selline metsa kujundamine ei peaks olema range lisakohustus. Ehkki nende soovituste järgimine raietöödel ei tohiks nõuda suuri lisakulutusi. Vastutasuks saaksime aga märksa nägusama ilmega metsamaastikud.



Maigi Jõgi, Eesti maaülikooli maastikuarhitektuuri magistrant

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet